Meenutustelõime võtab üle meie autor ja kirjastuse liige Airi Kaunissaare.
152.
Selle asemel, et meenutada, kuidas raamat “Minu Austraalia” valmis, on minu meelest palju vahvam kirjutada nähtusest nimega “Epp”, ainult tänu kelle vankumatule usule see raamat teoks sai. Ehk et: kuidas me Epuga tuttavaks saime? See oli nendel imelikel ammustel aegadel, kui olin läinud Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima. Nähtust nimega “Epp” kogesin esmakordselt nii, et tema toonane abikaasa pakkus mulle Tallinnas üheks ööks ajutist ööbimiskohta. No ja ütleme otse, et nii kui Epuga ühte ruumi kokku saime, oli klikk kohene. Nagu möödaminnes juba me reisisime koos Indias, juba oli ta mu lõputöö juhendaja, juba istusime Tartus vastu hommikut kaarsilla äärel, kõlgutasime jalgu, mekkisime veini ja arutlesime filosoofiliselt, et kas me unes lendame või mitte ja kuidas me seda teeme (selgus, et lendame küll, mul on lemmik tüüpunenägu, et kui kõvasti kätega vehkida, siis vabalt tõuseb lendu, isegi üle pilvede; selgus, et Epp lendab täpselt samamoodi). Ja nii see elu veeres, aeg lendas…
Ühel päeval, kui mulle oli tekkinud mõte Austraaliasse reisima minna, vastas Epp sellele plaaniga, et siis tuleb ikka raamat ka teha… Ja umbes aasta hiljem, kui olin Austraalias kohanenud, siis väga loomulikul kombel see ette võetud saigi.
“Minu Austraalia” raamat lõpeb sellega, et USA president Obama asub ametisse ja samal hommikul sünnib Austraalias meie pere esimene laps Eneken. Nüüd saab see beebi juba 18, aeg lendab. Ent meie Epuga oleme ikka sellised nagu toona… khm, ei tahagi täpselt kokku arvutada, mitu aastat tagasi see meie unenäoline kaarsillaöö juhtus. Igatahes rõõm on märkida, et meievaheline keemia on sama hea ja projektid üha sünnivad. Olen teinud Petrone Prindiga koostööd nii Rahva Raamatu turundusjuhina kui hiljem Estraveli turundusjuhina, ja neid reise, mis me Epuga veel oleme koos ette võtnud, et jõua üles lugedagi…
/Pilt ammustest aegadest, Taj Mahali taustal:/
…Täna olen ma aga otseselt Petrone Prindi tiimis ja korraldan digihüpet, sest eks head projekti tuleb ikka aeg-ajalt tuunida. Ja sügisel tuleme Epuga välja veel ühe vahva projektiga, mille esimesi katsetusi saab juba piiluda siin: oh, voyage-voyage, voya.ee. Kallis Epp ja Petrone Print, tuult tiibadesse, lendame edasi!
PS. Eelmised meenutused: