LOODUS ja LAPSED ja KOOL ja TERVIS ja TOIT ja ARMASTUS ja KOGUKOND ja meie koht MAAILMAS ja PIIR naabriga. Ja KULTUUR, selle osana TAASKASUTUS ja IDEED. Ja USK ja RAHA, et unistusi ellu viia. Võtmeküsimus: ENERGEETIKA. Valuküsimused: PLAST ja E-AINED.
…see kõik on mulle tähtis.
Siinsamas blogis olen ma kirjutanud sellest, miks poliitikasse minna, aga ka sellest, miks poliitikasse mitte minna.
Ja mis see poliitika üldse on?
Siin on aga üks oluline peatükk ühest mu raamatust: “Kräpisõda”. Lugu sellest, kuidas ma üritasin oma laste kooli kõrval olevat poekest mahedaks muuta ja kuidas sain aru, et seda ei saa teha üksi.
Konkreetse pisikese kooli lähedal asuva poe muuta üritamise lugu, see ongi minu jaoks poliitika. Kõige olulisem ja pakilisem poliitika, keskkond meie sees ja meist väljas: mürgid, mida meie lapsed sisse söövad ja hingavad ja millega me justkui peaksime harjuma.
Ma andsin toona selles kräpisõjas alla. Või noh, kirjutasin edasi protestilookesi naisteajakirjadesse ja mõtlesin, et ehk tuleb peagi keegi asjalik inimene ja teeb selle maailma mu ümber korda. Mina olen ju kirjanik!
Olin Eestimaa rohelise partei asutajaliikmete hulgas, olin väga lähedal sellele, et toona Riigikogusse kandideerida. Aga siis tundsin, et ma pole selleks valmis, erakonna listis toimuv pigem väsitas mind, ja asusin tegelema muude asjadega, asutasin oma kirjastuse. Lootsin, et ehk ikka keegi teine teeb korda maailma, mida mina oma raamatutega suunata ja täiustada saan…
Ja nii ma tiksusin edasi, läksid aastad, ilmusid raamatud, lausa sarjad, sündisid lapsed, sekeldused, seiklused…
Mul on üks korduv nägemus: kuidas ma seisan suure saali ees ja mul on tund aega selleks, et veenda otsustajaid selles, miks tuleks mürgised E-ained meie toidus keelustada ja/või märgistada-maksustada. Ka plasti panen ma samasse patta, sest helbestunud plast on samasugune mürk.
MILLISEKS MUUTUSEKS ME LAPSEVANEMATENA VALMIS OLEME, et allakäiguspiraali pidama saada? Milline oli see maailm, mille laenuks saime (ühte mu lemmikvanasõna tsiteerides), ja milline on see laenatud maailm täna ja homme, kui meie lapsed selle meilt üle võtavad?
Kuidas me vaatame oma lastele ja lapselastele silma ja ütleme, et me ei saanud mitte midagi muuta, sest see oleks olnud liiga ebamugav?
MIS ON SEE MINU ÜKS SUUR TEEMA? Mida ma muudaksin, kui saaksin, kui pühenduksin? Vastus on kindel: seesama ohtlike toidu- ja ravimite lisaainete teema. Olen seda uurinud nö hobi korras, valusa hobi korras, umbes 15 aastat, täpsemalt: oma esimese lapse 3-ndal elukuul sattusin nende teemade juurde ja neid ei olnud enam võimalik unustada. Üks mu olulisemaid raamatuid minu enda jaoks on “Roheliseks kasvamine” ja vahel on kahju, et ma neid roheraamatuid rohkem pole kirjutanud. Aga jõuab veel! Äsja saatsin trükki uue “Ohtlike E-ainete välimääraja”: voldiku, mis annab võimaluse end harida ja poes maastikumänge mängida. Aga see ei ole piisav, raamatud üksi ei muuda maailma, raamatud suudavad muutuse ette valmistada, aga tegelik muutus tuleb läbi poliitiliste otsuste.
Mul on vaja seal suure saali ees ära käia, oma mandaadiga seal ees seista. Kui see minu mandaat polegi ehk mainstream-poliitika, kui see ongi ehk podcast-poliitika ehk hääletoru, mille just asutasin: olla neljas võim, ajakirjandus, põimida endasse kokku otsustamine, täidesaatmine ja kajastamine ning selle juures mitte ealeski unustada kõige esimest võimu: INIMESI (eriti neid inimesi, kellelt me selle maailma laenuks oleme saanud ja kes ehk veel sündinudki pole).. Minule see sobib. Ma ei soovi eales olla inimestest võõranduv professionaliseeruv poliitik.
Pigem olgu ma see tuleviku laste eest seisev lapsesuu, kes igal võimalusel küsib:
“Kas keegi seletaks mulle, miks need E-ained lubatud ja maksustamata on; miks on tubakakarbil hoiatussilt, aga värviliste kommide karbil ei ole? Miks me siit maksuraha ei taipa võtta, kui me seda keelata ei julge?”
Lisaks sellele suurele teemale on mul ka palju muid teemasid.
Kopeerin siinkohal oma FB-seinalt võetud manifesti:
Ma olen enda jaoks leidnud peamisele küsimusele vastuse – ehk kuidas olla rahulik ja rahakas ja VÄÄRTUSPÕHINE riik. Selle majandamine pole erinev pere või perefirma majandamisest.
– Meie ühise perefirma peaorgan Riigikogu olgu poole kohaga töö, et meie saadikud jääks tõelise eluga kokkupuutesse ja et me saaksime suurema valiku inimesi appi. HOIAB RAHA KOKKU. Ja lõpetab professionaalsete poliitikute arendamise.
Ja siit jätkub minu programm…Kuidas mina maailma muudaks?
– Ohtlikud E-ained toidus olgu maksustatud ja hoiatustega varustatud – TOOB RAHA SISSE ja näitab teed maailmale.
See raha mingu eelkõige õpetajate ja meditsiinitöötajate palgatõusule, aga ka Tervisekassa ennetusteenustele ja haigete koduhooldustoe parandamisele.
– Lageraiel olgu kõrged maksud – TOOB RAHA SISSE. Metsadebatti olgu lisatud metsa kõik funktsioonid. – JÄTAB MEILE HINGE SISSE ja teeb meid väärikaks rahvaks ilusal maal ja TOOB RAHA SISSE kvaliteet-turistide näol.
– Plastpakendid olgu tootjatele ja maaletoojatele maksustatud – TOOB RAHA SISSE ja näitab teed maailmale. See raha mingu teadusesse uute energialiikide uurimiseks ja katsetamiseks, prügipõletusest kuni CO2 püüdmiseni. – VÕIB TUUA PALJU RAHA SISSE ja näitab teed maailmale.
Jah, niimoodi ma loodan ja unistan… aitäh lugemast, kaasa mõtlemast!