Mul on vist jah südamelihasepõletik tagasi, seesama haigus, mis mul oli kunagi 90ndatel. Lisaks neile teada-tuntud sümptomitele nagu valu vasakul rinnas tunnen ära ka selle vana mõtlemise.
Veel kolimishõnguliselt. Nimelt see viimase kümnendi eestlaste küsimus: kas Tartu või Talllinn? Kui meil õnnestub Eestisse mõneks ajaks pesastuda, siis kumb? Raske küsimus. Põhimõtteliselt saaks Justin õppida mõlemas linnas, sest Baltic studies on mõlemas ülikoolis.
Tasapisi, iga päev midagi, tõmban ma meie otsi siin meerikamaal kokkupoole. On palju asju, mis jäävad alles Justini vanemate majja meid ootama, on palju asju, mis me kaasa Euroopasse viime… Ja on palju asju, millele tahaks lihtsalt uued omanikud leida.
Miks sellised asjad juhtuvad? Mina arvan samamoodi nagu Michael Moore (vt ta filmi “Bowling for Columbine”) – need asjad juhtuvad USAs, sest siin on relvad ja laskemoon vabalt müügil. Igamees võib osta relvi ja neid kodus padja all hoida.
Täna ei ole mul oma päevaraamatusse kah erilisi rõõmusõnumeid kirjutada (välja arvatud see, et Martale uues lasteaias väga meeldib, sellest hiljem tema blogis). Täna tuleb jälle ving ja hala.
Kui arvad, et põlevkivikaevandamist Virumaal ei peaks suurendama ja Eesti peaks suunama oma tähelepanu taastuvenergiate kasutusele võtmisele, siis võid siin anda allkirja: http://roheline.erakond.ee/manifest/allkirjad.php Katkend pöördumisest:
AP Wire | 10/01/2006 | Parents say children were well fed Kaks Eestist adopteeritud last sattusid täbarasse olukorda South Carolinas. TÄIENDUS. Lisan igaks juhuks siia info. Kui siin juhtub lugema mõni USA eestlane, kes teab kedagi, kes soovib lapsendada.
