Fondide must auk – Balti riigid

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. võib tõesti ette kujutada, et eestlasena välismaale minna on rahaliselt hoopis lihtsam kui välismaalasena eestisse tulla. siiski arvan, et palju sõltub ka konkreetsest projektist. kui leiduks teema-huviline institutsioon, siis ehk oleks mingitel tingimustel võimalik ka rahastamine. ka meie ministeeriumid kuulutavad tihti välja stippe. või vähemalt neil on selleks mingeid rahasid.
    nt. http://www.vm.ee/est/kat_1/7829.html
    kuigi see konkreetne teile vist ei sobi – aga selles laadis tasub ka otsida.

  2. Jah, ma olin seda välisministeeriumi stippi märganud ja salvestanud, see võib olla võimalus talle aasta pärast, magistrantuuri teiseks aastaks.

    Ei saa jah öelda, et Eestil üldse poleks stippe – ka Tartu Ülikool pakub täisstipi taotlemise võimalust, aga ainult eesti keele õppimiseks või eesti ajaloo õppimiseks eesti keeles. Tartu inglisekeelse Baltic studies osakonna jaoks see stipp ei laiene ja õppemaks on seal korralik.

    Ja vahepeal olen leidnud veel mitu fondi, kes toetab eks-nõukogude liitu ja arenevaid Euraasia riike… Aga mitte Baltikumi!

    Justin arvas, et ta võiks kirjutada mõnele Skandinaavia uuringuid rahastavale suurele fondile ja uurida, kas nad ei tahaks Eestit kasvõi kord erandkorras sisse võtta. Et vaadata vähemalt, mida nad vastavad.

  3. kas te stipita kohe üldse ei vea välja.
    Kui mõtlema hakkan, siis vist VÄGA LOLL küsimus.
    Lahkub.
    Enne punastab.

    Õhumusi

  4. Veame küll ilma stipita ka välja, siis läheb Tallinna korteri müügist saadud raha Justini õppimiseks, pluss meie kirjutamisest tulev sissetulek.
    AGA loomulikult proovime ikka stipendiumit saada.

    Stipp pole mitte ainult rahaliselt hää, vaid ka CVle kasulik. Kui näiteks oled kunagi saanud Fulbrighti (USA valitsuse) stippi, siis on sul kohe aumärk küljes, mida rahvusvaheliselt igal pool teatakse.

    Ma arvan, et kui me selle asjaga ühele poole saame, siis kirjutan sellest protsessist ka ühe artikli või blogis pikema ülevaate. Koos viidetega! 😉 Kasutamiseks.

  5. Olen ma nüüd imelik või milles asi, aga kuidagi uhke tunne on, et me oleme sellest endise nõukogude liidu mainest lahti saanud. Enam ei identifitseerita meid selliselt. Nüüd oleme ise olemas. Uhke on olla natuke 🙂

  6. Balti riigid lihtsalt ei ole enam nii olulised rahvusvaheliste suhete valdkonnas üldiselt, sellepärast on ka vähe välisstipendiume. Jah, mõned ülikoolid peavad üleval iga riigi spetsialiste, Oxfordiski peaks vähemalt üks Eesti-spetsialist olema.

    Aga kellele on vaja Balti riikide uurimist nii suurel määral, et seda laialdaste stipendiumiprogrammidega rahastada? Venemaa ja tema otsese mõjusfääriga on paraku teine lugu, need muutuvad taas aina olulisemaks: selgetel põhjustel. Ja muide sõna “Eurasia” on minu arvates mingi pehme väljend kõigele sellele, mis varem oli “Soviet”, ja enamik lääne “Soviet” uuringuid oli kontsentreerunud Venemaale. Loomulikult.

    Balti riikidele endale on seda uurimist kindlasti vaja. Aga väga palju raha meil ka ei ole, eriti välismaalastele andmiseks. Ja kahjuks on siin veel valdav mõtteviis, et välistudengid on rahaauk. Välisuurijad mitte enam päris, aga need saavad ju ikka ise hakkama. Kuigi see ei ole tegelikult õige.

    Balti riikide uurimist võib veel olla vaja mingite konkreetsete teemade puhul, kus just nende spetsiifiline olemus pakub eripärast näidet. Mida Justin täpsemalt uurida tahab?

  7. Kuidas oleks näiteks kirjutamisega Põhjamaade Ministrite Nõukogule, olen kuulnud et ka nemad annavad stippe välja, ainult et tõepoolest pole uurinud mis alaseid nimelt. Veebileht: http://www.norden.ee
    http://www.ssees.ac.uk/ceelbaspgopp.htm – ja ka sihuke leht hakkas silma.
    Tegelikult on selleks ju terved asutused, kes aitavad õiget stippi või programmi leida, kas need võtavad teenuse eest liialt palju raha?
    Samuti äkki võiks e-mailida asutustele nagu Eesti Välisinvesteeringute Agentuur – ehk oskavad nemad soovitada kelle poole võiks edasi pöörduda. Tean küll, et nemad on rohkem huvitatud raha Eestisse toomisest, aga ehk on ka neil mingeid enesetäiendamise stippe kui Justin näiteks Eestis lisaks õppimisele ka töö leiab?

  8. see tatsutahime märkus on maru kaval.

    Kas Justini ei saaks oma taotlusesse kuidagi Vene regiooni külge kleepida?

    Teine asi, tee kuhugi lehte sellest lugu, eesti omasse. Märgatakse ja antakse teada.

    Musi musi

  9. Ma olen ise ka Põhjamaade Ministrite Nõukogult stippi saanud, et ajakirjanikuna Norras-Rootsis käia 😉
    Aga jah, praeguse seisuga ei ole Eesti Põhjamaa. (Võibolla 10 aasta pärast on, sest loomuomaselt me kuulume ju samasse, kuhu Soome… Aga mis saab Lätist ja Leedust?)

    Mul on sõna “Euraasia” kohta täpselt sama mulje kui Tatsutahimel. See sõna tähendab päris sageli eks-nõukogudeliitu. (aga mitte enam Baltimaid.)

    Ja muidugi, ma saan täiesti aru, et Eesti-Läti-Leedu on väikesed ja turvalised, ei kuulu hetkel maailma tähelepanu alla. Leidsime näiteks ka USA riikliku fondi, mis maksab kinni ajakirjanike täiendusõpingud USAle strateegiliselt tähtsatesse riikidesse… Pikk nimekiri suurtest ja väikestest riikidest. Ei ole meid seal.

    Mina olen ka rahul, et me oleme arengumaa ja närviliose nõukogudemaa imidzhist end lahti rebinud.
    Ainult et – ilmselt peaks eesti riik kah sinna raha panema, et keegi meid uurima tuleks. Leedus Kaunase Ülikoolis saab Baltic studies osakonnaks õppimiseks taotleda riigistippi. Slovakkial, Sloveenial ja Poolal on ridamisi häid riiklikke stippe.

  10. Ahsoo, osa küsimusi jäi vastamata.

    Justin ei taha endale kindlasti Vene silti külge kleepida, tema kindel usk ja veendumus on, et Eesti on Põhjamaa. Pigem viitsib ta Põhjamaid uurivate fondidega sel teemal ärplema hakata.

    Eestist sponsoreid otsida – täitsa mõte. Aga seda me enne ilmselt ei tee, kui saame päris stippidele vastused teada. Ma tegelikult usun, et ta saab stipi. Ta saab kandideerida mitte lihtsalt õppima, vaid ka ajakirjaniku enesetäiendamise rahadele.

    Magistritöö teemaks on mõeldud inglisekeelse ajakirjanduse areng Baltimaades. Kirjutas sellest just pika jutu Fulbrighti komisjonile lugemiseks 😉

     —

    Lõppu panen  värskelt leitud stipikuulutuse, millega meil pole midagi teha, aga mis silma jäi – oodatakse kandideerima ka Eestit pärit kunstnikke ja kunstimänedzhere:
    http://www.e-guana.net/organizations.php3?orgid=100&typeID=870&action=printContentItem&itemID=8550&User_Session=02a4ffdb830096dfafe19fc22cd20eb8

  11. Aga võibolla leiate kellegi kes maksaks, et Justin loeb midagi Tartu Ülikoolis – ma küll seda Baltic studies programmi ei tunne, aga ehk on võimalik ühildada? Aga see point on küll õige, et kes peaks rahastama Baltikumi uuringuid? Ja miks? Äkki peaksite teemat modifitseerima – sest ma ei tea, kas sellise erialaga ka tööturul laiata saab ;)? Praeguseks me tõesti (õnneks) Euroopa Liidu väike riiki. Venemaa ikka müüb – aga seda muidugi niimoodi möödaminnes ei uuri. Raske ülesanne. Korterit müüma küll ei tasu hakata. Võtke laenu – müüa aega küll ja küll.

  12. Teema on tal hea, me arutasime mitmeid erinevaid teemasid siin läbi ja tal oli teisi nõuandjaid ka. See teema laseks hiljem õpetada maailma kolledzhites nii ajakirjandus- kui European studies osakondades. Saaks olla ekspertajakirjanik Ameerikas, saaks olla väliskorrepondent Baltimaades… Ühesõnaga, valik oleks üsna suur.

    Aga Tallinna Kalamaja korterikese müüme vist nagunii maha… (Ärge mulle seepeale kõik jälle mailima hakake, eelmisel korral sain palju kirju huvitundjatelt. Luban, et kui päöriselt müüma hakkame, siis kirjutan sellest suurte tähtedega postituse ja ootame pakkumisi 😉

  13. See minu link pakubki Läti Ülikoolis õppimise võimalust. Ja ma võin isiklikust kogemusest öelda, et Tartu-Riia edasi-tagasi pilet on üliõpilasele odavam kui Tartu-Tallinn-Tartu pilet 😉

  14. Kas otsite laenu sel aastal teha äri või vajate isikliku laenu isikliku tegevuse, siis saate nüüd tekib üks meilt, pakume laenu kõigile ja ükskõik kus või osa maailmast, pakume laenu ilma tagatise ja kui olete huvitatud siis võite meiega ühendust võtta e-posti teel: manfredsvatossloanfirm@gmail.com

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar