Kevad on New Yorgis nüüd täies jõus. Täna tegin pika jalutuskäigu ja pildistasin Belle Harborit. Siin on näiteks üks täispuhutav elektrilise õhukompressori peal toimiv lihavõttejänku:
Siia ka kiire postitus, mis on pühendatud kõigile neile, kes otsinguga “kaalujälgijad” minu blogisse jõuavad (sitemeteri järgi on neid iga päev, ja kevade kulgedes aiva rohkem). Hea küll. Kolm nädalat olen ma nüüd seda “uut elu” elanud.
Minu Washnigton DC reisilugu ja pildid ilmuvad järgmise nädala Ekspressi Kohvris ja sai niimoodi kokku lepitud, et enne seal avaldamist ma seda teksti blogisse ei pane. Küll aga jäädvustan siia kiirelt paar nüanssi, mis lehte ei lähe, aga päevikusse küll. …
Ma mõtlen siin parasjagu PM Arterile välja tuleviku teemasid. Ja ühe teemana tahaks tutvustada tuntud ameeriklasi, keda eesnime pidi siin riigis teatakse, aga kes Eestis eriti teada pole.
Tegin äsja oma hommikukohvist ringkäiku mööda netti ja lugesin Rohelisest Väravast lugu selle kohta, kuidas ühte vanade eestlaste püha metsa ehk hiit tahetakse muuta spordibaasiks. Ja hakkasin mõtlema puudele. Juba ammu tahtsin enda jaoks kirja panna oma puud.
Kuna mul on hinge peal see, miks Justini nii paljudel kolledzhikaaslastel kehvasti läheb ja miks mind selle märkamise pärast lolliks peetakse, kes Ameerika elule pihta ei saa ja kellel on mingid ebatavalised luuseritest tuttavad… …siis otsisin netis. Leidsin oma Postimehe …
