Koht: The Bitter End, New Yorgi vanim (paljude meelest ka parim) rokiklubi Greenwich Villages. Seesama koht, kus näiteks üks noormees Bob Dylan oma teisipäevaste esinemistega alustas. Esinejaks: Blind.
“Kuidas sul jätkub aega blogida ja kitarri mängida, aga ei jätku aega meile helistada?” Justini ema pärast seda, kui pole meilt kaks päeva telefonikõne saanud.
Mul on siin eile ja täna väääga eriline olemine: Justinil on konverentsinädal Bostonis ja Marta läks vanaema-vanaisa juurde. Väga kummaline on üksi kodus olla. Mälu on nagu spiraal, järsku on ta keerutanud mind hoopis teiseks inimeseks ja hoopis teise minevikuga, …
Mia tegi ettepaneku, mis mulle hästi istub. Meenutaks või unistaks õige New Yorgist. Mida te soovitate, kes siin käinud? Mida te eeldate, kes pole siin käinud?
NIISIIS. Kui keegi veel tahab meenutada midagi enda või oma tuttavate-lähedaste või üldise olukorraga seoses tol ajal 20 aastat tagasi… Kommentaarinurk on endiselt avatud ja 3 tunni pärast läheb see siis Postimehe artikliks nende Tshernobõli eris.
