Kuidas söömisega vähki ennetada

Siin on pikem variant minu artiklist, mis avaldub tänases Eesti Ekspressi Terviselehes.

.Kuidas süües vähki ennetada
Tekst Epp Petrone

Mida õieti tähendab vähkkasvaja? Selle sõnaga võetakse kokku umbes 300 erinevat haiguse, millel on ühine joon: mingil põhjusel hakkab inimkehas üks rakk mässama ning muteeruma, poolduma, paljunema, tekitades tasapisi enda ümber terve armee samasuguseid mutantrakke.

On juba tükk aega selge, et kuumtöödeldud ja säilituaineid täis toit on oma sööjaile needuse kaela toonud. Südamehaiguste ja vähkkasvajate arv on tõusuteel – need on kaks põhilist tapjat heaoluühiskondades. Lisaks on viimastel kümnenditel tõusnud allergiate, autoimmuunsüsteemitõbede ning närvihaiguste hulk.

…Aga head uudised? Täiesti olemas. Uuringud näitavad üha täpsemalt, et õige toitumise abil saab inimene 80% ulatuses neid moodsaid haiguseid ennetada. Kiirelt areneb uus teadusharu nimega kemopreventsioon, mis uurib toitumise ja haiguste vahelisi seoseid. Kui 20. sajandit on nimetatud toitumishaiguste sajandiks, siis 21. sajandi sõnaks saab loodetavasti toitumistervis.

Millest hoiduda?

– Ettevaatust kala suhtes! Seoses tööstusrevolutsiooniga on saastunud meid ümbritsev keskkond ja samuti me keha. Teadlased on suutnud inimeste kehast leida üle 600 ühendi, mida seal veel sajand tagasi ei olnud. Neist paremini teada on plii, elavhõbe ja kaadmium – kõik kolm on vähki tekitavad ained, lisaks seostavad uuringud neid paljude teiste tervisehädadega nagu õpiraskused, keskendumisprobleemid, agressiivne käitumine.
Ning paraku on eriti suured elavhõbeda ja kaadmiumi kogujad krevetid, teod, krabid, austrid, tuunikala ja teisi väikseid kalu söövad kalad nagu barrakuuda, mõõkkala ja haug. Reeglina on magevee kalade elavhõbeda tase suurem kui merevee kaladel. Suhteliselt riskivaba toit on merest püütud lest.

– Kaadmiumit leidub palju loomade maksas ja neerudes – mis seal imestada, ongi need ju organismi mürgifiltriteks, kuhu jääkproduktid kogunevad. Sõnaga, maksa ja neere ei tohiks süüa mitte mingil juhul. Muuhulgas seostavad uuringud maksa söömisega ka Parkinsoni tõbe.

– Sigaretid on üks kaadmiumi allikas, tavaliselt on suitsetajatel kaadmiumi sisaldus veres poole kõrgem kui mittesuitsetajail. Sellegipoolest, on olemas võimalused, kuidas ka sigaretilemb saab oma riske õige toiduvaliku abil vähendada.

– Hoidu kommertstoodetud lihast ja eelista mahetalusid. Alates 1950ndatest hakkasid suurfarmid kasutama antibiootikume, et ennetada loomade haigusi ja hoida nad tervetena. Lisaks võeti kasutusele sünteetilised kasvuhormoonid, mis loomad-linnud kiiremini kasvama panevad. Need lihalisandid ei kao mitte kusagile ka siis, kui loom on tapetud ja jõuab vorsti või prae kujul inimese toidulauale. Antibiootikumide pidev tarbimine tekitab inimkehas antibiootikumide resistentsuse (kui kunagi tõesti haigeks jääd, võid hädas olla), ja see on vaid probleemi üks külg. Teine on see, et nii antibiootikumid kui östrogeenid tekitavad inimkehasse kuhjudes toksiine, mis seotud vähkkasvajatega.

– Teine häda, mille liigne punase liha söömine kaasa toob, on raua kuhjumine organismis. Eriti võib see tekitada probleeme meestele (naised vabanevad oma liigsest rauast iga nelja nädala järel kuupuhastuse ajal) ja seetõttu on lihalembelistel meestel soovitav käia doonoriks – üks hiljutine uuring näitab, et doonorite hulgas on nii vähki kui südamehaigusi palju vähem.

– Paljud uuringud kinnitavad, et loomne proteein suurtes kogustes on halb. Näiteks on tehtud mitmeid katseid, kus sojaproteiini peal olevate loomade vereproovid oli korras, aga lihatoitu saavatel loomadel tekkis kiirelt veres kõrge plii sisaldus. Samamoodi näitavad katsed, et küllastunud rasv (või, margariin) suurendab plii imendumist organismi, samas kui küllastumata (oliivi-, päevalille-) õlidel seda efekti pole.

– Ka piimasuhkrul ehk laktoosil on omaduseks suurendada pliitaset organismis, samas kui puuviljasuhkur pektiin seob endaga pliiühendeid ja viib need organismist välja. Seega, eelistage puuvilju piimale! Üldse on teadlaste hulgas levimas arvamusi, et lehmapiima kasulikkus ei vasta tõele. Piimatooted, eriti kui nad pärinevad hormoone söönud lehmadelt, tõstavad emakakaela-, eesnäärme- ja rinnavähi tõenäosust.

– Kui palju on inimesel üldse proteiini ehk valku vaja? Paljud teadlased arvavad, et inimese väidetav suur valguvajadus on müüt. Üks argument, mida nad kasutavad, on imikutele looduse poolt disainitud toit – emade rinnapiim. Kui näiteks rottide rinnapiimas on valgusaldus 49%, siis inimestel on see number… vaid 5. Paradoksina on aga mitmed meie valguvajaduse katsed läbi viidud just rottide peal ning need tulemused hiljem inimestele laiendatud. Nüüd on aga uuringud näidanud, et inimeste liigne valgutarbimine seostub osteoporoosi, neeruhaiguste ning vähiga.

– Üks asi, millega innukad inimesed liialdama kipuvad, on vitamiinid ja muud sünteetilised toidulisandid. Näiteks pärast seda, kui uuringud tegid kindlaks, et seleen toidulisandina võib vähendada seedesüsteemi vähkkasvajate riski, hakkasid paljud võtma liigsuuri doose seleeni – tegelikult saab keha oma kaitsesüsteemis kasutada ainult teatud arvu seleeni molekule. Ülejäänu ladustub ja muutub keha kurnavaks toksiiniks.

Samamoodi on joodiga: nii selle puudus kui selle liigküllus organismis on seostatav erinevate vähiliikidega. Kõige lihtsam ja lollikindlam järeldus on niisiis üritada süüa tervislikult, mitmekesiselt, mitte sõltuda ainult sünteetilistest toidulisanditest ning nendega teha vaid kuure, vahepeal pausi pidades.

– Toidu valmistades hoiduge ülepraadimisest ja -küpsetamisest, eriti lihatoodete puhul. Iseäranis tuleks hoiduda praetud ja sütel grillitud toidust – need protseduurid tekitavad toitu palju mittevajalikke aineid, mida uuringud seovad nii vähi kui südamehaigustega. Soovitav on aurutamine, kerge röstimine, kiire keetmine, madalal temperatuuril küpsetamine. Kui te siiski grillite, siis ärge sööge selle toidu koort või nahka.

– Samuti tuleks hoiduda alumiinium-lauanõudest, eriti kõrge happelisusega toitude puhul. Et mitte liiga palju alumiiniumit oma kehasse saada, tuleks piirata ka söögisooda ning kõrvetisrohtude söömisest. Ka tavalises lauasoolas on liiga palju kantserogeenset alumiiniumit – see tasuks asendada vürtsidega, mis hoopis vähki peletavad: basiilik, kurkum, loorber, kaneel, ingver jm.

– Kõige halvem on konservtoit, teisel kohal on külmutatud. Ning parim on muidugi värske toit – mida värskem, vähem töödeldud ja originaalilähedasem, seda parem.

Mida süüa?

– Tumedas shokolaadis on peidus flavonoidid, mis toimivad vähirakkude tegutsemist peatava jõuna ning on ka südamele kasulikud. Shokolaadi tarbides ei maksa aga unustada, et paljude teadlaste meelest ei läbiks rafineeritud suhkur uute toiduainete kontrolli, kui suhkur tänapäeval lei(uta)taks. Seega: vali shokolaad, milles oleks võimalikult vähe suhkrut ja võimalikult palju kakaod.

– Küüslaugus on peidus üle 70 tervisele kasuliku aine, mille hulgas paljud aitavad otseslt või kaudsemalt vähki ennetada. Kuna osa neist ainetest laguneb õhus väga kiiresti, on värske küüslaugu söömine tervisele kasulikum kui lõhnatute küüslaugukapslite tarbimine.

– Polüfenoolid, suured tervisesõbrad, on peidus punases veinis ja viinamarjade kestades. Samas valges veinis ja viinamarjamahlas neid eriti pole.

– Tomatites leiduv C-vitamiin ja retinoid lükopeen toimivad samuti vähki ennetavalt. Siinkohal ei tohi tomatit segi ajada rafineeritud ja töödeldud ketshupiga!

– Toidulisanditena võiksid olla esindatud beetakaroteeni, tsingi, kaltsiumi, kala(maksa)õli kuurid. Ka näitavad uuringud, et iga kolme päeva tagant võetud üks aspiriini tablett vähendab nii südamehaiguste kui vähi riski.

– Kiudainete olemasolu toidus on tähtsam, kui enamus inimesi mõistab. Lihtsalt seletades aitab kiudaine seedesüsteemis oleva toidu, sealhulgas ka võimalikud kahjulikud ained, kiiremini süsteemist välja, ilma et need jõuaks seal imenduda ja palju paha teha. On olemas kahtesuguseid kiudaineid: üks on vees lahustuv, mis muutub geeljaks (õunad, viinamarjad, kaerahelbed) ning on vees mittelahustuvad (täisteraviljad), mis läbivad seedekulgla peaaegu muutumatuna, tõmmates endaga kaasa ka muu seal leiduva. Näiteks täisteranisu söömine aitab väljutada liigsest elavhõbedast organismis.

– Joo palju vett! Mitte küll kõik toksiinid ei tule veega kaasa, aga paljud siiski tulevad. Samas on oluline küsimus: kust saada puhast vett? Soovitav on lasta kohalikus laboris ära hinnata oma kraanivesi. Sageli on see puhtam ja mürkidevabam kui pudelites müüdav kommertsvesi. Või siis laske mõlemaid kontrollida, et oma valikut teha.

– Kaaliumirikas toit aitab ennetada vähki. Kui aastatuhandeid on inimesed elanud toidu abil, mil kõrge kaaliumi (teisisõnu potassiumi) ja madal naatriumi (teisisõnu soodiumi) sisaldus, siis viimasel sajandil läks tasakaal kahjuks vastupidiseks. Liiga palju kantserogeenset naatriumit on lauasoolas, lihas, mitmetes kõrgprotsessitud toiduainetes. Selle tasakaaluks on head kaaliumitooted: banaan, avokaado, kõrvits, spinat, arbuus ja kartul.

– Igal võimalikul puhul tasuks eelistada mahetoitu. Nende puhul pole kasutatud keemilisi taime- ja putukamürke. Ka on mahetoidu põllud väikesed ja roteeruvad, samas kui suured kommertspõllud on kurnatud pinnaga, ainult keemiliste väetiste peal toimivad. Uuringud näitavad, et seal kasvatatud toidus on palju vähem kasulikke mineraale. Kui siiski kasutate kommertspõldudel kasvatatut, siis tasub viljad korralikult ja paksult koorida – suur osa tööstusmürke on just koores ja selle all.

– Veel toite, millel on vähivastased omadused ja mis peaks kuuluma igapäevasesse toidulauale: porgand, roheline tee, parkainerikkad marjad, tsitruselised, sojaoad… Head isu!

Ja veel…

Mida õppida prantslastelt?
Nad söövad neli korda rohkem võid ja kolm korda rohkem searasva kui ameeriklased, neil on kõrgem vererõhk ja kolesterool, aga ikkagi on ameeriklaste hulgas nii ülekaalulisus, südamehaigused kui vähkkasvajad palju levinumad. Miks?
– Sest prantslased joovad iga päev möödukates kogustes punast veini. Nad ei joo õlut ega piima.
– Sest prantlased söövad iga päev värskeid puuvilju.
– Ning nende menüüsse kuulub vahemeremaine tomat-oliiv-küüslauk kombinatsioon.
– Säilitusainetega toitudesse suhtuvad prantslased väga ettevaatlikult.

Mida õppida jaapanlastelt?
Nad on ühed maailma suurimad suitsetajad, aga nende kopsuvähki suremus on väike. Ja neile kuulub maailma keskmise eluea rekord,aastat. Miks?
– Sest suur osa jaapani toitudest on toored, pooltoored või väga lühikese küpsetusajaga. Ning turul värskete toitude järel käimine kuulub inimeste igapäevasesse elurütmi, mõeldamatu on osta säilitusainetega toitu niimoodi tükiks ajaks ette, nagu ameeriklased seda teevad.
– Sest jaapanlased joovad ohtralt anitioksüdantide rikast rohelist teed, selle ekstrakte on lisatud ka kommidesse, nätsudesse ja hambapastadesse.
– Sest au sees on seesami seemned ja sojaoad, mõlemad pakatavad antioksüdantidest. Vähivastase toimega on tegelikult igasugused seemned (sealhulgas pähklid, oad ja herned) ja jaapanlastel juhtuvad need olema igapäevases toidusedelis.

Kasutatud kirjandus:

J. Robert Hatherill “Eat to Beat Cancer: A Research Scientist Explains How You and Your Family Can Avoid Up to 90% of All Cancers”,

Mary Kerney “Everyday Cancer Risks and How to Avoid Them”.