Kuidas söömisega vähki ennetada

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. mitte potassium, vaid kaalium
    mitte soodium, vaid naatrum
    esimesed variandid pärinevad ladina keelest, teised emakeelsed.

    basiilik (ürt), mitte basiilika (arhitektuuritermin).

    juurvilju muide omastab inimene kõige paremini just kuumtöödeldult ja ka siis oluliselt halvemini kui herbivooridest loomad (taimetoitlaste “raiskamine” :D), toorelt saab inimene kätte vaid ca. 10 % sellest, mida saaks herbivoor, kuna me ei seedi tselluloosi ja toitained on selle sees lõksus.

  2. Lütsopeen – lükopeen
    Söögisoodas (NaHCO3) ei ole alumiiniumit, küll aga on paljud teised antatsiidid alumiiniumiga.
    Kas tõesti tavaline lauasool sisaldab alumiiniumit? Pärin, kuna ei tea.
    Kuidas tehakse kalamaksaõli – kas “mahekaladest”? Taas küsin, kuna ei tea. Vastasel juhul on kalamaksaõli üks hullemaid mürke.
    Aga tegelikult mõnus ülevaade.

  3. Veel tähelepanekuid:
    mitte kaadium vaid kaadmium
    Ja see kalamaksaõli jutt on ka imelik: kalad(paha), maks (paha) = kalamaksaõli (väga hea)

  4. Taoline kriitika on täiesti tulutu, sest lugejad, kellele artikkel on mõeldud, ei tee neil terminitel mingit vahet. Aitäh, Epp, suurepärase artikli eest!

  5. Viimasel ajal soovitataksegi kalamaksaõlile eelistada kalaõli. Just neil põhjustel, mis sa Epp välja tõid.
    Ma saan aru jah, et köögivili on kõige kasulikum kergelt keedetud, hautatud. Aga liha ma ikka küpsetan või praen. Ei oska tegelikult eriti palju toite teha keedetud lihast. Lihakastet teen vahel väga kergelt praetud lihast ja kartula-tangupuder on ka keedetud lihast ja supid. Kuidas te tervislikult toitujad liha valmistate?

  6. “Mina”, tõsi või? No siis võiks ju potassiumi asemel kirjutada kaaliumpermanganaat ja soodiumi asemel ammooniumkloriid, sest lugejad ei tee neil termineil mingit vahet, eks? Ja vähi asemel saaks ka aids kirjutada.

  7. tubli Epp, kui vaeva näed, võid igast tundmatust valdkonnast läbi närida…
    ja veel, mida moodsad lugejad õigupoolest vajavad? Vähem mikse ja mõtlemist, rohkem kaunikõlalisi (ladinakeelseid?) retsepte meediaautoriteetidelt, mida pimesi järgida.

  8. to Mina
    Ehk lehes ikka parandati need terminid õigeks. Suhtumine, et keskmine lugeja on nagunii loll ja vahet pole maksab varem või hiljem kätte. Kui on ikka olemas mingi termin, siis kasutagem sega õigesti.
    Offtopic, aga tegelikult päris huvitav näha kuidas võõras keelekeskkonnas hakkab suhteliselt lühikese ajaga oma emakeel kergelt sõlme minema. Mäletan, kuidas sugulane veetis vaid 3 kuud kodust eemal ja juba tema eesti keel takerdus ja kuulda oli aktsenti. Epp paneb veel isegi nendele mõjudele hästi vastu 🙂

  9. Kuidas tulutu kriitika, Mina? Just nimelt seetõttu tulebki kasutada õigeid termineid, et need, kes ei tea, et naatrium = sodium, asjadest valesti aru ei saaks! Muidu ma kujutan üsna hästi ette, kuidas mõni loeb seda ja paneb kõrva taha, et liiga palju “soodiumi” on paha. Pärast uurib poes mõnd eestikeelset tootepakendit: nii, vaatame… mõned valgud… kõvasti naatriumi… tore, ei mingit koledat soodiumi, seda võtame kohe kaks pakki!

    Proteiini asemel võiks tegelikult kasutada kena eestikeelset sõna “valk”, ja tanniinide asemel öelda “parkained”.

  10. Selle koha pääl tuleks meelde tuletada vana humoreski, mis netiski korduvalt ringi liikunud… Autor tundmatu.

    The Japanese eat very little fat and suffer fewer heart attacks than the
    British or Americans.

    On the other hand, the French eat a lot of fat and also suffer fewer heart attacks than the British or Americans.

    The Japanese drink very little red wine and suffer fewer heart attacks than the British or Americans.

    The Italians drink excessive amounts of red wine and also suffer fewer heart attacks than the British or Americans

    Conclusion: Eat & drink what you like. It’s speaking English that kills you.

  11. mulle esimese hooga kraapis silma tuunakala – kas tuunikala mitte pole õige.
    š tähte saab teha nii, kui vajutad ctrl+alt+s

  12. jah, tuunikala. ja viinamarjadel on pigem kestad kui koored. aga ehk toimetus teeb oma tööd. “mina” suhtumine on küll masendav.

  13. Noojah.. Mina olen näiteks selline lugeja kes loeb artili läbi ja jätab meelde: küüslauk hea, tomat hea, idud seemned jms hea. Ohhoo punast liha ei tohi liiga palju süüa, eriti mehed. No ja oli ka palju asju mida erinevatest kohtadest juba varem teadsin.
    Artikkel hea ja huvitav, aga teades, et see on Epu kirjutatud lugesin seda tegelt hoopis uue mõttega- Epp kirjutas midagi sellist valmis.. Mhm- mina poleks suutnud ja nii palju peab tööd tegema selleks..

    Ahjaa poes ma tgelt ei uuri kunagi mis sildil kirjas. Ma parem ei taha teada mida ma sisse söön.

  14. Eks ma loodan ka (ma ei ela Eestis, seega ei saa ma tormata tänast Ekspressi ostma), et terminid parandati ära, tuunakalast sai tuunikala, advokaadost avokaado, ostopeoroosist osteoporoos, jne, aga tegelikult ei saa alati (keele)toimetajatele lootma jääda. Küllalt on ilmunud artikleid, mis räägivad sellest, kuidas “shokolaad” sisaldab palju “karbohüdraate” vms. Eesti ajakirjanduse keeleline tase on ausalt öeldes masendav.

  15. Olles pikalt tegelenud kaladega, ka probleemidega siis tahan kommenteerida.(olen hiljaks jäänud, nägin seda artiklit juba paberil).
    Olen ise pikalt võidelnud/väidelnud, et meie eesti kala rohkem väärtustataks ja siit siis selline sõnavõtt! hoiduge kalast. Meil siin meres/järves/jões on niigi vähe kala ja nüüd selline mats. meie enda kilu/räim kaalub ülesse nii mõnegi nimetatud kaladest. Ja probleemi pole kuna kala süüakse reegline(kui enam) noorelt ja igasugu saast ei ole saanud temas ladestuda. Sama on meie sisevete kalade kohta. Mõnda vitamiini ainult kalast saabki! Võiksite uurida agri.ee lehelt meie kalade seireid ja siis alles soovitusi jagama hakata. uh ma lähen kohe kurjaks…

  16. Teate, mis. Mul on südamest kahju, et ma seda artiklit siia ENNE lehte minekut üles ei pannud. EE esindaja palus mitte panna. Oleks saanud need vead ära parandada, sest siin käivad targad inimesed koos.
    Ei ole mina ju mingisugune tervisespetsialist. Olen neid teemasid lugenud inglise keeles.
    Krt, selle asjaga läks ausalt öeldes päris pahasti.

  17. nyyd tee ekspressiga diil, et kui nemad keeletoimetust ei suvatse teha, siis teevad seda sinu blogi lugejad. ja positiivne naide kohe omastkaest votta.

  18. kõik õige, aga ikkagi tabab mind järjekordset terviselehte lugedes tõdemus:
    elada on ikka väga kahjulik, ükskõik kuidas toimid, ikka sured.
    Tõsiselt rääkides: olen kindel et kõige kahjulikumalt mõjuvad igasugused äärmused, ükskõik kui kasulik, aga põhiline on toituda mitmekülgselt võimalikult kodumaisest ning mitte elada, et süüa, vaid süüa selleks et elada.
    P.S Olen pigem dr. Levini toitumisteooriate ja maailmavaate pooldaja, tegin tema testi läbi ning tulemused olid minu jaoks huvitavad ja õpetlikud.

  19. Ma võtan nüüd ja parandan siin tekstis need keelevead ära.
    Mis kalamaksaõlisse puutub, siis seda ei paranda, kuigi siin jah vastuolu on. See las jääb mõneks tulevaseks korraks (kui ma uuesti julgen sellise teema ette võtta).
    Järgmiseks kuuks lubasin samale lehele kirjutada kohvist ja sain juba ühe huvitava raamatu.

  20. Muide, ka selline küsimus, kas oskate soovitada netis (võib ka piskuese tasu eest) eesti-inglise ja inglise-eesti kaasaegset sõnastikku. Mina olen kasutanud seda http://aare.pri.ee/dictionary.html, aga siin pole kõike, olen ka ise sinna sõnu juurde saatnud.
    Teiseks ma otsin sõna http://www.neti.ee-s, et näha, kas seda eesti keeles kasutatakse. Aga see on ka halb lähenemine, sest see on sageli hoopis vigade paljundamine.
    PS Basiilik(a) on ikka täielik jama ja hajameelsus, ma loodan, et see lehes ära on parandet.

  21. Ja veel – kalahuviline Anonymous, kui sul on saata mulle head materjali kalast, siis saada epetrone30@aol.com Ehk saab midagi veel kirjutada. See kalasöömine on vastuoluline teema, aga ma meeleldi uuriks ja tooks välja mõlemad pooled, kinldatsi leiab ka avaldamise koha.
    Ma ise ka armastan kala, nii et oma huvi on mängus, välja peilida, kuidas ja mida võib.

  22. Vähki ei saa vist ennetada… muud moodi kui lihtsalt varakult maha surres. Mittekantserogeenseid aineid süües me lihtsalt ei soodusta selle teket.

    Ja ainus toitumissoovitus, millesse ma tegelikult usun, on süüa vähem.

  23. Kuna teooriaid on õhus palju, siis olen kuulnud ka kuidas üks idamaise õpetuse järgi saab kasvaja toitu muretsemisest. või näiteks suurest leinast.
    Mul on endal peres inimene, kes kaotas kalli inimese ning poole aasta pärast avastati tal suur kasvaja, kus juures enne seda kindlasti polnud.
    Muuseas ahnus eriti rahaahnus pidavat soodustama infarkti .

  24. Ma küll kahtlen, kas sihukest asja, nagu korralik kaasaegne eesti-inglise-eesti sõnastik üldse olemas on, aga ehk on Keelevara (www.keelevara.ee) pakutav pisut täielikum ja usaldusväärsem kui http://aare.pri.ee/dictionary.html (kuigi sodiumi ja potassiumi eestikeelsed vasted oleks tegelikult viimasestki leidnud)? Mul on peamiselt ÕS-i kasutamiseks Keelevara põhipakett (260 krooni aastas), selles on need eesti-inglise ja inglise-eesti sõnastikud kenasti olemas.

  25. Ok, uurin keelevara.
    Soodiumi ja potassiumi sõnu olen ju eestikeelsetes naistekates näinud, nii ei hakanud Aare sõnastikust neid vaatama ;(
    Aga tegelikult on tore see, et sain tänu teile palju targemaks 😉

  26. Kaur, vähirakud on kõigi inimeste kehas olemas. Sõltub eelsoodumusest, eluviisidest ja toitumisest, kas ja millal vähirakud vohama akkavad. Nii et selles kontekstis – vähi teket on toitumisega võimalik edasi lükata või siis vähi teket tähtajatult edasi lükata.
    Lihtsalt vähe söömine ei aita, selle tagajärjeks on oopis seedeelundite aigused ja toitainete puudus, mis omakorda võivad soodustada vähi teket.

  27. Loed midagi sellist ja ongi söögi isu laksti läind. Samas võibolla paneb säärane hirmuteraapia mõne hoopis kahe käega suust sisse vorpima, sest mis siin ikka enam kaotada, onju. Keegi ei taha ju n.ö. neitsina surra.

  28. Ei tahaks siin enam haavale soola raputada, kuid omalt poolt julgen lisada seda, et pektiin ei ole mitte puuviljasuhkur, vaid kiudaine. Leidsin selle kohta ka täpsema seletuse: Pektiin – puu-, kaun- ja teraviljade rakuvaheaine koostises leiduv vees lahustuv kiudaine, millel on võime imada radioaktiivseid aineid, neid neutraliseerida ja kiirendada nende eemaldamist organismist.
    Ma tean, et pektiini leidub näiteks moosisuhkrus ja see aitab moosi tarretada.
    Puuviljasuhkur on frkutoos.
    Muuseas, ma vaatasin, et TerviseEkspressil on ka keeletoimetaja täiesti olemas, kuid ju siis on alles algaja. Mind kui Priit Pulleritsu loengutes korralikult käinut näiteks häiris ka see, et toimetaja veerus olid doktorite Ingmar ja Sven Lindströmi nimed valesti. Ükskord aga oli samas lehes kas Aili Paju või Selma Teesalu artikkel, mis oli täielik keeleline kaos.

  29. Keeletoimetaja, kes grammatilisi nõtrusi siluda mõistab, ei pruugi olla asjatundja terviseteemadel (vmt spetsiifilistel teemadel).

  30. Epp – aga Sa ei pea ju artiklit päris avalikult üles panema.
    Usun, et Sinu fännklubi on nõus Sind tasuta aitama – saada artikkel enne ainult meilidele.
    Minule võiksid ka saata. Ei ole keelespetsialist, aga “keelehuviline”.
    Sellisel juhul jääb vastutuse küsimus – kui saad vastakaid arvamusi, pead ise otsustama või spetsialilt nõu küsima.
    Aga sellised vead, nagu “soodium” jääksid olemata.

  31. Biokeemilise tausta tõttu on eriti kummastav neid potassiumi ja soodiumi artikleid lugeda, aga rööm on suur kui keegi viitsib vaevaks võtta asjast tõesti korralike sõnadega kirjutada. Ja muidugi tahan ma naiivselt loota, et vähemalt söögisooda ja soola valemid juba kooliajast külge on jäänud.

  32. ieska – ma olin keskkooli ajal keemias väga tugev, olin regulaarselt vabariiklikel olümpiaadidel tipus ja olin kooli keemia-mälumängu-võistkonnas (vähemalt 1 korra tulime eestis võitjaks) ja mida veel – ja isegi mina ei mäleta peast, mis ühend on söögisooda 🙁 loota seda “tavaliselt” inimeselt on tõesti naiivsus.

    EE artiklis oli keeletoimetaja osa tööd ära teinud. kaadmium oli korras, basiilika ja soodium mitte. a niipalju kui ma ajakirjandusest tean, on nende eride ainus mõte reklaamipinna suurendamine ja ariklite sisust on kõigil pohhui. tehnika-eridega on sama seis, alguses on paar korralikku artiklit ja siis tuleb lihtsalt “soust”, kus on robot-tõlkijate käest läbi lastud ja kriitpaberile välja trükitud pressiteated.

  33. Ei ole jah ühte ja head ja igaks juhtumiks sobivat eesti-inglise / inglise-eesti sõnastikku, netis veel pealegi 😛
    Viimasel ajal muutub keel nii kiiresti, et isegi paari aastaga tuleb uusi sõnu juurde või kasutus muutub ja sõnastikud ei jõua sellega sammu pidada.

    Eesti-inglise sõnastikest on parberil olemas veel nt Andres Aule “Tänapäeva eesti-inglise sõnaraamat”. Aga sellest on paraku ainult kaks köidet ilmunud (K-tähe lõpuni). Ja kuna I osa ilmus juba 2001, siis pole ka seal kõiki vajalikke asju sees.

    Nii et kui midagi vaja, siis tuleb otsida ikkagi mitmest sõnastikust ja sageli ei leia ka siis 🙂 Internet aitab, aga on sama ekslik nagu inimene ise 😛

  34. lütsopeen oli ka rõõmsalt samaks jäetud.

    üldiselt, siit tuleb kenasti välja, miks peaks keemiat õppima:)
    koolis kurdetakse küll, et igavene tüütus ja jama, raske pealekauba. aga tegelikult on huvitav. eriti veel toiduainete keemia, mul on olnud rõõm seda õppida.
    ja teine point veel, et keemikud ei pruugi head ajakirjanikud veel olla, samuti nagu ajakirjanik keemik. ja seda, kes teeb, tabab erinevalt sellest, kes midagi ei tee, ikka kriitika.

  35. kuulge, kullakesed, kõiki asju ka toitumisega ei lahenda. millegipärast alahinnatakse mõtlemise tähtsust inimese tervise juures. no ma saan aru, et hirmus abstraktne asi, aga päris kindlasti mõjutab vähki (jt haiguse) inimese ellusuhtumine ja mõttemaailm. halvad mõtted ja negatiivne ellusuhtumine tõmbavad halba ligi.

  36. TerviseEkspress on mõttetu reklaamilisa, kus artiklid on vaid selleks, et reklaami üleküllust varjata. Toimetamine on seetõttu enam kui pinnapealne. Mõni näpuviga ehk isegi parandati ära, terminid olid küll rõõmsalt samaks jäetud.

  37. Aga ununes küsimata, Epp – miks sa kirjutad artikleid, mis kujutavad endast üksnes netiavaruste refereerimist? Kas keegi nii ilusti palus? Taolisi toitumisõpetusi ilmub siin pea igas naisteajakirjas, midagi põhjapanevalt uut su artikkel ei sisaldanud. Mina küll ei leia, et ajakirjanik peab olema pädev igal elualal. Miks ajakirjanikud ise nii arvavad?

    (See ei ole nüüd kriitika, vaid pigem veidi häiritud huvitundmine.)

  38. Ja veel. (Vabandust hüplikkuse ja ohtrate kommentaaride pärast.) Eesti keeles liialdatakse mõttetult sõnaga proteiin. Aastakümneid on olnud omakeelne valk, miks nüüd siis korraga proteiin? See pole muidugi Epu häda, see proteiin valitseb kogu toitumiskirjanduses – täiesti arusaamatutel põhjustel. Rohkem valku, maha proteiin!

  39. …sest mu meelest on tore, kui inimesed teadlikumalt ja tervislikumalt toituvad.
    Ja ilusasti paluti ka 😉

    Tegelikult lugesin seda raamatut enne EE pakkumist nende terviselehele kirjutada. Ma otsisin enda jaoks sellist ülevaatlikku raamatut, mida lugedes teha teadlikumaid valikuid oma söögi asjus. Ja mu meelest on need kaks raamatut parim populaarteaduslik kokkuvõte teadusuuringutest, mis toitumise-tervise seoste kohta onl tehtud.

    Nojah, ja kas ajakirjanik peab olema pädev igal alal. Vaat see ajakirjaniku amet on jah selline imelik! Jalad libedal jääl ja pea pilvedes, tähtajad kogu aeg takka piitsutamas. Ja tuttavad toimetajad, kes peaks kõike teadma ja vigu parandama, on ju ise samas olukorras.

  40. Väikesed lisamärkused – keelesõelumine on juba ära tehtud, nii et pigem toiduteoreetilised.
    Kakao pidi oblikhapet sisaldama, mistõttu oleks mõru šokolaadi arukas tarbida mõne piimatootega (nagu rabarberitki). Soovitavalt rasvasemaga – siis on laktoosimats väikesem (üks mu tuttav laktoosiintolerant, kes piimast kohe mürgituse saab, saab vahukoort küll süüa, ma ei tea, kas rasv puhverdab laktoosi ära või on laktoosiprotsent väikesem).
    Ja anonymus võiks täpsemalt kirjutada jah, kuidas meie veekogude elavhõbedasisaldusega on. Ajakirjandusest on mulje jäänud, et vähemalt mõne mageveekogu vesi peaks parem olema, kui Läänemere oma, mis pidi olema üks mustemaid, nii et räimed on dioksiini täis. Härjanurmes on forellikasvatustalu, arvatavasti näiteks nemad valvavad oma vee kvaliteeti.
    Ah et kumb loeb rohkem, toit või mõtlemine? ei tea, kuidas teistel on, aga minu mõtlemist mõjutab toit küll kõvasti. Näljasest peast tahaks kohe kõigiga kakelda, aga vat ku sööd toiduga kõvasti endorfiine ja serotoniine sisse, on kohe hea olla. Nii et toit ja mõtlemine on peaaegu sama asi, ärgem tehkem asju keeruliseks ;).

  41. Peaks olema toitumisalane SUUR SUUR VEEB, eestikeelne, kus oleksid sellised artiklid, aedviljade, puuviljade ja meil müüdavate toitude kohta, siis rahvas teaks , mida kuidas süüa, mida mõelda ,teha , eelistada.
    Suur tänu artikli autorile, kahju, et hilja leidsin, ei saanud sõna sekka õigel ajal öelda. Kuid ehk pole hilja asjatundjatel mõte teoks teha.

  42. Pingback-viide: gay porn star

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar