LOODUS ja LAPSED ja KOOL ja TERVIS ja TOIT ja ARMASTUS ja KOGUKOND ja meie koht MAAILMAS ja PIIR naabriga. Ja KULTUUR, selle osana TAASKASUTUS ja IDEED. Ja USK ja RAHA, et unistusi ellu viia. Võtmeküsimus: ENERGEETIKA. Valuküsimused: PLAST ja E-AINED.
See kõik on mulle tähtis. Nii võtsingi 2019. aasta hakul vastu “EESTI 200” käe ja osalesin protsessis nimega “VALIMISED”.
…Meie KOHT MAAILMAS?
Minu jaoks on oluline maailma tunnetada (ma olen loonud eestlaste elulugude “Minu…” sarja) ja minu jaoks on oluline maailma paremaks muuta. Vahel polegi ehk muutmiseks vaja muud kui kokku puutuda, kogeda, mõista – ja seeläbi ise muutuda, nii et klapidki paremini maailma. Ma usun, et meie kirjastuse “Minu”-sari on eestlaste maailmamõistmisele palju juurde andnud.
Aga mis on maailmamõistmine? Kindlasti mitte 100% nõusolek ja rahuolek. On kohti, mis vajavad muutusi. Nii näiteks… meie riigi topeltstandardid topeltkodakondsuses. Sellest saad kuulata siin:
Ja niisamuti ei arva ma, et maailmamõistmine tähendab alati enda kultuuri allutamist sallivuse-kultuurile. Ei. Ma olen seda meelt, et iga rahvas elagu ideaalis alati oma etnilisel kodumaal. Olen ju ise kogenud seda, kui raske on pereelu teise kultuuri esindajaga, ja kui raske on elada kodust kaugel. Me ei peaks soosima ei ühte ega teist. Kas te olete märganud, et “Minu”-sari on otsapidi maailmast jõudnud Eestisse? Samamoodi on tagasi jõudnud mitmed meie autorid. Huvitav on see, kuidas nii mõnedki meie autorid on realistidena mu maailmakogemust täiustanud (mul ei ole Euroopa pagulusprobleemide osas illusooone!). Mis siis on lahendus? Üks lihtne – ja mitte kõike lahendav – lahendus: aga tulge Eestisse tagasi, eestlased! ja siis ei pea meile ka nii palju immigrante tulema.
Ja meie, kes me siin oleme, palun olgem tolerantsed nende välismaalaste suhtes, kes tulevad Eestisse, sest nad on eestlastega abielus. Võtkem nad vastu ja kodustagem, nii nagu on Ruslan ja Justin vastu võetud.
…Siin on aga lõik “Minu Saksamaa” autoriga, kes on üks näide silmiavavast eestlasest… ja koju tagasi kolinud eestlasest. Maailm pole mustvalge, ta on kirju ja segane nagu kardinad Sänna mõisa aidamajas, aga üks, mis selge: eestlase parim koht on Eesti ja Eesti parim elanik on eestlane…
Maailmast rääkides on meil moes pigem Euroopast rääkida. Aga mul on hinge peal Venemaa. Mind tõmbab õigeusu poole, olen aastaid ostnud endale vene viisasid, olen hoidnud lisaks inglise keelele elus oma vene keelt ja mul on suur unistus: kutsuda kokku rahvaalgatuslik ümarlaud, mis esitaks petitsoonid ja suudaks hea õnne korral ka lõpetada piiriagoonia ning anda meile odavamad viisad. Meile on vaja Venemaad külastada. Sest… nagu öeldud… just kogemusest sünnib mõistmine. Me oleme venelastega etniliselt ja kultuuriliselt ja ajalooliselt küllalt sarnased. Me väärime ära leppimist, paremaid naabrisuhteid.
Minu nägemuses on leppimise ümarlauaks parim koht Petseris: Tartu rahulepingu järgselt meile kuulunud linnas, mis on tänapäeva Venemaale üks olulisemaid vaimseid keskusi ja mis on Setomaa kunagine pealinn.
Käisin neid teemasid arutamas meie rahvusvaheliste suhete eksperdiga, Lauri Mälksooga:
PS. Viimase klipiga haakuvalt ja samuti minu üldise ilmavaatega haakuvalt – ma usun sellesse, et just ümarlaua taga on võimalik maailma paremaks muuta…
