Kord… see oli vist aastal 2002… kui elasin mõnda aega Londonis, oli mul raha otsakorral ja otsustasin minna katsejäneseks ravimifirmasse. Ma olin just kohtunud mitmete sealsete eestlastega, kes just sedasi endale lisaraha teenisid.
Mul on anne öelda üritustel võõrastele inimestele valesid asju. Kuna viimasel kolmal päeval on olnud kolm üritust, siis oles taas selle andega hiilata saanud. Näiteks:
Mul on täna kirjatööst juhe nii koos… Keegi just saatis naljaka kettkirja (algallikat ma ei tea), mis mu juhtme veel rohkem kokku ajas 😉 -Ämm on vanaema, kes ei ole selle ema, kellest juttu on. (6a Hanne)
Praegu just hakkasid meie üle-pargi-kiriku kellad lööma. Ja kohe hakkab pimenema. Panen küünla aknale. Aga mitte nukrat positust ei tahtnud ma kirjutada. Jalutasin ennist läbi paari kommentaariumi ja noppisin legende… Ma arvan, et Eda Kalmre, tuntud EKM-i anekdoodi ja kaasaegse …
Topelt ei kärise, olgu siia veel teine postitus, mille eesmärk on koguda siia teiste inimeste lugusid nagu kärbseid kleeppaberile. Inspiratsiooni oma meenutusteks sain Sveriku blogi sissekandest, kus ta oma elus kummalist matemaatilist kokkusattumust märkas.
Tastan siin mälu järgi meie mõõduvõtu möödunud laupäevast, kui sõitsime Jersey Citysse hambaarsti juurde ja peatusime ühe kohviku juures. Justin: “Mul tuli järsku selline TUNNE, et äkki ma ajasin ajad segamini, las ma helistan üle… Äkki oli meie aeg hoopis …
ESIMENE LUGU See oli ühel suvisel päeval ligi kolm aastat tagasi. Istusin, jalad seebivees ja pea küsimusi täis. Justini ema oli mind siia küünesalongi vedanud, siis aga saanud töölt telefonikõne ja lahkunud, sosistades mulle hüvastijätuks: “Ära siis unusta, jootraha on …
