“Lilledele värsket vett”
“Lilledele värsket vett”, Valerie Perrin. tlk Pille Kruus. Tänapäev 2022, 492 lk.
Jään vähemusse, aga mina kindlasti pole sellest Perrini raamatust vaimustuses. Samas mingi omamoodi lummus siin on.
Esiteks, keel. Mulle meeldib see rikkalik keel ja ilus tõlge.
Teiseks, tegevuskeskkond. Ei juhtu just sageli, et saab vaadata kaasaegset maailma surnuaiavahi seisukohalt.
Kolmandaks, peategelanna. Erakustiili, numbrite armastaja, loeb aina ette kõiki surnute aadresse kalmistul ja sünni-surma kuupäevi. Omapärane tüüp, kuid tema loo jälgimine on tehtud keeruliseks. Ajahüpete, perspektiivimuutuste ja aiaaugu-kõrvallugude nahka läheb minu jaoks kaduma peategelaste karakteriloogika. Miks oli tema mees Philippe alguses nii ebameeldiv ja ühtäkki, lõpu eel, proovis autor teda meeldivaks muuta, üritades tekitada nagu süžeepööre kriminullis? Mulle ei suutnud autor seda äkilist muundumist „maha müüa“.
Aga sellegipoolest oli tore lugemine. Siin on justkui palju pisikesi novellikesi, kuhu saab sisse minna ja selle konkreetse novellikese õhustikku nautida. Kõik on “very french”, prantsuspärane – eriti armukeste teema on see, mis stereotüüpselt Prantsusmaaga seostub.
Mis puutub kriminaalsesse kihti, siis see mind lugemas hoidiski. Sellest peale, kui ajahüpete-tantsuhoos saab selgeks, et peategelannal on kunagi sündinud laps, tekkis mul küsimus: kus see laps nüüd on? Ja see pani mind lehekülgi edasi keeramas ja ootama, millal ometi see lapse lugu tuleb ja juba aimasin, et õnneliku lõpuga see pole…
Muljetan siinkohal põgusalt ka audioformaadi ja paberformaadi tarbimise eripärade üle. „Lilledele…“ oli just see raamat, tänu millele sain aru, et on narratiivid, mis sobivad paremini lugemiseks kui kuulamiseks. Audios oli (hoolimata Anu Lambi imelisest esitusest) raske jälgida, paberil läks lihtsamaks.
Ma kõnelesin Perrini fenomenist ka oma emaleeleõpetajast tädiga, kes ütles: tundub, et populaarsuse põhjuseks ongi just see, et ei ole ühte kindlat lugu, vaid on laialivoolav paljude väikeste lugudega raamat. Võimalik? Ja miks mitte.

