„Õnn on rebane“, Evelina Daciūtė, tlk Tiina Kattel, illustr Ausra Kiudulaite. Päike ja Pilv 2021, 48 lk.
Üks ilus õnnelik-olemise raamat. „Õnn on ema savipotid ja isa helikopter!“ karjus kiigega lendlev poiss. Ja nii edasi. Õnn on ju igal pool ja igas asjad. Ja õnn on rebane! Pole vaja erilist loogikat, on vaja seda erilist kiikumise-tunnet ja väljahõikamise rõõmu.
Esimest korda sattusin selle tekstiga kokku audioäpis, kus kuulsin seda Jan Uuspõldi muhedas ettekandes. Väga tore lugu, kus on sees oma intriig (laste abituse-tunne, kui lapsevanemad kusagile kolivad ja lapse sõber maha jääb) ning on turvalisus ja rõõm… Rebane on mõnes mõttes ju väljamõeldud sõber. Ta tuleb ikka su juurde, ükspuha, kuhu sa kolid. Õnn on alati olemas.
…Edasi võtsin raamatukogust ka paberi peal rebaseõnnne uurida, ja ohh, kui õnnelikuks see mind tegi. Nii andekalt kujundatud raamat, iga lehekülge võib pikalt uurida, aga samas pole tegu ülekujundamisega: tekst on kõikjal mõnusalt loetav.
Ka raamatu sisekaantelt saab noor lugeja kokku veerida palju sõnu, kõik ütlevad, mis õnn on. „Õnn on külla minna“ ja „Õnn on küünal“… ja õnn on veel väga palju muud, ja mõistagi on õnn rebane!
Pole imestada, et leedulannade Evelina ja Aušra tandem on selle raamatu eest palju rahvusvahelisi auhindu saanud.
