„Millest sa elad ja hingad. Els Himma laval ja elus“, Silver Kuusik. Hea Lugu 2025, 263 lk.
Els Himma oli ilus inimene ja raamat temast on ka ilus saanud, igast otsas vaadates. On ilusasti läbi tunnetatud sihtrühm: lugejaprillidega inimesed, kellele meeldib suur font ja see ajastu, mida meenutavad mustvalged pildid. On ilusasti läbi mõeldud struktuur: raamatust jookseb läbi tema elulugu, aga peatükkide alguseks on laulude pealkirjad ja tsitaadid lauludest. (Mina oleks soovitanud panna ka ruutkoodid lauludest.)
Els Himma elust ei teadnud ma varem mitte eriti palju. Kui ma ise laulusõnade meistri Vally Ojavere elust raamatut tegin (“Laulgem kaasa” sarja), siis muidugi uurisin ka Elsu kohta, ning saingi teada, et ega eriti midagi tema elust ei olegi. Ta oli kohal, ta oli kõigile teada, ta täitis lava ja pani endale järele vaatama, aga… ta oskas olla vait, mis puudutas tema eraelu. Nii hea, et Silver Kuusik pälvis ta usalduse ja ta jõudis need intervjuud anda! Sest raamat ilmus ju postuumselt…
Ajastut avaneb siit lehekülgedelt küll. Ja isiksust avaneb ka. Natukene nn “Kroonika”-ajakirja tüüpu infotki (mina näiteks ei teadnud, et Els Himma elas kunagi Mihkel Mutiga, aga võimalik muidugi, et see on kunagi kusagilt “Kroonikast” läbi jooksnud küll.)
Kui lõpulehekülgedele jõuan, on kuidagi kurb. On see kurbus, lein? On siit midagi puudu? Mitte midagi ei saa raamatule ette heita, aga siiski on natukene see tunne, et… oh, oleks ometi seda aega rohkem olnud! Märkasin tekstis mõnda hõredamat kohta küll, näiteks mainib Els, et viimasel ajal hakkas ta oma suguvõsa uurimisega tegelema ja „paljud asjad asetusid uude konteksti“ ning „said vastuse mitmed küsimused, mis olid lapsepõlvest saati olnud minu jaoks lahtised“. Aga mis need küsimused olid, ei saanud me teada.
Samas, olgem tänulikud, et saime niigi palju. Ja selliste diivaraamatute puhul on omaette oluline ka stiil: väljapeetus, saladuslikkus, edasist mõtteainest pakkuv. Els Himma naeratab esikaanel nagu Mona Lisa – naeratab ja ei naerata ka! Ning monaliisalikult saladuslikuks jääb ta ka pärast seda raamatut.