“Minu Madeira”, Marita Tambelt. Petrone Print 2025, 224+16lk.
Mäletan, et juba „Minu…“ sarja alguse aegadel otsisin-unistasin, et võiks leida kellegi Madeirast kirjutama. Šansid olid väikesed, sest see Portugalile kuuluv ookeanisaar on vaid Hiiumaa suurune. Küll olin rõõmus, kui Marita lõpuks saabus meie radarile, ja veel rõõmsam, kui sai selgeks, et ta vabalt ja mõnuga kirjutada oskab.
Kes Marita on? Rahutu rööprähkleja, kes lapsest peale kordamööda normaalne olnud ja siis imelikke valikuid teinud, nii ta ennast kirjeldab. Samas ega see Madeirale kolimine nii väga imelik olnudki, tal oli võimalus saada üks keel juurde (neid oli tal juba suus nagunii ohtralt) ja algusest peale on läbi lillede vihjatud, et kooselu kohaliku noormehega, see on natuke nagu… leigevõitu vastastikune olukorra ära kasutamine. „Miks mitte“ laadis lugu. Võibolla tõlgendan omavoliliselt, aga igatahes mõjus tekstis kujutatud noormees algusest peale kahtlase tegelasena, juba siis, kui Marita oma kohvriga ootas teda lennujaamas, kuni tund hiljem saabus sõnum „Jään natuke hiljaks, jalka kestab kauem“. Ja noormehe isa ütles poja pruudile tere asemel „Kui tööle tahad saada, siis hakka kohe keelt õppima!“ Ma ei tea, kas sellised näited on meelega või alateadlikult pandud, aga need mõjuvad! Lugeja juba aimab, mis sellest loost saab.
Saare turismitööstuses saab Marita kiirelt rakendust oma mitme keelega, seiklused on mõnuga loetavad, ei midagi ülidramaatilist (tõsi, ta kukub koobastes vette ja teeb rolleriavarii), meelde on jäänud vene turistid ja kohalik kolleeg, kes soovis Marita abiga vene keelt õppida.
Ning sügavale mu ajukäärdu on salvestunud Marita ema kuldne lause. „Juhtugu ükskõik, mis, aga maailm ei lakka olemast!“ See kehtib igas olukorras.
Omaette küsimus on, kas pisikesele Eesti turismitööstusele, mis eestlasi Madeirale lennutab, on see raamat heameelt teinud. Tundub, et „Minu Madeira“ on realistlik, isegi kainestav: seal saarel ei ole valge liivaga rannapuhkust, seal on mäed ja mitu mikrokliimat. Seal võib olla vihmane ja tuuline, ning vesi on ookeanis külmavõitu. Kui soovid matkata (ja näiteks koopas vette kukkuda), siis seda saab küll!