„Minu Läti“
„Minu Läti“, Contra.
Petrone Print 2016, 224+16 lk. Contra on üks ütlemata soe ja armas sell, ma jagan temaga sünniaastat ja Läti-veerset lapsepõlve. Temal möödus see Võrumaal, minul Mulgimaal, mõlemad vahtisime ajaviiteks Läti televisiooni, käisime vanematega ostureisidel Põhja-Läti linnades, pekipirukaid ja saldejumsi noolimas, saime poolkogemata lätikeelse põhisõnavara kohta aimu…
Tõsine Läti-huvi tekkis Contral alles nn esimese keskeakriisi ajal, 35aastaselt. Tema lugu on tõestus sellest, et ka keskeas saab keeli selgeks õppida. Olen Contra tõlgitud raamatuid (näiteks Nora Ikstena „Emapiima“) lugenud ja nautinud, „Minu Läti“ abil saab teada, kuidas tema tõlkimise teekond algas.
„Minu Läti“ on Mika Keräneni „Minu Karjalaga“ samas vereringes, eks Mika ja Contra on sõbrad ka. Tegu on humoorika isiklike mälestuste kogumikuga, kus oma olulist osa mängib spordikirg, aga saab täitsa korralikult ka kultuurilooliselt „hambad haritud“ ja pärast raamatut saab näiteks viktoriinil särada. (Muide, Contralt üks nipp, kui te juhtumisi sattute viktoriinis Läti muusika teemalise küsimuse otsa, tasub vastuseks pakkuda Raimonds Paulsi, suure tõenäosusega läheb täppi.) Vahepeal teevad ajad ja ruumid raamatus mõne ootamatu kukerpalli ka ja maanduvad taas jalgadele. Kirjanik ikka oskab!
Kui ma midagi siit lehekülgedelt harvendada soovita(nu)ks, siis manatonijooksude juttu, aga samas, kes soovib pikamaajooksmisest rohkem teada saada, sellele ka siin hea võimalus. Kui midagi rohkemaks saanuks, siis kohtumisi tavaliste lätlastega. Aga raamatust saab kindlasti kultuuriskeenet ja palju läti keelt! Contra on keeletundlik inimene, see on tema ande eripära. Ja see raamat on võimalus vaadata sisse keelelooja, täpsemalt tõlkija töö köögipoolele, ja võimalus vaadata (võib vist öelda et) keelegeeniuse pilguga teise keele sisse. Contra on isegi läti keelde uusi sõnu juurde mõelnud!
Kindlasti toimib see teos Contra-huvilistele ka nagu tema elulooraamat. Ja tema fännidele teadmiseks: audioraamatu on Contra ise sisse lugenud (paberil on teos otsas) ja mõnes kohas ei suuda ta end taltsutada ja kommenteerib natuke juurde ka, et kuidas asjad vahepeal edasi arenenud on…