“Laps ja lumi”
„Laps ja lumi“, Epp Petrone, pildid Triinu Noormets. Petrone Print 2024, 24 lk.
Neid ridu kirjutades olen selles aegruumis, kus asume oma Maa-poolega Päikesest kaugel. Ikka juhtub! Juba kümme tuhat aastat tagasi elasid siinkandis lapsed, kes oma emadelt uurisid oma keeles: kas see imeline valge asi tuleb juba taevast alla…?
Uue aja lastel on lumeootus vahel peidetud kirevavärvilise ja träna täis jõuluootuse taha. Just täna küsis mu laps: „Kas jõulutuled võiks juba välja panna?“ Ja seesama laps vaatab äpist: „Kahju, et järgmine nädal veel lund ei näita!“
Ootus on õhus.
Mina kirjutasin oma lapse-ja-lume-loo, mõeldes oma vanale sõbrale Fred Jüssile, kuulates tema lapsepõlvemälestusi.
See on lugu lapsest, kellele on jutustatud lumest, aga kes ise pole seda oma silmaga mitte kunagi näinud. Just nii juhtus Fredi lapsepõlveloos, ligi sada aastat tagasi, kui maailm oli juba muutumas globaalseks külaks ja Eesti pered võisid sattuda elama lõunamere saartele. Nii saabus väike Fred lõunamaalt elus esimest korda Eestimaale ja ootas talve, ootad, et taevast langeks ime, tuleks lumi, nii nagu talle sellest jutustati. See oli selle väikese poisi elu esimesi looduskatarsiseid, kui ta lõpuks nägi oma elu esimest lund.
Samas juhtub see katarsis iga kord uuesti. Me kõik oleme hilissügiseks natuke unustanud eelmise talve tunde. Esimene lumi on iga kord uus ime, isegi kui oled seda kunagi varem kogenud…
„Laps ja lumi“ on raamatuna ebatavaline, nimelt on selles kaks kihti. Ühest küljest on tegu meie kirjastuse sarja “Mina loen!” esindajaga: suured tähed ja vähe teksti, nii et ka päris noor lugeja saab eduelamuse. Teisest küljest on raamatus oleva ruutkoodi abiga võimalik kuulata audiofaili, kus ma loen ette pikema loo, mis samamoodi raamatu piltidega haakub.
Kõigepealt oligi olemas see pikem lugu, oodates pikki aastaid õiget kunstnikku. Ja tasapisi tekkis minus tunne, et lapsed vajavad rohkem iselugemise-raamatuid. Aga kuidas ma siis niisama oma pika ettelugemise-loo minema viskan? Nii sattusingi eksperimenti tegema, sest tänapäeva tehnilised võimalused on selleks olemas. Kuidas lapsed seda reaalselt vastu võtavad, et pikka lugu saab kuulata ja lühikest versiooni lugeda… seda tagasisidet ma veel ootan.
Ja lund ootan ka. Nagu me kõik!
PS. Pilt on tehtud aasta tagasi :).