Unetu öötund pärast laulupeo avakontserti.
Mõtlesin, et mängin veel sellist mängu, et soovitan uuele laulupeole laule!
Mu mõtteahel sai alguse sellest, et uuele peole tuleks korralik „Päikeseloits“ teha. Nagu näha, need loitsud toimivad küll: “Sata-sata” 2023 ja “Tormiloits” 2025 tõid soovitud ilma.
Aga mõtlesin edasi ka. Olen viimase aasta jooksul ju viis laulikut kokku pannud. Mida võtta repertuaari? 🙂
Reet Linna raamat. Mitu Reeda kirjutatud laulu on laulupeol olnud (“Oma maa”, “Üks laul, üks viis…”). Ma pole kindel, kas Soome helilooja ikka sobib – aga küll ta sobib, meil hümngi ju soomlaste oma!
Soovitan Reeda sõnadest esimesena „Suve“. Teate ju küll: „Päikene paistab ja loodus lokkkab, kätte jõudnud suvi!“ See oleks päikeseloitsimisele lisaks. Soomes on see tavaline lastelaul, aga Eestis pigem üldrahvalik ood päikesele. /Parandus: selgus, et “Suvi” on juba 1987. aasta peol kõlanud./
Kindlasti sobiks laulupeole ka midagi Reet Linna ja Kaja Kõlari ühisloomingust (Kaja muusika, Reeda sõnad). Et päikeselisel lainel jätkata, soovitan „Naerumaad“: „Tarvis on vaid veidi rohkem naerda, et elu muutuks kergemaks!“
*
Ott Arderi raamat. Kindel kandidaat laulukaare alla on Valter Ojakääru lemmiklaul: „See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab…Ei, aeg ei peatu, ei, ei…“ Muusika autor Tõnu Aare.
Teiseks soovitaksin popp-Ruja perioodist ühte põnevat laulu: „Must ronk… valge lind!“ Muusika Rein Rannap. Nende kahe loominguliselt tandemilt on juba päris palju laule laulupidudel olnud.
Laulupeo esimese päeva lõpulauluks võiks aga sobida Ott Arderi sõnadega ja Agu Tammeoru meloodiaga „Aeg meil minna üheskoos“, vana Karavani laul, mida Karavan omal ajal kasutas lõpulauluna. „…laulda meil oma laul, tõsisest rõõmust laulda… kaasalauljaks tuul!“
*
Edasi, “Lasteekraani laulud”. Üks neist lauludest on ka seekord laulupeol („Aja tee on konarlik…“).
Järgmisele peole soovitan ühte oma lemmiklaulu, seda vandersellisaate oma: „Maailm on imeline, kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal…“ Kui vaja, saaks sõnade autor Ene-Maris Tali ilmselt ka lisasalmi kirjutada, on ju teada, et niimoodi tehakse (näiteks kirjutas Henno Käo „Laupäevaõhtul koos isaga“ laulule lisa, aga Ott Arderi „Maateadus mulle meeldib just!“ laulule kirutas lisasalmi Leelo Tungal, sest Arder oli sellal juba meie hulgast lahkunud).
Tore oleks laululaval kuulata ka „Lumekuninganna“ lavastusest pärit „Muinasjutuvestja laulu“. „Lootusetus olukorras ainult loota tasub…“ ja „riimub, ei riimu, rimumbs!“ Sõnade autor Ott Arder, muusika Tõnu Naissoo.
Aga „Nõia elu, nõia elu, see on, jah, kõige parem…“? Eriti pedagoogiline sõnum pole, aga lapsed väga armastavad seda laulu. Nägin, millise mõnuga tüdrukute ansambel seda leelotas meie Lasteekraani-raamatute esitlusel. Sõnade autor Enn Vetemaa, muusika Ülo Vinter, päritolu: meie esimene värviline lastelavastus, „Väike nõid“.
*
Ja lõpetuseks, viimati ilmunud Vally Ojavere raamat. Soovitan laulu, mida te suure tõenäosusega ei tea. On üks laul, mille leidsin oma otsingute käigus ERR-i arhiivist, ja mida ma siiani peast ei saa, sest viis on meeldejääv. Imestasin, et ma polnud seda laulu mitte kunagi varem kuulnud, vähemasti ei mäletanud küll. Selle sõnu polnud mitte kusagil netis, pidin need ise maha kirjutama, ka esitust oli vaid üksainus versioon. Miks oli see imeline lugu niimoodi unustusse vajunud? Oli see ju omal ajal võitnud Arne Oidi nimelise lauluvõistluse. Esitajaks Els Himma, heliloojaks Väino Vaher. Link laulule on siin.
Olin – ja olen siiani – üllatunud nende sõnade avarusest. Kes on see minategelane laulus, kes ütleb „Mind võid mõista sa“? Seda/teda mõistma saame siis, kui oleme olnud merelaine, koidik, lumehelves, vihm, põld, pilv, tuul, lilleõis… See on maailma märkamise laul ja jumaliku armastuse tõelise olemuse mõistmise laul, minu jaoks küll.
Ja kui ebaloogiline ja suvaline võib olla kuulsus. Ka laulude kuulsus.
Loodan, et see laul leitakse! See sobiks esitamiseks laulukaare all mitmekümne tuhande hääle poolt.