“Kiludisko”, Kairi Look. Puänt 2023, 112 lk.
Esiteks, väga tore pealkiri, kaks tobedat-erilist sõna kokku pandud ja nende võlu mitmega korrutatud. Teiseks, väga tore kaas, julgelt kollane. Kolmandaks, kõik see kujundus on väga tore (vabandust, kas ma juba ütlesin “väga tore”?). Ainult see mind vahel häirib, ka siin raamatus, kui tume tekst satub keskmiselt tumedale pildile ja peab rohkem pingutama, et kokku lugeda.
Lood ise… maailm elab, igast otsast. Sümpaatselt, et mitte öelda “väga toredalt”. Riidekoid ja ämblikud ja lutikad, lapsed ja isad ja emad, ministrid ja presidendid. Sürrealistlik, võiks vast öelda, et Andrus Kivirähki moodi, aga tegelikult Kairi Look on ise juba nii kõva tegija, et ikka täitsa Kairi Looki moodi (kuigi mul siiski võivad hiljem peas mõned kõnelevad sokid segi minna, et kelle raamatust need nüüd tulidki)…