Elu õpitunnid: kuidas “Indiast” poe müüja tegi konkureeriva poe

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Mina soovitaks Sul võimalusel oma pood kolida vabanenud allkorrusele, muidugi juhul, kui poepidamine jätkub ja on võimalik allkorrus hõivata. Inimesed ei viitsi enam laskuda keldritesse või ronida treppidest otsima pisikesi poode. Su pood on armas ja ilmselt Sa näed teda kui oma last, kuid kaubandus on kalk ala ja ostja valib, mis on talle mugavam.
    Soovin edu kõigis 2018.aasta ettevõtmistes!

  2. Kui üks inimhing on ilmaruumile nii avali ja nii katki….siis tõmbab ta ligi koiliblikaid.
    Koiliblikal nimega Tiina on oma lugu. Tema tuli vaid oma õppetunni järele mis teil omavahel eelmises elus kokku sai lepitud. See, et loo dekoratsioonideks on kivid, poed, esoteerika, inglid, varustajad, raha – las nad olla, see ei puutu asjasse. See, et Sina vastu nina said, on Sinu lugu. Kunagi hiljem saad Sa aru, et tegelikult oli see Koiliblikas väga hea õpetaja. Ja heale õpetajale tuleb tänulik olla. Südamest.
    Pole vaja raisata enda energiat analüüsiks, rääkimiseks, seletusteks, lootusel, et äkki siis Sinu valu väheneb kui tema tegudest, silmadest ja häälekõlast kahetsust hoomad. Lase tal minna.
    Vastused sellele loole on Sinu sees. Lihtsad. Tavalised, nagu meil kõikidel. Kui neid aga ikka ei märka ja ära ei õpi, tuleb järgmine Koiliblikas kes annab pisut valusamalt nina pihta.
    See, et Sa omistad palju tähelepanu Koiliblika lausetele emast….see oli võti. Koiliblika valduses olev võti. Võti mis avas Sinus valusa laeka, võti mis äratas Sinu tähelepanu ja usalduse tema vastu. Väga paljud meie seast omavad võimeid….aga võimetega käsikäes ei käi automaatselt empaatia ja eetilisus. Arvatavasti on see Koiliblikas sellest tõust, kes kasutab vaimumaailma võtmeid enesekasu eesmärkidel.

  3. Ilma igasuguse esoteeriata on lause “Su ema oleks/on su üle uhke” täiesti tavaline lause, mida vanemad inimesed kasutavad noorematega rääkides, kui neile see inimene meeldib, kellega nad räägivad, või – halvemal juhul – kui nad ise vestluskaaslasele meeldida tahavad. Umbes 99% 100st on see lause peaaegu et suusoojaks öeldud ja vaid väga vähestel juhtudel tõeline tunnustus või toetusavaldus.

  4. Head Uut Aastat ja Head Kolmekuningapäeva, Epp! Om Sai Ram.

    Tänud kirjutamast ja jagamast! Huvitav sisekaemuslik kajastus. Ma olen endiselt pikalt hoogu võtmas, et oma raamatuga maha saada, elu on nii põhjalik ja teatraalne, et naudin seda teatrit ja ei suuda tegelda samas kirjapanemisega. Kogu aeg tulevad uued asjad ja tegemised päevadesse ja näen paljusid asju ruumiliselt kulgevat.

    Mis puutub Sinu kogemustesse, siis selliseid on paljudel, paljud ainult ei taha, ei julge, ei oska neid väljapoole elada, kirja panna, jagada… ei pea vajalikuks, oluliseks, unikaalseks. Kuigi kõik on unikaalsed, vaatamata, et sees elab üks ja Sama Mina.

    Kunagi rääkis Kanadas elav eestlases arhitekt ja vaimne inimene Rein Kuris Abrukal Sai Baba järgijate suvelaagris sellest, kuidas Jumal meiega mängib – me arvame, et me oleme keegi ja Tema laseb meil ehitada püramiide apelsinidest (oled näinud neid mahlapressijate laudadel Puttaparthis kindlasti), analoogina: laseb ehitada kauneid aedu ja uhkeid maju, püsti panna toredaid ettevõtmisi ja uhkeldavaid ärisid, koguda rikkust ja uhkust – ent siis laseb ta tulla tormil ja tuulel, hulkuval lehmal või mõnel juhmil, kes ajab meie apelsinipüramiidivankri peal oleva kaunisehitise laiali ühe liigutusega. .. Samuti juhtub ka suhetega: me leiame kallima, me abiellume joovastuses ja armastuses (vähemalt nimetame seda armastuseks, ehkki see on pime armumine), siis saame lapsed, siis tabab meid argipäev oma raskuste ja halluse, tülide ja leppimistega ja siis ühel päeval on see läbi – niisama lihtsalt … ja keegi veel sealjuures laseb vee peale, öeldes: “paras!”

    Kui kõige selle juures ei suudeta olla rahulik, ennast kõrvalt vaatav, tasakaalus, seesmiselt õndsuses, mis kasu siis on kõigest välisest? Nii võiks enda kohta igaüks küsida.

    Guru on meile Üks ja Ainus, nagu ka meie sees olev Mina on Üks ja Ainus igas kehas.
    Guru sõnad ja õpetused juhatavad meid olema maailmas. aga mitte olema osa maailmast. Maailm on meie endi looming, ei enam ega vähem. Guru on see, kes juhib meid õiget ja täpset teed pidi. Gurut ei ole võimalik valida, Guru valib meid ja Ta on see, kes on kümneid elusid meid juhtinud kannatliku filigraansuse ja täpsusega, kõike selleks, et meist saaks Tema.

    Muud rolli meil ei ole vaja tõsiselt võtta, teised rollid on läbi kõigi elude Mina rollid ja ei kuulu “meile”. Meie, kes me arvame end olevat keegi, ei ole mitte keegi. Väike “mina” on see nimi ja vorm, kaduv, magu maja liiva peal, nagu apelsinidest püramiid, nagu kaunis aed lehmakarja jalge all, nagu puhas sandlipuulõhn autode heitgaasis.

    Elu on suurem kui meie tegemised – võta neid õppetunde kõrvaltvaatajana, ära ole osa neist. Nad ei ole Sina, sest Sina oled Mina ja Mina on Jumal.

    Rõõmu, Armastust, Küllust ja Rahu igasse hetke!

  5. Armas Epp! Jagamine teistega ongi mingis mõttes lahti laskmine. Igatahes oled sa ehk liiga usaldav… ma ütlen seda seetõttu, et mina ise olen ja saanud oma elus palju õppetunde, aga ikkagi ei õpi, sest mina arvan ikka, et kõik inimesed on head ja ei kasuta sind ära…. Pole parata, ka mina ei sobi äri ajama 😉 Aga suur tänu jagamise eest ja usu, need õpitunnid on meile vaid kasuks ja näitamaks, et peame tegema asju, mis on meie asi. Aga et teada saada, mis on “minu asi”, selleks peab erinevaid asju proovima 😊 Ole julgustatud ja õnnistatud 😇

  6. Päikest..Kui annaks valida,oleksin pigem samuti haavatav aga tunnetega…kui külma tugevusega.Tugevaks saada haavatavatel,ahaa,see juba oleks pähkel külmadele ja tugevatele:)

  7. Iga inimene tuleb Su ellu uut kogemust andma. On see hea või halb õppetund- see oleneb Sinu enda tugevusest.
    Ma ei taha oma lugu Sinu omast magusamaks rääkida, aga ühte võin öelda: ole rahulik ja usu hiina vanasõna , mis ütleb- istu jõekaldal ja oota kuni vaenlase laip mööda ujub. Täpselt nii lähebki. Usu mind. Varem või hiljem. Tavaliselt natuke hiljem. 🙂

  8. Teame ju, et asi pole kunagi teises, see on meie endi isiklik kogemus. Niikua kui oleme suhestunud oma emotsioonide ja vanade uskumustega, jääb aktiivseks ka valukeha, see loob aga pidevat kannatust. Vahest eufooria või teiste tegemistest vaimustuses võtame ette asju, mis ei kuulu meie endi peateele. Vaadates eemalt neutraalselt kõiki märke, saame vahest taipamise, et võib-olla käivitas selle sammu hoopis alateadlik trikk, ego, väline vaimustus või midagi muud, mis ei olnud seotud puhta loova energijaga. Siinkohal jagan oma kogemust ühe suurepärase teadliku loomise kursuse kohta, mis algab juba homme Tallinnas http://www.methodraie.net . Soovin sulle avarust ja selgust!

  9. Äri loomine ja arendamine, juhina vedamine ja alluvate inspireerimine eeldavad selle valdkonna teadmisi, süsteemsust, pühendumust, konkreetsust, lubadustest kinnipidamise ja kuulamise oskust, empaatiat jpm. See ongi keeruline ja ehk ei olegi paljude tee selles elus.
    Tänapäeval on töötaja motiveerimine, temaga avatud ja inimliku suhte hoidmine võtmesõnadeks ühise väärtuse loomisel. Käsud-keelud-trahvid tekitavad trotsi ja kui viisakusest hoitaksegi end vaos, siis alateadlikult ärgitab see eemalduma. Mõtlemapanev on fakt, et valdkonna entusaistid on kogunenud Tiina ümber. Mida teeb tema teisiti? Võib-olla on osa vastusest(õppetunnist) selle kivi all peidus?
    Kahetisi tunded tekitas ka Tiina täisnime avaldamine, mis võib teha ettevaatlikuks edaspidised võimalikud koostööpartnerid. Ei või ette teada, millal mittemõistmise korral loo peategelaseks võib saada. Võib-olla on ka see üks õppetundidest, et ei “pea mõõtma sama puuga”. Näide elust oleks olnud niisama värvikas rääkides ” endisest müüjast” .

    Olgem kõikides rollides elus inimlikud ja hoidvad, mõjutame ju teineteist igal ajahetkel.

    Ja nagu Enn kirjutas: Rõõmu, Armastust, Küllust ja Rahu igasse hetke!:)

  10. Aitäh kommenteerimast, kaasa mõtlemast.
    “Vaenlase laip”, tean seda vanasõna, aga ma kindlasti ei mõtle Tiinast kui vaenlasest. Ikka abiline, edasiliigutaja.
    Mina kui juht (vastus viimasele kommentaarile), ma olen olnud juhi rollis üsna palju oma elus, esimest korda juba 19aastaselt, ajakirja tegevtoimetajana, hiljem teles juhtinud rühmakesi, siis oma kirjastuse teinud. Ma saan sellega hakkama, aga ma arvan ise ka, et loomult olen ma ikkagi “kass, kes kõnnib omapead”, ja mulle meeldib inimestega suhelda läbi kirjasõna või siis ka suulise sõna, lugusid kogudes ja jutustades, mitte neid igapäevaselt reaalelus inspireerides-suunates.
    See on mulle jah ikkagi seletamatu, miks paljud läksid ära “Indiast” poe orbiidilt. Samas, oli ka neid, kes jäid.
    Müüja täisnime lisasin ma seoses Ekspressi looga (kus oli valeinfo), vt järgmine postitus räägib sellest.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar