Pilte ja meenutusi “Leena peenra” esitlustelt

Esiteks kohtusin Tartu lastega Supilinnas, Kikerkohvikus – mis on üks tore koht, seal on igal nädalavahetusel lastele üritusi. Eriti tore oli lastel meisterdada trükikoja ülejääkide põhjal endale raamatuid – ja loodan, et satume edaspidigi lasteraamatute jääke enda kätte saama (see oli hea juhus, et meie tootmisjuht Tiina juhtus sel hetkel trükikojas olema, kui meie jääke seal vedeles ning polnud veel nn paberihundimasinasse ehk vanapaberisse saadetud).

Lugesin lastele raamatut, õigemini raamatuid ette. Soovilood on enamasti needsamad, “Rumalad naljad” ja “Vaala puuks” “Anna hammaste” raamatust, kuigi on ka teisi, vahel üllatuslikke soove. Mind näiteks üllatab, et “Marta varvastest” juttu kolmest nukust (“Mustu, Valgu ja Prunnu”) nii väga armastatakse.
Ja muidugi üllatab mind ikka veel, kuidas lastele meeldib “Ahvimise” lugu, selle ma oleks ju vaat et välja jätnud, kuna tundus nii mõttetu ja tüütu (see on “Anna hammaste” raamatus). Kõigist oma lugudest olen seda vist kõige rohkem pidanud ette lugema! Jah, ahvimine on laste huumor.

–

Teine kohtumine oli Viljandis, laste pühapäeval Rahva Raamatu poes, sealt mul pilte pole. Mäletan, kuidas lapsed kuulasid pärani silmadega mu jutustust sellest, kuidas meil just samal hommikul kass rõdult alla oli kukkunud/hüpanud. Ja kuidas ma siis ütlesin: “See on lugu, mis juhtus päriselt, aga see sobiks raamatusse. Teil juhtub ju ka selliseid lugusid, mis sobiks raamatusse? Öelge oma emmele ja issile, et need tuleb üles kirjutada!” Ja ma nägin neist silmadest, et nii mõnigi tõepoolest sai aru, mida täna õhtul emmelt-issilt nõuda :).

Ja vähemalt üks Tallinna lähistel elav tüdruk hakkas ise oma venna elu põhjal raamatut kirjutama, nagu ma kuulnud olen.

–

Edasi oli esinemine Anna klassile, emadepäeva-nädala reedel andsid emad tunde ja mina rääkisin raamatutest. Sain veel kord aru, et selles vanuserühmas (st 7aastaseid) lapsi veel ei huvita nii väga, kuidas raamatuid trükitehniliselt tehakse. Nemad tahavad ikka “Rumalaid nalju” ja “Ahvimise” lugu sajandat korda üle kuulata.

–

Ahjaa, vahepeal oli miniesitlus meie suguvõsa kokkutuleku raames. Märkasin, kuidas Maria oskad osasid jutte peast! Ta on võtnud oma keelepruuki üle sõnuja fraase omaenda raamatust. Näiteks on “Leena peenras” lugu sellest,et mänguasjad pole mitte kellegi omad, vaid on lihtsalt tulnud meie perre. Ja Maria Leena paneb igale poole seda vormelit. Näeb külmkapis piima: “Oo, uus piim on tulnud meie perre!” Või kui tahab poodi minna: “Läheme vaatame, kas mõni komm tahab tulla meie perre!” (“r” viiendas vältes, st väga pikalt :))
Ja sain suguvõsa kokkutulekul pisikeselt 3aastaselt sugulaselt komplimendi, et olen ta lemmiksugulane, sest kirjutan selliseid raamatuid. 🙂

–

Möödunud pühapäeval käisin koos kunstnik Piiaga Tallinna vanalinnas Lasteraamatute Keskuse perehommikul. Soovitan seda igalaupäevast sündmust tallinlastest peredele! Seal on nii mõnus hubane-kodune olla.

Osales ka üks pere, kus oli mõnekuine beebi (vt foto). Saime tagasikaja, mismoodi sellises peres beebiraamatut vanema õe poolt hinnata osatakse.

Sain ka selgemaks oma peas, kuidas neid raamatuid soovitada.

“MARTA VARBAD” – see on universaalne raamat 2-3aastastele, no sobib veel 4-5aastastele ka. Lihtne, selge lapsemaailm.  Ja üllatavalt paljud väikesed poisid on ka fännid, nii et see kindlasti pole vaid plikade-raamat.

“ANNA HAMBAD” – on veidi vanemale vanusele, ma ütleks, et kõige paremini klapib 4-7stele. Sobib hästi neile, kel on peres rohkem kui üks laps – see on nende maailm, kui peab asju õega/vennaga jagama. Pigem sobib kingituseks just sellele nooremale osapoolele, see samastub paremini. Samas, kujutan ette, saab vanem osapool natuke piiluda, kuidas maailm tundub noorema seisukohalt…

“LEENA PEENAR” on ka pigem vanematele, 4-7stele. Ja ideaalne raamat neile peredele, kus on uus beebi sündinud või sündimas. Et seda uue beebi elu tutvustada.

Kaks viimast on vist rohkem tüdrukute-raamatud, ja seda eelkõige seetõttu, et lapsed vanemaks saades ise muutuvad – või suunatakse – rohkem soopõhisteks.  Samas 3aastasele poisile kingiks ma “Marta varbaid” iga kell.

-http://petroneprint.ee/pood/
Ja sel reedel lähen esinema Puhja lasteaeda. Siis tõmban hoogu vähemaks, aitab. Samal õhtul viin Maria Leena hoidja juurde ja ees seisab nädalavahetus, mille jooksul loodan võimalikult valmis kirjutada uue selle sarja raamatu. “Kurru-Nurru vurrud”! Peategelasteks on sel hetkel umbes aasta-kahene Leena ja perre tulnud kass Kurru-Nurru.

–

Piltidel juba oli näha, me tegime eksklusiivpartii särke. Neid jätkub ka veebipoodi müüki, peaksid lähiajal siia tulema: http://petroneprint.ee/pood/