Kiire ja isiklik aastakokkuvõte, 2014
KIRJUTATUD. See on olnud lühivormide aasta. Päris palju olen nii ümber jutustanud kui ise mõelnud muinasjutte (neid ilmus iga kuu “Pere ja Kodu” lasteküljel), aga ka muid lastejutte, näiteks enda lapsepõlvemälestusi, hetkel sahtlisse. Olen ka kirjutanud kolumneid (neid saab lugeda iga kuu “Eesti Naises”).
AVALDATUD. Kevadel ilmus lasteraamat “Arva ära?” ja sügistalvel ilmus jutukogumik lapsevanematele, “Elust kirju”.
TOIMETATUD. Olin osaline järgmiste sel aastal valminud raamatute juures: “Minu California”, “Minu Peterburi”, “Minu Tenerife”, Justini “Reisikirju”, modelliraamat “Kassikõnd”, lisaks lasteraamatud “Puudel Pedro ja igatsustasu”, “Unenäorong” ja “Seiklus vanalinnas”. Ahjaa, ja Andrei Hvostovi neli uut peatükki tema uues “Sillamäe passioonis”. Nii et taas üks aasta, kus oli rohkem toimetamist kui kirjutamist.
KORRALDATUD. Ma olin aasta alguses osaline vahtramaiuseid Eestis propageerivas ettevõtmises, ja edasi sai minust osaline musta leiba USAs propageerivas ettevõtmises. Ning olen sellest väsinud. Soovin olla kirjanik.
KOLITUD. Oeh. USAst tagasi Eestisse ning siis Viljandist Tartusse. Eks näis, kas see on nüüd see õige paik. Natuke liiga kipsplaat-elamine ja igatseme ikka Viljandit, sealse kodu ökoseinu ja -õhku (sealne kodu muide müügis, vt siia).
REMONDITUD. Setomaale majale uus katus ja uus terass ja duširuum ja endisesse lauta tuba. Seda on ju palju! Suvi oligi remondisuvi, ja ma loodan, et edaspidi igal suvel saame sealset rahu nautida ise ja sinna ka mõne hea loovhinge kutsuda (vt siin on meie Loomeait).
VAIMSED OTSINGUD. Selle aastanumbri jooksul käisin ma kolm korda kloostris (Kuremäel, Moskvas ja Petseris). Arvan, et olen ikkagi “Jumal on kõikjal, igas religioonis” tunnetuse juures, aga soovin samas kusagile kuuluda. Ja see on üks väga vana lugu, lapsepõlves kohatud ikooninurgast algab see lugu… Kunagi räägin soovijaile.
Ahjaa, ning mis tõestab mu oikumeenilist meelelaadi, osalesin sel aastal ka mitmepäevastel šamanismikursustel. Minu jaoks ei ole oma väeloomaga suhtlemine midagi sellist, mis muude otsingutega vastuollu läheks. Need olid hoopis seotud, ma nägin ühel šamanismi vaimsel rännakul, kuidas ma lendasin taevas pääsukestega, siis maandusime ja nad muutusid nunnadeks, ja kui seda unelust meenutasin, teistele rühmaliikmetele rääkisin, siis teadsingi lõplikult, et soovin kloostrisse uurima minna.
PAAST. Viis korda neljapäevane veepaast, kokku kakskümmend päeva, kirjutasin sellest siin.
SPORT. Kuni elasin USAs, käisin päevas kord ja vahel ka kaks sörkimas või rattaga sõitmas, millegipärast vajus see Eestis ära, nii palju muid asju tuli peale, üritasin küll, aga ikka vajus… Loodan, et uuel aastal õnnestub regulaarsemalt sportida taas.
LAPSED. Maria sai sel aastal 3 ja käis kokku kolmes lasteaias: waldorfis USAs kevadel, Obinitsa lasteaias varasügisel ja Tartus pärast seda. Ta on väga eriline, nagu on ka Anna (kes lõpetas esimese klassi USAs ja läks esimesse klassi Tartus katoliku koolis) ja Marta (kes lõpetas neljanda klassi USAs ja läks neljandasse klassi Tartus katoliku koolis).
INIMESED. Sel aastal tuli mitu inimest tagasi mu ellu, kes olid aastaid kaugel olnud.Jah, see oli nagu tagasitulemiste-aasta. Aivo, Fred, Liivika, Indrek, Jaan, Tiina. Võibolla keegi veel. Ma sain huvitava kogemuse, mismoodi elu teeb sõlmi ja spiraale ja avastad end mõtlemast tagasi aegadele, mis justkui ammu möödas. Aitäh, inimesed.
REISID. Aasta algas Puerto Ricos, siis tuli paar lühemat sõitu USAs: DC ja Boston. Juunikuus Eestisse kolides olin paigas, ja sügisest tulid tuuled ida-suunal: üks reis Peterburi, üks Moskvasse ja üks Petserisse.
KEELEÕPE. Ja üsna loomulikult tekkis selle juures tahtmine vene keelt värskendada, nii leidsin oma ellu Irina, toreda vene keele õpetaja.
PLAANID, LOOTUSED… Ma loodan uuel aastal kolmandiku “Petrone Printist” müüa ja loobuda tegevjuhi-admini kohustustest, olla kirjanik ja valitud inimestele ihutoimetaja. Loodan ka oma “Estofoodsi” osaluse müüa või vähendada.
UUED RAAMATUD. Loodan valmis saada järgmised raamatud: “Ma kingin sulle jõe” (seda saab ka siin, Hooandjas, praegu toetada, AITÄH TOETAJATELE), “Leena peenar” ja “Minu Ameerika 4”. Võibolla ka ühe muinasjuturaamatu ja “Kas süda on ümmargune?” 3nda, India-osa. Kui kõik need saaks valmis, oleks küll väga tore ja oleks üks etapp elust läbi.
Head uut aastat! Ja palume ja loodame koos, et see ebastabiilsus ja vaenulikkus, mida MAAILMAPOLIITIKA täis on, leiab lahendused ilma suurema sõjata…
Tundub, et seljataga on tegus ja taipamisi täis aasta. Kõike head sulle ja su perele edasiseks!
Epp!
Kui Sa oled valmis jagama, siis väga soovin lugeda Sinu kloostris käikude kohta. Pärast Minna Piiri “Kloostripäevikut” tiksub endalgi miskit kuklas.
Müügikuulutuse link on vigane.
Aitäh, parandan lingi ära ja kindlasti ma toksin mingil hetkel ka arvutisse neid oma päevikuid, mis kloostrikäikudel kirjutanud olen.
Minu õigeusu nimi on Epifania :). Olen selle nime üle uhke.
Olen ka Minna Piiri “Kloostripäevikut” lugenud. Ja kindlasti soovitan ka raamatut (eesti keeleski olemas) “Mittepühad pühakud”, lood Petseri kloostri elust.