Justini juhilubadega juhtunu tõi mu postkasti mitu huvitavat kirja, mis selle teemaga seotud. Justini postkastis on neid veel hulgim, aga ma usutavasti saan kaardistatud selle probleemi ka oma kirjasõprade ja eestikeelsete kirjade näitel (nimed on ära võetud ja sõpru on teavitatud, et panen nende lood oma blogisse üles).
Minu meelest näitavad need kirjad, et probleem välismaalaste juhilubadega on üldisem, mitte ainult Petrone-juhtum. Olen kindel, et Eesti riik on tubli ja töökas ja me paneme selle asja peagi selgemalt toimima.
ESIMENE KIRI
Mäletan seda tunnet, kui mu abikaasat (Taani juhiloaga) hoiti väikese lapsega talvel öösel lennujaamast tulles politseiautos, samal põhjusel nagu Teie abikaasatki täna öösel. Minu palve peale sõitis politsei minu abikaasa autoga koju – kuna teda enam rooli ei lubatud. Järgmisel päeval läksime abikaasaga politseiametisse, seal suhtlesime pädeva ametnikuga – ja meie ees vabandati. Piirangul ei olnud alust.
Asi selles: nende EL riikide juhiload, mis on väljastatud tähtajaga kauemaks kui 10 aastat (Taanis nt tähtajatult – elu lõpuni), tuleb Eesti omade vastu välja vahetada (umbes 7 riiki, kus pikalt kehtivad juhiload, Taani üks neist). Aga tähtaeg selleks on tegelikult alles jaanuar 2015, mil Taani loa peaks välja vahetama.
Aga see on tõesti kummaline, et ei ole ühest lihtsat infot välismaa juhilubade kohta – mida jagataks kõikjal, kus teise riigi kodanik Eestis oma toiminguid teostab.
TEINE KIRI, ÜHELT USA TAUSTAGA INIMESELT
Mina vaatan tegelikult seda olukorda praegu üldse teise nurga alt. Millega tegelevad meie korrakaitsjad? Nad panid Justini lastega eluohtlikku olukorda (öösel, keset metsa, ilma töötava telefonita), soovitasid hääletada? Põhimõtteliselt käitusid korrakaitsjad nagu kriminaalid, mis omakorda paneb mind mõtlema turvalisuse üle Eestis.
Pealegi on see nn IDP, international driving permit üks hall käsitsi kirjutatud raamat, ainult juhilubade kategooriate tõlge. “An International Driving Permit is not a driver license. The document is slightly larger than a standard passort and is essentially a multiple language translation of the permit-holder’s normal driver’s license”.
Seega juhtimisõiguse annab siiski juhiluba, mitte see driving permit. Tegemist on käsitsi kirjutatud raamatuga, mis on välja antud AAA autoklubi poolt. Selleks ei pea tegema ühtegi eksamit, on vaja maksta ainult 20USD ja saad selle raamatu postiga koju.
IDP-d ei küsita näiteks Soomes ega Saksamaal ja olen ise ka kuni eelmise aastani (17 aastat) sõitnud Eestis ilma selle dokumendita, ilma mingisuguse porbleemita.
Kas selleks oli ka mingi põhjendatud põhjus, et see seadus vastu võeti, mille alusel nüüd IDP-d nõutakse?
Kuna töötan lennujaamas, siis olen näinud tihti turiste, kes on rentinud endale auto ja selle raamatu puudumisel ei saa nad autot kätte.
Näiteks eelmine aasta saabus Eestisse üks abielupaar, kes olid teinud broneeringu Hertzist ja Eestis siis selgus, et nad ei saa autot kätte. Naine oli American Expressi reisiagent ja ta ütles, mitte kuskil ei olnud infot, et seda raamatut on vaja. Väidetavalt oli ta igalt poolt Eesti kohta uurinud aga seda infot ei tulnud välja kuskilt. Inimestel olid broneeritud hotellid üle Baltikumi. See olukord läks mulle hinge ja panin ennast kui lisajuhiks, et nad auto kätte saaks. Me mõlemad võtsime selle riski. Kõiki inimesi aidata ei saa, aga minu meelest on see mõtlematult vastu võetud seadus, olen kuulnud, et selle seaduse muutmiseks on tehtud juba pöördumine. Ma tean täiesti kindlalt, et enamikus Euroopa riikides seda IDP ei nõuta.
Minu mehel oli sama olukord umbes aasta tagasi Tallinnas, ta alguses püüdis võidelda, aga lõpuks kutsus sõbra järgi, kes ta auto siis ära sõitis parklasse. See juhtus kesklinnas ja samal ajal rööviti vanalinnas turisti ja kutsuti raadio kaudu neid politseisid kohale, mille peale need politseinikud vastasid, et nad ei saa minna. Prioriteedid on paigast ära.
Mis puutub juhilubade vahetamisse, USA omasid Eesti vastu, siis ei ole mina seda nõus praegusel juhul tegema kahel põhjusel. 1. Kuna selle eest võetakse suurt raha ja peab eksamile minema. Saksamaal vahetatakse load väikese summa eest ja ilma eksamita. 2. Eesti riik võtab USA load ära. USAs on juhiload aga üks arvestatav ID, millega saab igal pool tehinguid teha ja lõpuks milliste õigustega tohib Eesti riik NY autojuhi load konfiskeerida?
KOLMAS KIRI, SAMUTI USA TAUSTAGA EESTLASELT
Kui ma Eestis juhilube tegin, siis ma pidin USA load ära andma. Aga kui ma siis aasta hiljem USAs uuesti juhilube tegin, küsis politseinik, et tonti ma vanad load Eesti ARKile ära andsin!? Ma seletasin, et vaat reeglid ja puha, mille peale politseinik ütles, et no ja mis siis et reeglid – järgmine kord ära kellelegi ütle ja ongi kõik korras. Ja tegi mulle naeratades uued load.
Üks võimalus toimida nii, et teed Eestis load, annad USA omad ara – ja kui siis USAsse lähed, vormistad USA load *uuesti* sest USAs ei ole seda reeglit, et teiste riikide lube ei tohi olla, ja siis on kõik seaduslik ja korras: Eesti lube tehes oled aus ja USA lube tehes oled ka aus, ja siis pole kellelgi midagi haukuda selle peale. Või siis teed nii, nagu too USA politseinik mulle soovitas: et kui Eestis lube teed, siis lihtsalt valetad ja ütled, et pole sul mingeid muid lube olemas. Ja siis loodad, et keegi meediasse sind jälle ei topi… Ma arvan, et see USA politseinik polnud isegi nii väga *üllatunud* et Eesti riik USA load ära tahtis võtta, vaid teda üllatas, et ma need niimoodi ausalt tõesti ise ära ändsin – sest nagu ta ütles, kahe riigi vahel pole ühtegi kontrollisüsteemi, nii et ega Eesti riik ei tea niikuinii, kas sul on USA load olemas või mitte.
Ühesõnaga, üks paras segadus ja sahkerdamine igal juhul…
JA KIRI INFOGA, MIS KÕIGE ROHKEM MIND ÜLLATAS
Minu mees R. on kogu selle saaga läbi teinud, samasugune segadus ja info mittejagamine. Ta sõitis Eestis aasta aega Costa Rica juhilubadega, mis tal juba viimased 20 aastat on ja aidanud edukalt Eestist suuremates riikides probleemideta sõita. Uurisime ka mitmetelt Eesti välismaalastelt sõpradelt ja uurisin netist, kas ta load Eestis kehtivad ja kõik tundus OK olevat. Kuid muidugi ei olnud.
Ta peeti kinni rutiinse kontrolli käigus, kus selgus, et ta on nö juhilubadeta sõitnud ja sai selle eest karistada. Õnneks juhtus see Tallinnas ja sain taksoga talle järele sõita ja ära tuua, kuigi 2-kuise beebiga keset talve polnudki seda nii meeldiv teha.
Lugu aga sellega ei lõppenud – ja see on minu arvates kogu selle saaga tõeline arulagedus. Nimelt kuna R. sai kirja karistuse juhilubadeta sõitmise eest, hakkas talle kehtima automaatselt aastane keeld, mille kestel ei saa ta Eestis uusi juhilubasid teha! Ja see keeld ei kehti mitte päevast, mil trahv tehti, vaid millal trahv ära makstakse. Kõike seda infot meile muidugi ei antud ja nii me seda ka ei teadnud.
R. läks siis porisedes, kuid ikkagi läks autokooli – mis, muide, inglise keeles on naeruväärne ja arusaamatu tõlge eestikeelsetest materjalidest – ma ei tea, kas isegi Justin suudab pooltest terminitest aru saada, minu jaoks olid igatahes küsimused eesti keeles arusaadavad, kuid inglise keeles täiesti jaburad. Igatahes, nagu enamik inglise keeles Eesti autokooli teooriaeksami tegijaid, õppis ka R. küsimused ja vastused lihtsalt pähe ja tegi oma autokooli teooriaeksami ära.
Ja siis selgus, et ta ei saagi ARKi eksamile minna, sest tal on kehtiv karistust! See on koht, kus meie emotsioone ei taha sõnades kirjeldada, sest see tuleks ära tsenseerida – kuid võid ette kujutada R. frustratsiooni kuudepikkuse ootamise kestel, mis sellele järgnes ja kui ta vaatas, kuidas mina kõik toimetused autoga ära teen ja talle taksojuhti mängin. See oli masendav ja täiesti mõttetu karistamine mitte millegi eest.
Igatahes olime trahvi alles mitu kuud hiljem ära maksnud , kuna uurisime vahepeal, kas see oli üldse legaalne ja püüdsime aru saada, mis reegleid ta siis ikkagi rikkus – siis sai ta lõpuks eksamid ära teha alles siis, kui aasta trahvimaksmisest täis oli tiksunud.
See kõik võttis pea 1,5 aastat aega ja sellega kaasnes ka kohustuslik 20-tunnine sõidukool (milleks? Inimene on 20 aastat autojuht olnud, kas ei võiks mingid lihtsustatud tingimused olla?), äärmiselt ebaprofessionaalne inglise keelne teooriaõpe (eksisteeris ainult e-kursus, mingit juhendamist ei olnud, kohutav tõlge) ja seejärel kuudepikkune ootamine, et üldse saaks eksamid uuesti teha.
Meie ka püüdsime selles kõiges mingit õppetundi leida ja mitte lasta viha oma ellu, aga no kui meil ikka praegugi tuleb tikutulega otsida põhjuseid Eestis elamiseks, siis selliseid asjad ei motiveeri just edasi pingutama…
EDASI, MINU KIRI MAANTEEAMETISSE.
/–/ Ja meil on nüüd küsimus, et mis edasi saab. ARK-ist saime vastuse, et Justin peab igal juhul tegema Eestis eksamid, kirjaliku ja sõidueksami, ja on küsitav, kas ainult seda (juhul, kui ta saab IDP) või ka autokooli läbima (kui IDP-d pole, ja seda veel hetkel pole).
Aga siin on nüüd üks nüanss, millest saime äsja teada.
Leidsin maanteeameti kodulehelt info: “Liiklusteooriaeksamile võib isik registreeruda ja eksami sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamile võib isik registreeruda mitte varem kui üks kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist.”
Kontrollime igaks juhuks üle, kas see tähendab, et Justin saaks seda IDP (international driving permit) Eesti lubadeks hakata vahetama aasta pärast väärteprotokolli? Ja enne seda ei ole tal mitte mingit võimalust Eestis autot juhtida?
MAANTEEAMETI VASTUS
Kohtuväline menetleja on asutus, Politsei- ja piirivalveamet või selle allüksus. Kohtuvälise menetleja esindaja/ametnik on protokolli koostaja. Karistuse teadasaamiseks tuleb ära oodata menetleja otsus.
OOTAME SIIS. TÕSI, ÜKS NÜANSS VEEL. KIRI, MILLESUGUSEID OLEN SAANUD MITU:
Minu abikaasal on Canada juhiload kah juba kümmekond aastat ja tema sõidab nendega edukalt ja seaduslikult Eestis nii, et lasi oma isal Canadas välja võtta paberi, mis kinnitab, et nende juhilubade omanik tohib nende lubadega sõita rahvusvaheliselt. Tegemist ei ole rahvusvaheliste lubadega. See on lihtsalt paberilipakas, aga seadused on vähemalt täidetud. Lisaks – kui inimene ei viibi Eestis üle kuue kuu järjest, siis tohib ta siin sõita misiganes riigi lubadega.
Igatahes on ta oma lubasid pidanud korduvalt politseile näitama, korduvalt saanud teada, et need on Canada load, mis Eestis ei kehti ja täpselt sama arvu kordi pääsenud puhtalt minema väite najal “ma ei viibi Eestis kunagi kauem kui kuus kuud järjest, seega ei pea mul olema rahvusvahelised load”. Ja nüüd on tal lihtsalt üks paberilipakas lubadega koos, mis kinnitab tema rahvusvahelist süiduõigust.
JA MINU KÜSIMUS SEL TEEMAL MAANTEEAMETILE (SELLELE POLE VEEL VASTUST TULNUD)
Mulle on mitu välismaalast kirjutanud, et kui Eestis ei viibi üle kuue kuu järjest, siis ei pea tegema Eesti juhilube, sobib see IDP. Vastab see tõele? Uurisin seadusi, ega saanud täpselt sotti.
Iseenesest Justin ei olegi viinud üle kuue kuu järjest mitte kunagi, tal on rahvusvaheline töö. Aga samas on tal tehtud Eesti elamisluba, kas ka sel juhul see klausel kehtivb või tuleb kindlasti teha Eesti juhiload?
LÕPETUSEKS. ME SOOVIME LIHTSALT SELGUST. Üks tsitaat kellegi kirjast:
Palun uuri see asi lõpuni! Kuna te olete nüüd nii palju tolmu üles keerutanud selle juhilubade jamaga, et teised “illegaalsed juhid” kannatavad selle all ja vajavad ka infot.
LISATUD 17 sept: Esitame seadusemuutmise ettepaneku. Ma veel täpselt ei tea, kuidas seda tehakse, aga sellega aitab tegeleda üks inimene, kellel samuti teema samuti hinge peal ja eluliselt oluline.
Lisan nr 2 kirjale jätku:
“Viimane juhus oli eile, 2.septembril saabus keskealine abielupaar USAst, kellel oli planeeritud ja makstud hotellid nii Eestis kui Baltikumis. Neil oli olemas kodus International Driver Permit, aga et seda vajatakse Eestis, ei olnud kuskil kirjas ja seega jätsid nad selle koju. Tallinna lennujaamas seisid nad fakti ees, et siit nad autot rentida ei saa ning segaduses, kuidas edasi ja mis teha kui kogu reis on rikutud.
Helistasime koos Hertzi kontorisse Lätti ja Leetu, ei, kummaski riigis ei nõuta IDP-d. Küsimusele, miks Eestis on teisiti kui mujal Euroopas ja kas eestlased vihkavad mingil põhjusel ameeriklasi ei osanud ma vastata, tundes piinlikkust eestlaste mõttetu seaduse pärast. /–/
Proovisin siis ise.
Kui minna EASi ametlikule kodulehe http://www.visitestonia.com/en/travel-transportation/travel-to-estonia/drive-to-estonia, siis siin tõesti ei ole kirjas, et USA ja Kanada kodanikul peaks olema ka kaasas IDP.
Panin sisse ka google´isse “IDP in Europ” http://businesstravel.about.com/od/internationaltravel/a/International-Drivers-Permit-For-Europe.htm
Ka sellelt lehelt ei tule välja infot selle kohta, et seda Eestis vaja on, samas on seal kirjas maad, kus VÕIDAKSE IDPd küsida, muidu saab trahvi.
Kas teile ei tundu, et midagi on valesti? Või äkki ongi plaan turistid Eestist eemale peletada?”
Siin on midagi väga valesti. Ma pole advokaat, aga siit paistab case nöuda tagasi köik karistused, sest kui pole kirjas, kuidas peab inimene eemalt teadma, et selline paber on vaja kaasa vötta?! ARK kui juriidiline isik tuleb anda Euroopa kohtusse vastukäivate seaduste, hämamise ja omavolitsemise pärast.
Selline tunne on, et kui jutud on söbralikust jms e-riigist, siis tegelikkuses lajatatakse sellise byrokraatliku vihaga, et kaob igaveseks isu sellest riigist midagi kuuldagi. Yhesönaga ARK nullib ära teiste suure töö Eestit positiivse kylje pealt näitamises. Kuidas on tulnud, et ARK on saanud maffiaks, riik riigis?
Aga see väiklane suhtumine näitab ka paljude ametnike ja ka teenindajate yldist suhtumist, ebasöbralikkust ja ebakylalislahkust, kokkuvöttes kogu rahva kultuuritust.
Need kes ennast kuuldust puudutatuna tunnevad, vötku kätte ja nöudku ARK’ilt normaalset, selget ja läbinähtavat reeglistikku.
Epp, ma tahaksin ka väga Maanteeameti vastust sinu küsimustele, kui kuuled, jaga ka blogis. Mis seadusmuudatus on plaanis välja pakkuda? See tundub ülivajalik, kuna välismaalaseid elab Eestis üha rohkem ja ma usun, et paljude jaoks on lihtsam koos perega oma kodumaale kolida, kui see 1,5 aastane kadalipp läbi teha 🙂
Soovitan soojalt selle 12 kuu jooksul osta endale korrektselt ka bussipilet, kui on vaja bussiga sõita. Sest kui peaks juhtuma, et sõidab bussipiletita, siis on see väärtegu. Ja vastavalt karistusregistri seadusele, iga uus väärtegu katkestab ka eelmise väärteo aegumise. Mis tähendab, et kui sa 11-ndal kuul sõidad jänest, siis sellest hetkest hakkab pihta ka uuesti sinu juhilubade aegumise tähtaeg ja sa pead veel 12 kuud ootama. Ja nii iga väärteo puhul.
Jah, Marjam, sellele tuleb kindlasti järg.
Kaur, hea nüanss, tõesti aitäh. (Ja hea vihje “Minu Eesti 1” raamatule, vähemalt mina lugesin siit selle vihje välja… Pärast seda jama pole me mu teada sõitnud jänest, kui välja arvata lugu, mismoodi ma ükskord istusin vale bussi peale ja värskesse “Vikerkaarde” nii süvenesin, et sõitsin Viljandi-Tallinn asemel Viljandi-Tartu, hahahaa… Tookord bussijuht ei märganud, et ma talle valet eelmüügi piletit näitasin. Aga oleks näiteks kontroll peale tulnud ja mind ajakirjalugemises seganud, oleks võinud mulle trahvi teha küll. Meiega ikka juhtub! :))
Mul saab varsti esimene aasta täis vahtralehega Eestis sõites omades avariideta staasi pea 20 aastat. Kui 2000 aastal Eesti tagasi tulin, siis vist sel ajal see lubade vahetamise nõue seadusesse kirjutatigi. Huvitav oleks saada teada, kes meie poliitikutest seda asja nii järjekindlalt ajab. Uues liiklusseadusega lühendati välislubadega sõiduõiguse aega veel poole võrra.
Autokooli ja eksameid läbides mõtisklesin palju selle seaduse kasulikkusest/põhjendusest. Ma ei ole kindel, kas Eestis juhilubade saamine tagab head oskused auto juhtimiseks. kuulsin ka asjast vesteldes arvamust, et USAs saadakse load ilma midagi eriti okamata ja ongi vajalik Eestis korralikult sõitma õppida. See on tõsi, et USAs saab juhiload palju kergemini, olenevalt osariikide seadustest, aga sellist ebakultuurset ja pahatahtlikku liiklust, nagu Eestis, pole ma USAs kusagil kohanud. Jääb mulje, et autokoolitus ja eksamite süsteem ning Maanteeameti hoiak Eestis pigem toodab või vähemalt toetab hoolimatut käitumist liikluses.
mulle kohe meeldib Twd kommentaar, arvan täpselt seda sama. Välismaalasi, eriti, kui tegu pole EL-i kodanikega, kotitakse igal võimalusel ja moodusel. puudub ühtne ‘reegel’, igaüks teab midagi või siis ei tea midagi ja nii ongi
Miks ainult välismaalasi? eesti inimestega toimub ju sama. liiga pikaks läheks ja keegi ei viitsiks lugeda. öeldakse hoia end kõigest negatiivsest eemal-elad kauem ja õnnelikumalt? kes viitsib ja närvikava on traatjas -au ja kiitus!päikest- kasvuraskused?.