USA presidendivalimistest

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Lõpuks ometi üks postituski, mis USA valimistest juttu teeb!

    Ma pean ütlema, et mõnikord on tore olla väike eestlane ja kuuluda riiki, mille valimised ei ole terve maailma suurendusklaasi all. Isiklikult, kui oleksin valija, valiksin Obamat. Nõustun, et ta sai presidendina väga karmi majandusaja ning on teinud väga palju, et USA majandusalasest kriisist välja tuua. Nagu Sa ka välja tõid, pole ta suutnud tervisekindlustuse lubadust ellu viia, ent kui ma õigesti mäletan, kas mitte ei läinud tema ettepanekud just vabariiklaste vastuseisu tõttu läbi? Viimase nädala uudistest on üsna kindlahäälselt läbi kostnud, et viimased kaks aastat oli USA poliitikas sisuliselt patiseis, kus president ja administratsioon olid ühest parteist (ja seega ühe visiooniga), Senat ja House aga olid valdavas enamuses (ehk siis otsustav enamus) vastasparteist.

    Romney (ja üldiselt vabariiklaste hetkeline kampaania) ei istu mulle, kuna (kuigi karmikäelise Venemaa-poliitika vastu pole mul midagi) ma kipun nõustuma arvamustega, et tema valituks osutumisel teeb USA oma ajaloosse suhtuvalt vähikäiku. Obama vähemalt näitab väljagi mingisugust ühildavust keskklassi ning vaestega, Romney seevastu on selgesõnaliselt välja öelnud, et tema toetab jõukamaid ning mittemaksumaksjad (keda ta väitis, on lausa üle 40%) on mõttetu inimklassi, keda nemad (s.o. vabariiklased) ei vaja.

    Lisaks sellele leian ma, et Romney ei oska või ei saa võtta seisukohta, vaesuse ning vaesusest tingitud vajaduspõhiste toetuste või meditsiini osas (mille toetajaks Obama on), kuna ta reaalselt ei tea, millega tegu on. Tema selja taga on “vana raha”, isegi ülikooli lõpetades (mil nad väidetavalt naisega makarone sõid ja tudengitena vaesed olid) elasid nad ju kallis majas ning omasid raha, mida paljud tol ajal noored elus näinudki polnud. Seega, Romney ei oska isegi ette kujutada olukorda, kus ollakse nii vaene, et eluisu on otsas või töötatakse 3 koha peal, et eluga toime tulla. Ta küll väidab, et tal on empaatiavõime, aga mina kahjuks ei näe seda.

    Veelgi enam: nii Romney kui üldiselt vabariiklaste kampaania (küll jah, ta ei ole oma kampaanias kaldunud padu-konservatismi poole) jätab palju soovida nais- ja homoseksuaalsete õiguste osas. Eriti marru ajaks (kui mina peaksin valima) asjaolu, et pannakse küsimuse all võimalus pereplaneerimiseks, abordiks, küsimus sellest kas vägistamine on näiteks eetiline ja kas keha tajub vägistamist (ja seega ka sellest tulenevat rasedust, mida keha justkui ignoreerima peaks vabariiklaste kandidaadi sõnul), aga ka küsimus gey-lesbian abieludest. Kuigi ma mõistan, et USA on kohati väga polariseeritud ning kohati ultra natsionalistlik/ konservatislik/ liberaalne/ kristlik, siis endiselt ei suuda ma aru saada, et kui USA’s on sõnavabadus, siis miks ei rakendata sedasama sõnavabadust (ning sellest tulenavat ka kohatist teovabadust) kõigile inimestele: miks näiteks Mari (kes on heteroseksuaal ja kristlane) ei aktsepteeri, et tema (mari) on abordivastane (sünnitab seega 6+ last kui soovib) ning geyabielude vastu (ja kuulutab seda avalikult kõikjal, valjult ning suurelt) VÕIB seda kõike välja öelda ning olla selline nagu tema tahab, aga näiteks Tom (gey ja proud of it) ei VÕI avalikult välja öelda, et tema on gey, toetab võimalust näiteks partnerlussuhet sõlmida (osariigitasandil) ning ei kuulu näiteks kirikusse? Ehk siis: miks üks osapool justkui võib oma veendumust kaitsta, ent teine mitte? Miks üks osapool leiab, et ta võib avalikult, meedias, VALIMISTEl, seda kuulutada ning selle moraalselt ja õiguslikult valeks nimetada, ent teine peab vaat et silmad häbi täis ennast peitma?

    Just selline käitumine mulle Romney ja tema Co puhul ei meeldi, silmakirjalikkus. Arvan, et juhul kui Romney & Co võitma peaks, siis hakkab tulema ridamisi muudatusi, mis osutuvad USA vähemusgruppidele kahjulikeks (alustuseks muidugi siis aborditeema Roe Wade ja selle keelustamine).

  2. Tänud põhjaliku ülevaate eest! Keda üksikisikuna (või vähemalt mis partei esindajat) sa Eesti poliitikas usaldaksid ja toetaksid, kui homme oleksid valimised?

  3. Ei tundu mulle kumbki valik eriti hea, mis tuleneb ilmselt otseselt asjaolust, et valida vaid kahe variandi vahel. Obama puhul toob mulle külmavärinaid tema “paindlikkus” suhetes venelastega, mida tõestab Soulis kogemata salvestatud jutuajamine:

    President Obama: On all these issues, but particularly missile defense, this, this can be solved but it’s important for him to give me space.

    President Medvedev: Yeah, I understand. I understand your message about space. Space for you…

    President Obama: This is my last election. After my election I have more flexibility.

    President Medvedev: I understand. I will transmit this information to Vladimir.

    Ei tea kas olen paranoiline, aga taolises jutuajamises tundub Müncheni hõngu olevat.

    Romney tundub olevat liiga konservatiivne oma vaadete poolest. Samas ei usu, et sisulist vahet on kumb valitakse, USA jätkab niikuinii aeglast allakäiguteed ja mõjuvõimu kaotust. Kui eelmine oli USA sajand siis sel kerkib esile mõni teine suurvõim, tõenäoliselt Hiina, kui just ootamatuid suuri katastroofe ei juhtu.

    Julgen ennustada Obama võitu.

    Tom

  4. Mina arvan ka, et oleme sisenenud Hiina sajandisse. USA on Hiinal välisvõlga pidi lõa otsas.
    Ja Hiina on tugev. Inimesed seal on tohutult suure töökoormusega harjunud ja neid on kasvatatud teadmisega, et tuleb veel veidi kannatada ja “algab meie ajastu”. Ma ise käisin Hiinas 1999 ja siis juba märkasin seda kohe, kuidas Hiina valmistub oma superrolliks ja kuidas see on neil identiteedis sees (oli ka hea teejuht, üks paremaid eestlastest Hiina-tundjaid Indrek Park).
    Arvatavasti hakkab Hiina rahavõim võtma vaikselt ka Euroopa firmasid üle. Hiina vabrikud ja omanikud tulevad, annavad eurooplastele tööd ja eurooplased on tänulikud. Nii on see juhtunud Indoneesias, hiljuti just lugesin, et umbes 90% sealsest ärist kuulub hiinlastele.
    Praegu on Justin Hiinas ja ütles, et on vapustatud sellest haardest, mis on sealsel biotehnoloogia tööstusel.( Justin on rahvsuvaheline biotehn. ajakirjanik), samuti sealsest töökusest.

    Ja muidugi loodan mina ka, et suuri kataklüsme ei tule, kui maailma võimukeskused muutuvad. Loodan.
    Kogu sellest eilsest veidi uimasevõitu saatest minu jaoks kõige huvitavam koht oli just see, kui Hardo Pajula rääkis sellest, mismoodi USA end Hiina suhtes sõjaliselt kindlustab, ette valmistab…
    Edasi on täielik spekulatsioon, aga ma arvan, et Venemaa fookus läheb ka pigem sinna Hiina poole ja Balti riigid pole Venemaale tulevikus eriti olulised. Isegi Euroopa Liit pole varsti enam oluline. Me näeme praegu Euroopa Liidu vaikset lagunemist ja ka Euroopa allakäiku, mitte ainult USA allakäiku.

    Mis sellesse Obama-Medevedevi dialoogi puutub, siis see tundub kõhe küll. See avatud mikrofoni räägitud konfidentsiaalne jutt oli ilmselt üks Obama suurim fopaasid ja (Obama-vastane) FoxNews lasi sel teemal pikalt. Ma olen seda kuulnud jah, et Obama nõrgmn koht võiks olla see, et ta ei oska ajada kõva poliitikat Venemaaga. Loodan muidugi parimat… ja ikkagi ma arvan, et paindlikkus on parem kui sõjad.

  5. See ei olnud mitte niivõrd Obama suur võit, vaid pigem vabariiklaste suur kaotus, kes elavad juba aastaid oma väljamõeldud valede mullis ega ole arvestanud USA objektiivsete, püsivate ja pöördumatute demograafiliste muutustega.

  6. Lühidalt tervishoiureformist.Kuigi Obama allkirjastas Affordable Care Act’i juba 2010,siis täielikult jõustub see alles 2014. Alates 1.jaanuarist 2014 peavad kindlustamata inimesed ostma endale tervisekindlustuse:kas individuaalplaani või oma tööandja kaudu.Kindlustusfirmad ei tohi küsida kellegi tervisliku seisundi kohta ega keelduda kellelegi kindlustust müümast.Kindlustuse omamine on kohustuslik kõigile ja kui inimene ei soovi omale kindlustust osta,peab maksma trahvi.See on 2014 aastal 95 dollarit või 1% sissetulekust.2015 ja 2016 on trahv juba suurem.Madalapalgalised kes ei jõua endale kindlustust osta,saavad abi riiklikest programmidest.Oletatavalt 32 miljonit ameeriklast hakkavad saama riigilt toetust.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar