Kristiina Piip “Minu Dublin”

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Kristiina kirjutas ausalt. Nii nagu oli. Pole palju meid, kes julgeksid olla tema ise. Kirjutada nii nagu oli. Sest nii oli. Kas lugejale meeldida või mitte. Selles polnud küsimus. Lugu oli aus ja otsekohene. See oli vaja ära rääkida. Aeg näitab, kas raamat oli väärt või mitte. Minu jaoks oli see väga hea raamat. Eestlasest Iirimaal. Iga kord, kui loen seda, siis poole raamatu peal ma nutan. Sest kurb on. Hea raamat on.

  2. Jaa, aus oli küll, kindlasti. Sellepärast ma olekski lugejana tahtnud veel, kuna reegliks oli ausus (no nagu see näide, et kirjutab ausalt, et tal tekkis suhe abielumehega, aga siis pole ära mainitud, kas see jäigi kaksiksuhteks).

  3. Mida ma tegelikult öelda tahtsin oli see, et kummaline oli lugeda Epu arvustuses, et raamatu peategelane ei käitunud teatud olukordades eetiliselt. Millest on mu arust jabur kinni hakata. Eetiliselt? Ja mis siis. Kes meist poleks teinud vigu. Käsi püsti. Paljud, meist aga seda tunnistada ei julge. Ja see, kes tahab kõigile meeldida, ei meeldi tegelt mitte kellelegi.

  4. Sellised eetilised küsimused ongi huvitavad. Mõtlesin, kas ise oskan näidet tuua, kus on väga hea raamat, aga peategelane on pigem ebaeetiliselt käituv. Meenus Francoise Sagani “Kurbus, kummaline tunne”.

  5. Ma lugesin seda raamatut ja täpselt samad asjad närisid mu hinge. Lapse kaotus ja elukaaslase surm, kuidas on võimalik sellest vaid paar lauset kirjutada. Ma ei näinud, et pärast seda suurt tragöödiat oleks autori elus midagi muutunud. Ta ütles, et oli paar kuud pärast õnnetust Eestis ja siis läks Dublinisse tagasi ja juba paari nädala pärast kolis kokku uue mehega. Milline inimene nii teeb?
    Ta tundus nii noor selles raamatus, nii rumal. Aga ta oli juba kahekümnendate keskpaigas selleks hetkes ja see ärritas mind kohutavalt. See hoolimatus teiste inimeste suhtes oli lihtsalt hämmastav, see kuidas ta arvas, et ettehoiatamata on okei lahkuda töökohast, millega sa oled lepingu sõlminud. See kuidas ta justkui kritiseeris oma ülemust, kes oli pahane, et ta tööle hiljaks jäi…
    Teisalt on see üks mu lemmikuid Minu… sarja raamatuid, sest see tekitas tugeva emotsiooni, mitte küll alati positiivse, aga tugeva. Ja see on juba midagi..

  6. Seda on imelik öelda, aga mulle ka autor ei meeldinud (imelik sellepärast, et tunnen teda ju vaid selle järgi, kuidas raamat on kirjutatud). Moraalseid tõrkeid ei olnud, pigem tekkis küsimus lausete juures, nagu “ma olen veel nii noor, et ei hakka küll kellelegi süüa tegema”. Teiseks ei ole ma kindel, et Iirimaal bensiinijaamas töötamine kuidagi parem on kui Eestis. Et see ongi nagu seiklus. Kui elus oli rohkem, kui töö, võinuks sellest ka kirjutada.
    Aga tegelikult ma arvan, et kirjastus oleks võinud paremini autorit vaida. Iirimaal elab kindlasti parema sulejooksu ja seikluslikuma igapäevaga eestlasi, kellel ka Dublinist rohkem kirjutada oleks. Sest minu jaoks oli seda vähe.

  7. Kahtlustatav kahenaisepidaja oligi teadvuseta mees haiglas, kelle saatus lõpuks väidetavalt selgus. Kui seda raamatust ei selgunud, siis ei saa siin aususest juttu olla.

  8. Loen lähiajal. Aga kui kirjastaja neid kaht tegelast ühendada ei suutnud, siis kardan, et autor on need tegelased tahtlikult eraldanud. Tean isiklikult, et tegu on ühe inimesega. Selleks ei pea ma raamatut lugema.

  9. Lisaks juba siin mainitud põhjustele häiris mind näiteks ka see, et autor omaenda valikute juures kritiseeris Anna otsust raha eest mehele minna…

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar