Käsmus kirjutamas
Meil on see talv ja kevad tulemas stiilis “Koit ja Hämarik”. Justin on lastega praegu Viljandis, mina nädal aega Käsmul kirjanike loomemajas kirjutamas. Küünlad, vanad reisipäevikud, muusika ja arvuti. Kui tagasi koju lähen, siis paari päeva pärast kolib Justin Tartusse kuuks ajaks – sest tal vaja koguda kirjandusmuuseumis materjale ja kirjutada oma magistritööd, juunikommunistidest. (Loodetavasti tuleb talt sel teemal ka kunagi ajalooline romaan, igatahes ta ikka vahel räägib sellest, mingis oma kiikusg tragikoomilises võtmes).
Ja kui ta tagasi tuleb, siis lähen mina Indiasse, jah, ma lähen :). Umbes märtsi keskpaigast aprilli alguseni. Ning kui tagasi tulen, siis mõne päeva pärast tulen jälle Käsmu kirjutama nädalaks. Ma loodan, et saan selleks ajaks äkki “südame” nii teise kui ka kolmanda osa valmis! Sest praegu kirjutangi kahte korraga, lihtsalt need reisipäevikud on siin nagu pudru ja kapsad.
Aeg tuksub kuklas. No mida ta tuksub? Keegi meist ei tea, palju on aega antud. Loota ju võib, et 90 aastat, aga äkki näiteks poole vähem. Mul on tegelikult nii palju plaane, mida ma kirjutada tahaks selle umbmääraselt antud aja jooksul.Parem on julgeda prioriteete seada, julgeda oma lapsed nädalaks-kaheks maha jätta, hakata koolis õpetajaametit Justiniga jagama, keelduda kõigist raamatukoguesinemistest… Mitte kusagilt mujalt seda aega ju ei tule.
Igatahes täna hommikul läks uni ära kell viis. 🙂