“Söö. Palveta. Armasta” menust

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Tänud intervjuu ja lisainfo kohta järjeraamatust “Commited”
    Esimene E-Gilberti raamat oli parem kui film, paraku, vahest ka seepärast, et lootsin tuttavaid paiku 8,5 aastatagusest Bali reisist taaselustada, seesama lõpukaadritest Tahan Loti meretempel väärtustas ka filmeelamuse

  2. Huvitav, mind täidab juba see pealkiri mingi õõvastav-hirmutava tundega… Sellesamaga, mida ma tundsin esimest korda katoliikliku püha nädala raames peetud rongkäike vaadates, mis justkui karjusid “usu!” usu!” (hiljem harjusin ära, praegu vist suudan tähelepanu välja lülitada)…

    Aga mitte ainult see, et keegi mind palvetama sunnib, ka sööma ja armastama käsutab, no minus tekib kohe mässuvaim. Raamatu ja filmi puhul on muidugi lihtne mässata, ignoreerida.

    Ma saan aru, et mõnele inimesele võib spirituaalsus oluline olla (jätame selle minu veendunud ateismi kõrvale), aga kas käskiv spirituaalsus ei tekita vastumeelsust?

  3. Eks suhtumine raamatusse-filmi, selle autorisse ja peategelasse sõltub ju vaatepunktist. Kui keskenduda sellele, et inimene püüdleks õnnele, siis on see ju ok. Kui lisada, et see võiks toimuda ehk teiste inimeste arvelt, siis see enam nii ok ei ole. Ja lõpuks me ju ei tea, kas autor räägib tõtt või mitte, kas ta ikka oli enne lahutatud, kui teist meest kohtas…, aga naised, kes on hädas oma meeste armukestega, ajab Gilberti-sugune tegelane lihtsalt ahastama. Huvitav, mis oli mõttes filmitegijatel, kes panid seda osa mängima Julia Robertsi, kes oma praeguse mehe selle abikaasalt lihtsalt alatul moel üle lõi.

  4. Olen just selle raamatu “söö”-osa läbi saanud ja vaatamata minu mõningasele skepsisele selle raamatu suhtes enne lugema asumist, mulle meeldis. Meeldib autori humoorikas stiil ja tekkis ka palju samastumisi iseenda eluga. Nüüd olen jõudnud “palveta”-osast paar esimest lehekülge lugeda ja mul on kuri kahtlus, et läheb jamaks. Selles mõttes, et olen ise selle nn vaimumaailma-avastuse/vaimustuse läbi teinud ja taevale tänu, suutsin maapeale tagasi maanduda. Nii alustangi palveta-osa lugemist ülisuure skepsisega. Eks näis, mida pärast arvan, aga kahju oleks põrkuvate vaadete tõttu lugemiselamusest ilma jääda. Kardan lihtsalt, et ei suuda tema vaimsetele otsingutele küll täiel rinnal kaasa elada. Aga eks seda ole üsna pea näha.

  5. Oudekki, võibolla enamikule meeldib siiski see käskiv kõneviis, tugevad verbid – ja teine asi, inglise keeles see ei ole ka nii otseselt käskiv kui eesti keeles. Kas oleks saanud tõlkida ka “Süüa. Palvetada. Armastada.”, vist oleks.
    Aga minu meelest see pealkiri tõmbab ja kõnetab küll, tänu neile tugevatele sõnadele.

  6. Käskiv kõneviis häirib mind ka, meedias ja eriti reklaamides. Tõlgitud reklaamides minnakse sellega alati alt. No ei sobi see eesti keelde, tekitab vastupidise mõju!

    Ka oma meedias on häirivaid näiteid, näiteks delfi rubriik “anna teada”.

  7. Mulle meeldis raamat ikka kordades rohkem. Julia Robertsi vastu pole mul küll midagi (isegi, kui ta oma mehe kelleltki üle lõi), aga mõni teine tegelane oli küll mööda. Itaalias olid need inimsuhted raamatus nagu kuidagi teistsugused, kui filmis näidati, Indias oli mediteerimist palju rohkem ja Balil jäi ka mõnigi teema üldse välja, näiteks see maa ostmise lugu oli palju keerukam ja komplitseeritum, näidates inimesi ka teisest küljest, kui oh-kui-kenad-ja-head-nad-kõik-on. Inimesed on igal pool ühesugused. Noja see brasiilia mees ei jätnud raamatust üldse nii hurmavat muljet. See kohati isegi häiris.

    Aga raamatust mingit erilist üleloomulikku jõudu ma küll ei leidnud. Ses mõttes, mida videviku või harry potteriga võrrelda. Need on siiski fantaasiateosed, Gilbertil aga elu nii, nagu see on.

    Pealkirja üle ma pole kunagi nii mõelnud, nagu Oudekki, aga siin on vist pigem tõlke puudus. Inglise keeles võib seda vist lugeda ka kui “söön. palvetan. armastan”? Oleks vist täpsem. Aga Oudekkit paistab ka häirivat ainult religioosne osa, nii et pealkiri ehk ei loegi.

    Aga küsimise tõstatamine sellest punktist, et kas autor ikka oli lahutatud või võttis kellegi mehe ära ja nüüd kõik suhtekriisis olevad naised loevad raamatut suure südamevaluga, on küll puhas ameerika. Lisaks tuleb meie õnn suures osas kellegi teise arvelt.

  8. Sellest puhtast ameerikast – ma arvan ka, et väljend “lõi teiselt mehe üle” on tegelikult suht kaheldava väärtusega. Meest, kellel kodus kõik korras, ei saa keegi üle lüüa. Või täpsemalt väljendudes – meest, kes oma naist armastab, ei saa üle lüüa. Öeldakse küll, et truudus on juhuse puudus, aga no mida paganat, mees peab ikka ise ka teadma, mida teeb! 🙂 Nii, et naised, kui keegi teie “mehe üle lööb”, siis polnud see mees ise teid lihtsalt väärt! 🙂

  9. Hämmastav, kuidas paljud inimesed otsustavad millegi üle paari sõna järgi. Olen veendunud, et raamatut lugenu ei saa nõnda kirjutada nagu Oudekki. Ma ei tunnetanud raamatut lugedes kordagi, et Gilbert pöördub lugeja poole, ka pealkirjas pöördub ta iseenda poole ja pealkiri on tema jaoks peaaegu nagu mantra. Võhiklikkuse selline demonstartsioon Oudekki poolt kisub muigama . Ma arvasin seni temast paremini.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar