Peaks end veel harima selle niiöelda “häid kevadpühi” teemadel

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Selge see, et alles pühapäeval soovitakse üksteisele rõõmsaid ülestõusmispühi ja ka mune ei värvita enne. Lasteaias olen muidugi lastega neljapäeval munad ära värvinud, seekord värvilise manna sees veeretades.Just mõtlesin, et millest on tulnud Happy Easter – easter -midagi, mis on tulnud idast? Ei häbene praegu näida väga lollina 🙂 Rõõmsaid pühi kõigile!

  2. Elu on üürike, hinnake seda. Ükskõik, millisel pühal sõbrad teid meeles peavad, liigutav on see ikka. Keerata pea kõrvale ja öelda, et mulle ei meeldi, et ma meelde tulin on minu meelest palju halvem kui rõõmustada selle üle, et keset kiiret elu on paar päeva töövabam, ning sõbrad võivad üksteist meelde tuletada ja häid soove saata. On’s nii oluline, millist päeva me tähistame, pigem on oluline see, et meil on inimesed: sõbrad-tuttavad kellega selle püha ajal suhelda, kes meid meeles peavad. See ongi kõigi pühade sügavam mõte – tulla kokku, kasvõi mõttes ja tähistada jõudeaega. Valitsevast religioonist ja selle kombestikust lähtumata, sest need võivad ajas edasi muutuda. Küsimus pole ju niivõrd soovi konkreetses sõnastuses, kui selles, et teisele soovitakse head.

  3. Seda muidugi.
    Samas on hea end harida ka, eks, endale kultuurikihti naha alla koguda…
    Muuhulgas on mul ka küsimus, et miks tehti Eestis vaikne reede riigipühaks, mis olid kaalutlused – tegelikult võis ju ette aimata, et meie sekulaarsel kultuurimaastikul tekitab see reedest lihtsalt ühe läbupäeva. Ja eestlased võivad sattuda lihtsalt rumalasse olukorda, kui nad ka kodumaalt väljas hakkavad reedel inimestele “Happy Easter” soovima.

  4. Nõus, Epp, mõtlesin just ise neil päevil sama teema üle. Ja sellegi, et millal ja miks on ülestõusmispühadest üldse saanud munapühad? Kust see munavärvimine? Ilmselt on sellest kusagil ka kirjutatud, aga pole sattunud lugema. Lihavõtted on paastu lõpu teema – kas nüüd just vanade eestlaste, pigem ehk ikka kristlaste – igatahes siis sai hakata liha sööma. Aga selgelt on ka see paljudele tänapäeva inimestele lihtsalt väljend, mille tausta ehk ei teatagi. Tore on muidugi pere ja sõpradega koos olla, aga nende pühade keskne ja peamine mõte on ju ikkagi Kristuse ristilöömine ja ülestõusmine.

  5. Kauneid kevadpühi teile! 🙂

    Mind ka kohutavalt häirib see reedene püha. Muidugi, ta võib olla ju riigipüha (kellele vaba päev ei meeldiks eksole?), aga esmaspäeval tööle minnes saan ma alati stressi. Esmaspäev peaks kindlasti vaba olema. See on nagu jõulu esimesel pühal oleks tööpäev.

  6. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis munadevärvimine tuleb sellest, et kui Maarja Magdaleena Jeesuse haual avastas, et Jeesus on üles tõusnud, muutusid tal korvis munad punaseks. (Algselt värvitigi mune ainult punast värvi. Punane sümboliseerib Jeesuse verd.)
    Ja siis oli üks lugu, et Maarja Magdaleena läks teatas valitsejale, et Jeesus on surnust tõusnud, siis teatas too vastu, et “jeesus on täpselt sama palju elus, kui see kanamuna siin on punane”. Ja selle peale muutuski too muna punaseks. Ime. Ja sealt siis ka see komme mune värvida, et kinnitada ülestõusu ja ime sündi.

    Muna ise nagunii sümboliseeribki (taas)sündi, kuna munas on elu sees. Munade puruks kokskimine sümboliseerib Jeesuse vabanemist sealt koopast. Praegu vaevalt, et keegi mõtleb, et munakoksides päästetakse Jeesus välja 🙂

    Kõigele muule, et nüüd lõpuks ka Jeesus üles tõusis ja üldse kogu tema Jumala pojaks osutumise jutt tõeks osutub (Jõulud ei ole üldse nii tähtsad pühad, sest see, et inimene sünnib pole ime. Ime on see, et ta ka surnust üles tõuseb) sai kevadel ka paastuaeg läbi. Juust ja muna oli ka lisaks lihale paastu ajal keelatud, et võib ette kujutada seda rõõmu, et lõpuks sai jälle kõike süüa. Koksid rõõmuga värvilise mune kokku ja lasedki Jumala poja hauast välja. Pealegi kanad ju ei tea, et praegu ei ole vaja nii palju mune toota ja neid kogunes paras hulk. Toitu aga ei tohi raisata ja sealt ka see nende kõvaks keetmine ja munapidupäev.

  7. Mari K – Ses mõttes tuleb vanadelt eestlastelt, et sõna tuleb nendelt. Lihavõtt.
    Kuidas see püha skandinaavia keeltes ja soome keeles on, ma ei tea.

  8. Minu mäletamist mööda (algallikaid kahjuks enam ei mäleta) oli valentinipäev paganlikult linudude paariminemise ja peastegemist püha… sealt edasi tuli järgmine nö riitusetraditsioon kui mindi hulgakesi kevadel linnupesadest mune toidulisaks korjama, usupühad paigutati lihtsalt nende paganlike kommete peale mugavasti ja sümbolid võeti üle… näiteks saatana sarved ja kolmhark tulid ju muistselt merejumalalt Poseidonilt. Seega see kihtkultuursus on vanem kui kristlikud pühad, samamoodi nagu jõulud on toodud talvise pööripäeva ja St. Johannese, juhannuse jne päev jaanipäevale. Riigipühi on meil aga kalendris niigi häbitult vähem vist pea kõige vähem Euroopas, seega kurta selle üle, et miks reede on vaba… nojah. Pigem võiks rõõmustada selle üle, et kõigil on lisaks nädalavahetusele üks lisapäev suhtlemiseks ja pere-sõpradega koosolemiseks ning lihtsalt puhkamiseks.

  9. Ja lisame siia vabale reedele veel selle, et pea kogu Euroopas on ju homne päev, teine püha, ka vaba…

  10. to Sille
    sulle sobiks siis Taani, sest seal on lisaks pikematele pühadele (kolmap on juba kahtlane igasuguseks asjaajamiseks) ka esmaspäev arvestatav püha, teine lihavõttepüha siis nimeks:)

  11. Pühitsemine ei tähenda tingimata hullu pidu. Selle tõttu ei saa ma hästi aru, miks suure reede vaba olemine kuidagi halb on. Kellel tahtmist, läheb sel päeval kirikusse teenistusele hommikul, tööpäeval ei saaks minna ju. Nagu näiteks täna, ei saa.
    Munavärvimise lood on siin kenasti ära räägitud…
    Ma ei tea, kuidas teistes keeltes nüüd on, aga hispaania ja vist itaalia keeles ka on rõhku pandud rohkem lihavõtte-eelsele ajale, karnevali-peod (tähendab siis liha keelamist) on enne suurt paastu.
    Religioossetest kommetest hoolimata arvan ma, et vanadel eestlastel polnud sel ajal ka suurt lihasöömist nagunii, selleks ajaks oli liha enamasti ära söödud ja elati silgu peal. Nii et ühildatud sotsiaalne võimalus ja kirikunõuded.

    Aga nimetamise juures pole siin minu meelest midagi segast. Reede, laupäev ja kaks püha, iga päev tähendab midagi ja igal on oma nimetus. Lihtne ju.

  12. Paljudes Euroopa maades minub teada just täna, esmaspäev vaba päev ja veel nö pidutsemise päev.
    Muidugi ei tähendgia sõna “püha” eesti keeles prallet, aga no vaata ise kasvõi blogosfääris ringi, reedel olid mitmel pool pralled. Seda soosib see, et meil on justb reede vabaks tehtud, mitte esmaspäev. Mõnes usklikus ja traditsioonidega riigis võiks see toimida enesesse vaatamise päevana…

    Kitty, suur reedet kutsutakse ka vaikseks reedeks, mina eelistan seda nimetust.

  13. Oleks tädil küüned, ta oleks karu. Küll pidutsejad leiavad ikka võimaluse pralletada, ükskõik mis päev see parajasti vaba on. Ja kui ei kannata oodata, siis ikkagi pidutsevad. Nii et lõppkokkuvõttes – kolm vaba päeva on kolm vaba päeva. Pidutsemise mõttes oleks õigem tõesti esmaspäev vabaks lasta, aga minu jaoks ei ole ausalt öeldes vahet. Mina olin reedel tõsiselt vaikne omas kodus, õhtul käisin veel beebisid vaatamas.
    Ja vaikne on ikka laupäev. Mitte reede. Või mis kalendris sa seda oled täheldanud?

  14. noh, soovida võib ju lihtsalt “häid pühi”,eks siis igaüks ise tea, mida tema tähistab,kas kevadpühi või ülestõusmispühi. hundid söönud, lambad terved.

    varakristlaste põhimõttelisest taime-kala dieedist pole mina nagu suurt midagi kuulnud. ei usu, et sel saaks olla väga teoloogilist põhjendust. aga samas suht vaeses Galileas nad ilmselt tõesti sõid ennemini kala kui looma.
    nii et ma kardan, nad hakkasid liha sööma kohe, kui nende hulgas oli piisavalt jõukaid inimesi, kes said seda endale lubada.

    aaa…keegi küsis eelpool,kust sõna “easter” tuleb. vana-germaani jumalannast nimega Eostre (Eastre) või Ostara. Aprillikuu oli talle pühendatud.

  15. ma olen just mõelnud, et meil kiputakse liiga vara mune värvima ja õnne soovima seetõttu, et esmaspäeval vaja juba tööl olla ning pühapäeva hommikul värvitud mune ei jõua laiali kinkida ja ära süüa vaid ühe päeva jooksul. just lastega ja rahulikult toimetades lihtsalt ei jõua. aga ajan ikka oma jonni ning häid pühi ei soovi ning mune ei värvi enne kui pühapäev käes.

  16. Eostre, Ostara aprillikuu germaani jumalanna -sealt tagasi Eos kreeklaste koidujumalanna (koidu- ehka AOvalguses seisame ka Eesti keeles), Osiris, egiptuse jumal kes minu teada egiptuses igale kevadel oma purukslõigatud tükkidest abikaasa Isise käe läbi uuesti ellu ärkas, selle puhul peeti vanaegiptuses samuti suurt kevadpidustust…
    Sarnaste kevade/koidujumalate nimede ring, mis seotud kevapühade, elluärkamise jne-ga, läheb tagasi aegade hämarusse pikemalt, kui seda mäletavad kirjatähed. On see kokkusattumus või miskit muud, mis meie keeltes ja teadmistes palju sügavamal kui kristlik kultuur? Kristus ärkab analoogiliselt Osirisega peale kannatusi ja surma uuesti ellu… Muna sümboliseerib uuestisündi, maailma, koorumist, ärkamist ja sugugi mitte ainult kristluses 🙂

  17. Luize, karneval langeb meie vastlapäeva kanti, ainult mõnel pool on see pikem ja põhjalikum. Igatahes paastueelne pidutsemine, mitte paastuaegne.

  18. Jajah, seda ma mõtlesingi, et paastueelne. Lihakeelamise pidu. Peo ajal veel võtsime, aga sealt edasi mitte üks kiud.

  19. Tjaa, mina elan õnneks katoliikliku maa ajalooliselt kommunistlikus regioonis, seega siin pasqua-pühaga (sõna, mis tuleb aramea ja ladina pascha’st: pääsemine, edasi minemine) üle ei pingutata. Kuigi “pidutsemine” iseenest algab ka siin siiski palmipuudepühaga, kus inimesed käivadki ringi pühitsetud oliivi- või palmioksad peos, siis põhiraskus langeb pühapäevale ja esmaspäevale. Noh ja spetsiifilised toidud tegelikult algavad ka siin vähemalt reedest, siis laupäev on tavaline päev ja pühapäev ning esmaspäev jälle spetsiifilised. Aga õnnitlusi sain ma küll peamiselt just täna, esmaspäeval.

    Aga minnes tsipa religioossemate regioonide poole, siis seal tähistatakse küll hiiglaslike protsessioonide ja muude kommetega praktiliselt kogu püha nädalat. Kui ma esimest korda neid nägin, siis ma mõistsin kohe, kui ateist ma olen ja kuidas sellised rasked “usu! usu!” protsessioonid mu peaaegu vägivaldseks tegid. Hiljem harjusin ära, komme on komme. Kuigi kombe nimel panna lapsi paljajalu lumes marssima (Hispaanias kord nägin, kui varased pühad olid). Tõepoolest, see ei ole karneval, mis on paastueelne pidutsemine, aga see on kogu Jeesuse viimase nädala tegemiste tähistamisega seotud pidutsemine.

  20. Suur või vaikne? Eestikeelses ortodoksi kirikus on näiteks juba esmaspäevast peale kõik päevad “suured” — ka laupäev, luterluse mõjul nimetatakse siiski laupäeva vahel ka “vaikseks”. Suur laupäev on väga ilus ja müstiline päev, mil mälestatakse Kristuse surmavalda (põrgusse vms) minekut ja seal viibimist ning antakse sellise vaikse ning vaoshoitud juubeldamisega juba märku, et ta tõuseb taas üles. P.S. Minugi poolest võiks pigem esmaspäev vaba olla.

  21. Väikevend ristis kunagi lihavõtted munavõteteks. Lapsele palju loogilisem. Ainus asi, mida reaalselt ju võetakse tänapäeval on munad… ei kuskil mingit erilist lihavõttu :)) Meil niisiis soovitakse nüüd 15 aastat juba “Häid munavõtteid!”.

  22. Ma panin tähele, et siin Ameerika mandril hakati juba väga varakult Happy Easter soovima. Ka täiesti “tõsiusklikud” (st. mitte ainult pühade ajal kirikus käijad) soovisid suure suuga. Aga nad kipuvad seda siin alati tegema igasuguste pühade puhul. Häid jõule soovitakse ka juba detsembri alguses …. ma kohe ei oska niimoodi.

  23. Hea päev,

    Kas oled igal financail stress, või olete seeked laenu teine koht ja sa olid todawn tõttu oma vaeste financail staatust, siis proovige bishophooks ja näha asju oma self.All sa pead tegema, on just sulle, et minuga kaudu Post: bishophooks07@gmail.com lähemalt …….

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar