Öö enne minekut

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Oi taevas! Millised plaanid!
    Mina aga mõtlesin, et kutsun teid märtsis meie kooli lastega kohtuma! Eks tulete siis hiljem.
    Head reisi, maailmarändurid!

  2. Me tuleme 23. aprilli kandis (vist 25. aprill) sinna raamatukogusse rahvaga kohtuma.
    Õnneks sain öösel ikka lõpuks magada ka :), nüüd peagi on minek.

  3. Oi, Manona, nüüd ma jäängi mõistatama – mida? Mida sa ütlesid?
    Lülitan arvuti välja, lahkun liinilt (ja jäängi mõistatama 🙂

  4. “Nüüd olen ma dieedil, mis välistab gluteeni, piima, muna, liha, molluskid.”
    aga mida sa siis sööd? mis üldse jääb järele, kui kõik see ära võtta?

  5. Maailm oleks palju vaesem koht, kui iga kirjanik oleks mõelnud, et järsku ei tohi raamatut teistega jagada, sest puudutatakse tihti teisi elusid. Kui pahatahtlikult ei kirjutata, siis miks peaks keegi pahandama, kirjanik hoopis jätab nendest inimesestest märgi maha.

  6. Olen risti vastupidisel arvamusel kui Maarika ja õnneks on sama meelt ka meie seadusandlus: ENDAST võid sa kirjutada mida iganes. Kui aga kirjutad teistest, kasvõi eesnime pidi (aga meie väikesel maal on ju nii lihtne inimesi tuvastada), pead saama nende nõusoleku. Te olete küll kokku leppinud, et ei suhtle, aga pole kokku leppinud, et võid temast kõike kirjutada.

  7. Kust sina, Mann, tead, mis me oleme kokku leppinud?
    Ja mis seadusandluse punktist sa räägid?
    Eestis ilmunutest meenub kohe mitu raamatut, kus inimene on oma elust rääkinud (Mihkel Raud, Maire Aunaste näiteks), maailma mastaapides on neid ju ka palju (Jack Keroacist ja Henry Millerist kuni Erica Jongi või Elizabeth Gilbertini). Ma ei arva, et need otsused on lihtsad. Kindlasti oleks palju lihtsam MITTE KIRJUTADA, aga seda kannustavat jõudu ei saa maha raputada.
    Mis ekskaasasse puutub, siis tegelikult ma teavitasin teda juba tükk aega tagasi, et kirjutan raamatut sellest perioodist, mis temaga ka seotud. Ei kirjuta pahatahtlikult :), see ei ole mustvalge raamat, see on inimestest ja maadest ja elust. Keelanud ta selle raamatu kirjutamist mulle pole, ja kas ta seda saakski keelata. Minu meelest ei saa. Mu küsimus siin blogipostis oli esitatud pigem eetiliste dilemmade tasandil, ja nende puhul ei olegi tavaliselt ühest vastust.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar