E-määraja ja ohtlikud E-ained

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Õige jutt. Ma ei ole näiteks kunagi aru saanud “kid’s meal” fenomenist. Miks just lastele sellist quasi-junk foodi pakkuda, miks mitte kõige värskemat ja paremat?

    Üsna levinud on arusaam, et laps on justkui söömismasin, et ta galopeeriv ainevahetus suudab töödelda ja omastada kõike. Kuid igasugused rakkude kahjustused saavad alguse just lapsepõlves ja arenevad sealt edasi. Päikese kiirguse puhul on ometi tõestatud, et imiku naha kaitse on kõige kriitilisem. Ttundub vägagi tõenäoline, et veresoonkonna ja soolehaiguste (k.a. vähi) juured on noorest peast, et ei saa kõike kanda alkoholi ja tubaka süüks hilisemas elus.

    Ja jaburusest rääkides on mulle siiani seletamatu, miks E25x ja E211 lisatakse just vorstitoodetesse (mida keskmine inimene eeldatavasti sööb üsna kiiresti ära ja mis nagu ei vajaks säilivusomadusi juurde) ja marineeritud kalasse (niigi happeline ja soolane keskkond).

    Mulle on kahjuks jäänud mulje Eesti puhul, et tegemist on siiski toiduainetööstuse/”toidutehnoloogide” survega organiseeritud kujul. Ikka väga harva mainitakse ohtlikuimaid E-sid või rõhuasetused on kuidagi imelikult paigast ära. Mäletan, kuidas isegi Oma Maitses ilmus paari aasta eest mingi pikk ostetud reklaam selle kohta, kuidas taimerasvad on möödapääsmatud. Ja tänases Postimehes – pikk jutt E-de kohta aga ei ole nt jälle nitrite-nitrosamiine üldse mainitud. http://www.tarbija24.ee/?id=220441

  2. Kusjuures Klaabu viineriga on retsepti muudetud ja sisaldab nüüd nitriteid. Küll on ilmunud tutule veel Oskari lihaviinerid ja Saaremaa lasteviinerid, mis mõlemad sildi järgi on e-vabad (kuna sees maitseained, siis kahtlen, aga kindlasti on seal vähem kahjulikke aineid võrreldes nö tavaviineriga)

  3. Iseenesest fakt, et Fanta plekki ei võta keemia välja, ei tee seda veel pahaks. Peedi ja mustikaplekke ei saa ka praktiliselt ära ja mõlemat värvainena ka kasutatakse. Vaatasin just ostetud Fantat, seal pole muidugi targalt E asju märgitud, kuid on silt, et looduslike lõhna-ja värvainetega. Ja kõrrejoogid – nt Sadotshok joogid vähemalt pakendi põhjal ei sisalda mingeid aso vm värve, ka maitse on neil väga hea. Lotte ja Limpa omasid pole lapsele ostnud. Mida töödeldum toode, seda tõenäolisem on, et sinna on lisatud igasuguseid inimese jaoks halbu aineid. Ma usun, et inimene, kes enamasti teeb ise süüa, ostab toiduaineid, mida pole liiga palju töödeldud (täistera, või margariini asemel jne., maitsestamata jogurt, mida ise magustada) saab kenasti hakkama ja mõnes konservis olev nitrit teda ei tapa. Minu teada ka turu maasingid on mingi nitritiga, seda söömata ma küll ei jäta, korraliku pekiga hea liha. Selge see, et kui iga päev ikka toitu kulinaarialetist valid (grillkana, valmis salatid jne), siis see pole parim otsus. Aga ma loodan ja usun, et nii nagu kõige ökoga, ei maksa e-ainetes üksnes kuradit näha. Mõõdukus on asja võti.

  4. Mina vaatasin filmi jamie olivier-st ja Koolilõunatest Inglismaal ja olin shokeeritud. Kas tõesti on Inglismaa lastel sööklas vaid kalkuninagitsad, freekad, burgsid ja pitsad? Lausa uskumatu. Selle taustal tundub eesti koolitoit ju suht okei. Või nagu ütles Jamie Olivier, et mõnel lapsel ei käi kõht 6 nädalat läbi!! sellise toidu peale pole muidugi see ime. Pluss veel shokolaad ja limonaad oli seal ka. Ühele lapsele oli lõunaks pandud kaasa 3 erinevat shokolaadi. Nende vanemad elavad oma lastest kauem, mainis Jamie.
    Ja ma pean olema õnnelik, et minu laps sööb lasteaias putrusid, suppi ja ka aedvilju. Sest nagu kasvatajad ütlevad, mitte iga laps ei söö seal putrusid ja suppe, kuna nad on kodus kalapulkade jm harjunud.

  5. Peksaks vahtu üles ja küsiks, kui tõsiseltvõetav naatriumglutamaadi ohtlikkus on? Ma pean silmas, et glutamaate saame ka n.ö normaalsetest toiduainetest (midagi sarnast tekib valkude fermenteerumisel) ja naatriumit tuleb ka tavalisest keedusoolast. Nii et põhiprobleem peaks olema sama, mis liigse soolatarbimisega – liiga palju naatriumi. Kahtlemata halb, aga kui ütleme tänu suuremale naatriumglutamaadisisaldusele pannakse näiteks vähem tavalist soola (sest ta pidi maitsepungadele soolase mulje jätma, kui ma õigesti mäletan), siis kokkuvõttes ei pruugi halvem olla.

    Väikesel grupil inimestel pidi selle aine allergia olema, siis on muidugi iseasi, aga noh, leidke mõni toiduasi, mille vastu kellelgi allergiat ei oleks. Puhas piiritus võib-olla ainult. Ja ilma allergiata inimeste puhul ei tohiks ta mürgine olla – mingis katses tuli välja, et mõju ei olnud suurem kui platseebol.

  6. Eile oli Pärnu Rahva Raamatus voldik kenasti letil olemas, haarasin raamatutega kaasa 🙂

    Olen E-aineid jälginud küll juba viimase aasta jagu, välja kujunenud mingid harjumused, aga ega see paha ei tee.

  7. Kas selline variant ei oleks võimalik, et Petrone prindi e-poest raamatuid ostes pannakse see voldik pakki kaasa? Olen oma kahenädalase lapsega kodus ja ei pääse kuidagi poodidesse, mehele ei oska ka seletada, et kust ja kuidas ta selle voldiku poodidest leiaks… Selleks ajaks, kui ise liikuma saan, on see voldik ilmselt poodidest kadunud…

  8. Aitäh hea algatuse eest! kuna olen ise Eestist väljas, printisin endalegi selle nimekirja välja ja pistsin rahakoti vahele. Eile toidupoes uurisin puuvilja-osakonnas hästi naturaalse välimusega maitseainesegu silti ja see paberike oli abiks, sest see tore E621 oli täiesti olemas seal.

    Kas on ka mõte välja anda ohtlike keemiliste ühendite nimekiri kosmeetikatoodetes? Minu arvates oleks see hädavajalik ja samm edasi mahetoidust.
    Heh, seda supermarketid muidugi levitada tõenäoliselt ei laseks, sest siis vist ei saaks peaaegu midagi sealt osta 🙂

  9. Tore, et selline voldik nüüd olemas ja harib tarbijaid. Nõudlus määrab ju selle, mida tootja toodab ning teadlik tarbija ei lange halva asja hea reklaami õnge.
    Meie pere ei tarbi juba üle aasta vorste, sinke, ja suuremat osa tööstuslikult töödeldud toidukaupu. Algul oli tegemist, et leida, mida toidukorvi panna, kuid nüüd kulub poeskäimise peale isegi vähem aega, sest teame täpselt, mida osta, ja mida mitte. Maitsemeelega on nii, et nüüd ei tahagi enam neid asju, millest loobumine algul võimatuna tundus. Näiteks ostame puhast liha ja kala ning maitsestame jogurtit ise, just selliseks nagu meeldib. Toit on ka palju väärtuslikum. Näiteks 100 grammi liha kättesaamiseks peaks tarbima umbes 300-500 g viinereid või vorstikesi, sõltuvalt nende lihasisaldusest. Pealegi jääb söömata suur hulk rasva, mis neis sisaldub. Vahel harva oleme siiski pidanud midagi ostma poe soojade toitude letist, aga kahjuks tõepoolest müüjad ei tea, mis on toidu koostises ning sedagi, kas grill-kana, mis nad ahju pistavad on kohapeal maitsestatud või tuleb eelmaitsestatuna (koos E621 ja muuga) otse vabrikust. Muide, E621 tuleb otsida ka maitseainete pakkide pealt, sest seda sisaldavad paljud lihale mõeldud maitseainesegud.
    Meie pere toitumisharjumused muutusid peale ühe kalli lähedase noore inimese kaotust–ta suri vähki. Hakkasime uurima, mis on seda haigust soodustavateks teguriteks ning enamus allikaid viitas muu hulgas ebatervislikule toitumisele ning kodukeemia tarvitamisele.
    Aitäh bukleti koostajatele ja respekt Evelin Ilvesele meie rahva terviliku toitumise teema tõstatamise eest.

  10. Käisin samuti Apollos ja võtsin näppu selle toreda voldiku. 🙂 Tegelikult, kui ma “Roheliseks kasvamist” lugesin, siis paljundasin E-ainete lehekülge…äkki läheb kunagi vaja, siis hea vaadata. 😀 Nüüd on mõlemad olemas. Tänu sellele voldikule olen ma avastanud palju E-aineid, mis kodus olevates ravimites(ibuprofiin jne.) kohe silma ei ole hakanud. Aspartaam, E171…jne. Nüüd eriti ei kutsu apteegi poole, pigem looduslik. Kasutan voldikut ka toiduainete ostmisel. Niiet…tänud Epp! 🙂

  11. Ai-ai, minu kallis-armas “Merevaik” — ja nüüd ma loen, et seal sees on “emulgeerivad soolad E450, E452, E339”, anonüümne “lõhna- ja maitseaine” niikuinii. E-aine-voldik ütleb, et vastavalt difosfaadid, polüfosfaadid ja naatriumfosfaadid. Aga mis nad teevad, seda ei tea.

  12. Ei maksa nüüd hulluks ka minna nende E-ainete pärast. Kui need ained oleksid kahjulikud, siis oleksid teadlased ja spetsialistid nende kasutamise ära keelanud. Ma ei usu, et koduperenaised suudavad kaasas käia tänapäeva keemiatööstuse arengutega ja anda ainete kahjulikkusele või mittekahjulikkusele adekvaatset hinnangut.

  13. Pole seda voldikut küll näinud, kuid kindlasti on tegu tänuväärt asjaga, kuna võimalikult paljude inimeste harimine E-ainete teemal paneb loodetavasti lõpuks tootjaid mõtlema ka puhtamatele alternatiivtoodetele. Olen minagi puhta toidu austaja, käinud sinna jõudmiseks läbi pika tee ning nüüdsed poeskäigud ei nõua mult enam pingutust, et ära tunda neid kahjulikemaid E-aineid. Olen poes läbi lugenud tõenäoliselt sadu pakendeid ning tean juba peast, milles midagi sees on ja milles mitte. Tõesti, algul võib see tunduda ajamahukas ja tüütu, kuid inimene õpib kiiresti.
    Olen minagi E-ainetest ja tervislikust toitumisest oma toidublogis kirjutanud mitmeid artikleid ning proovin sellega inimeste teadlikkust tervislikust toitumisest tõsta. Ei nõustu väitega, et kõik, mida poes müüa lubatakse, on ohutu. Ja kuna piirnormid on seatud täiskasvanu kehakaalu järgi, siis eriti panevad mind muretsema lapsed, kellel lubatakse vanemate teadmatusest tarbida erinevat rämpstoitu. Lähemal uurimisel selgub, et rämpstoit pole vaid kartulikrõpsud ja limonaad vaid ka tavalised saiad, jäätised, singid jne. Kirjutasin sellest just täna oma blogis.

  14. Minu meelest pole ka koolides-lasteaedades toit tervislik (mõnes kindlasti on ka), selle koha pealt kindlasti on, et on juurvilju jm. Aga mina ei saa aru, miks iga päev peab lihatooteid sisse sööma. Ükskõik mis kujul ta siis on olemas koolitoidu menüüs- kas supis, viinerina, vorstileivana, kastme sees või kotletina/pihvina. Ja seda ei saa ma ka aru, miks jätkuvalt antakse liha- ja piimatooteid koos. On küll tore ettevõtmine, et kõik lapsed ikka piimatooteid saaks, kasvõi koolitoidust, kuid samas pidi Ca takistama raua imendumist. Muidugi olen ka mina lapsena seda kõike söönud ja alles 5-6 a. tagasi hakkasin tänu mehele rohkem toidu peale mõtlema ja mahetoitu sööma, kuid see on lausa kurb, mida poes müüakse. Ja mida lastele antakse. Ükskord nägin Tartus, kuidas ca 1,5 aastane laps istus oma kärus, coca-tops käes ja imes sealt jooki (ei saa garanteerida, et seal vesi sees polnud, eks ole 😀 aga tõenäosus, et see oli coca on suurem).

  15. ma n2gin/kuulsin siin Hollandis ykskord kuidas 5-6 aastane poiss palus “Emme, 2rme l2hme t2na m2kki”… Huvitav kui tihti peab m2kis k2ima, et see isu nii 2ra kaoks? ei saa ju salata, mullegi maitseb m6nikord kiirtoit… Ma yldiselt ikka suudan end tagasi hoida, aga alati ei 6nnestu.

    Ei tea, kas kellelgi teisel on ka rasedusv2lised neelud k2inud… Keha justkui ytleb, et nyyd vaata, mina tahan seda asja. Mul yks hetk, oma 4-5 aastat tagasi tekkis jube j2rsku oli SELLINE kalaisu… Siiamaani pole korralikult yle l2inud. Ja enne seda olid kinnisideeks p2hklid, yksk6ik millised, aga eriti sarapuup2hklid. Ju seal siis oli midagi, mida minu ainevahetusel vaja oli. Ja lapsena lutsisin puljongikuubikuid. Kuivalt. Nyyd muidugi m6tlen, et v2kk, aga… No ju siis oli vaja.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar