Oodates öist teed

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Kuidas eri majade lapsed omavahel kokku saavad? Tagaaedu ühendab mingi omaette tee? Minu mäletamist mööda mitte?

    Tänases Postimehes oli pikk lugu Sofi Oksanenilt. Üks lõik oli sellest, kuidas Tallinnas jalutades kõnnid läbi segunenud kogukonna, samas kvartalis elavad kõrvuti uusrikkad ja vallavaesed. Soome vanem, küpsem ühiskond on ära settinud, uusrikkad on vallavaesed välja söönud või vastupidi.

  2. Erinevate uuringute järgi on sellistes suletud ja poolsuletud kogukondades (gated community) kuritegevuse suhtarv sama kõrge, kui igal pool mujal. Ehk siis – ei aita aiad ega “mõistlikud” naabrid, vaid omavahel suhtlev-üksteist tundeb kogukond. Seega on laste igaühe eraldi tagaaeda sulgemine üsna nõme. American beauty, noh.

  3. Tervise taastamiseks võta õhtul enne magama minekut kas lonks korralikku Brandyt( veel parem konjakit) või Strohhi (meega tee sees see tapab pisikud ära)Muidu ilusat aastavahetust

  4. ma arvan, et Oslo peaks sobima teile, kes te armastate jalutada. Siin lääne osas on olemas kõnniteed pluss riik on ehitanud mitmeid matkaradu, mis on tähistatud ja läbivad imekauneid kohti.. norrakad on matkajad tüübid. mina ka. sinu blogi on huvitav lugemine, tänan!

  5. Turvalisuse tagab tegelikult kõige lihtsamalt ühtne kogukond, mille suurus ja avatus/suletus võimaldab kõigi tegemised silma all ja jutu sees hoida. Oluline on muidugi ka see, et see “jutu sisse sattumise oht” mõjutab inimesi vastavalt vale tegutsemist vältima.
    Elanikkonna elatustase ei mängi siin sugugi nii suurt rolli kui pidev suhtlemine… Sellisel juhul tulevad pahateod välja ja järgneb hukkamõist/karistus vms.

    Positiivne väljund on sama paljukiidetud naabrivalve toimise põhimõte. Seega “igasuguste inimeste” turvarisk ei seisne tegelikult mitte kõnniteede olemasolus, vaid asukate ignorantsuses – needsamad eesaiainimesed ei suhtle piisavalt, mistõttu suured kõnniteedeta eesaiahoovide asukad ei moodusta omavahel elavalt suhtlevat kogukonda, kus info võõrastest levib ja kus “omade” kaitseks välja astutakse. Külaühiskonna kirutud konnatiik oli ses mõttes väga turvaline, et külajuttude ja hukkamõistu ning sellest tuleneva vastutuse eest polnud pääsu. Praegune muutuv ühiskond ei ole paraku teist nii hästi toimivat turvasüsteemi veel luua suutnud. Mida vähem inimene enda kõrval elavast inimesest hoolib ja mida enam temaga nö mõtteliselt konkureerib (a la suurem auto, vingemad majakaunistused ja aiapäkapikud etc.) seda vähem ta hoolib naabri vara säilimisest või heakäekäigust… Kehtib põhimõtteliselt enamuse teiste suurlinnade suhtes ka… need sotsiaalsed eksperimendid ja kollektiivne vastutus et miks mina, las teised… samamoodi nagu kurikamõrtsukast mitteteatamine Tallinnas Snelli tiigi ääres. See mis juhtub meie kõrval nagu ei olekski meie probleem, me pigem hoidume sellistest olukordadest kui sekkume. Jaanalinnutaktika paraku. 🙂

  6. Huvitav oleks sellest neighborhoodist pilte vaadata, et kui upper class ta siis ikkagi on. Tavaliselt ikka on rikastes rajoonides k6nniteed olemas ja speed bumpid ka. Kuidagi kahtlane v2rk sellega. Ma arvan, et nad ajavad oma ninakesi rohkem pysti kui vaja oleks ja nad ise tunnevad ja teavad seda v2ga h2sti. Sealt siis ka sellne s6jakas olek igasuguste muude ideede ja soovituste vastu. V6ibolla on vaeste rajoon ainult paar blokki eemal ja nende endi rajoon on selline ehku peale asi. T6elised rikkad rajoonid on rahulikud ja ei karda nad mingit jalutavat neegrit aia taga. Sest neid seal lihtsalt ei ole ja ei saa kunagi olema.

  7. Kaur, kindlasti pole tagaaiad ühendatud. Ja Leanika jutuga väga haakuvalt – naabrid siin kogukonnas ei suhtle (no naabrite nimesid teatakse, aga see on kõik, mingit suhtlust pole). Siin on suured krundid ja igaüks elab oma isolatsioonis oma tagaaias. Lastele korraldatakse playdate’isid, need ei ole enamasti naabrite vahel, vaid tuttavate perede vahel, lapsed sõidutatakse autoga ühte kohta kokku.
    Muidugi läheb selline elu lastel natuke igavaks oma kodus – aga neil on telekad ja arvutimängud ja uued mänguasjad naabrilaste asemel :/.

    Ja rõhutan, et räägin just sellest ülemkeskklassi kogukonnast, eeslinnasid on ka erinevaid. Justini esimene noorus möödus teises majas, seal olid naabrid omavahel suhtlemas palju rohkem, krundid olid väiksemad: Justini sõnul oli meelsus ja kogukond umbes selline nagu “Meeleheitel koduperenaiste” filmis. (ma ei mäleta, kas selles filmis on kõnniteed? 🙂

    Hmm, sulle vastuseks, see on siin tõesti rikas regioon. Papa John just uhkustas, kuidas ta saatis oma vanadele sõpradele kaks linki: enda koduaadressi ja mingi USA suurimate rikkurite väljavõtte, kaks ülirikast edetabeli-rikkurit elavad selsamal niiöelda tänaval kui papa John. Ühte krunti ma tean ka konkreetselt (papa John kord autost uhkusega ja kadedusega näitas), oleme sealt ka hiljem rattaga mööda sõitnud, ikka taas eluga riskides, sest rattateid ju pole (Kaur, kui loed, siis sina oled ka sealt rattaga mööda sõitnud, siinse maja juurest otse majaka juurde ja üsna vahetult enne majakat – Old Field Road). Selle maja ees on kõrge aed, sellest ei näegi eriti läbi. See on mees, kes kunagi triipkoodi välja mõtles ja sellega ta rikkaks saidi.
    Ja need eriti rikkad on eriti selle vastu, et mingid kõnni- või rattateed siia tehtaks ja “igasugused” rattaga sõita ja sörkida ja jalutada saaks nende majast mööda. Nende lobby on peamine, miks kohalik omavalitsus pole normaalset kõnnitavat teesüsteemi teinud. Ja samasugune olukord on väga, väga paljudes teistes omavalitsustes.

  8. Long islandi kohta veel seda, et saare põhjaosa ja lõunaosa on siin erinevad – millegipärast ikka samamoodi, nagu igal pool kipub olema, et põhi on ajalooliselt rikkam ja lõuna on vaesem.
    (Ja eraldi maailm on saare kaguosas, seal on Hamptons ehk rikaste NYC ja LA inimeste “teised kodud”, villad. Suvel nädalavahetustel sõidavad helikopterid meist üle sinnapoole…)
    Ma “Minu Ameerika 3” kavatsen rohkem sellest kirjutada, siin saarel on nii palju erinevaid maailmasid (ikkagi USA suurim saar!). KUI me peaks kunagi ikkagi siis saarele kolima, siis ilmselt kirdeosasse, seal on suured viinamarjaväljad, lihtsam elustiil ja vähe rahvast. Seal on kõige rohkem alles loomulikku elu meie meelest.

  9. Kuulasin just NPR pealt Dianne Rehmi intervjuud selle mehega. Soovitan Epp sul see tegelane oma radarile paigutada. Wendell Berry. Teda ei saa lihtsa fraasiga paika panna. Igatahes väga mõnus tegelane. See taastab sinu usu, et ka siinmail on normaalseid inimesi. Kingi papa Johnile tema raamat. http://www.amazon.com/Bringing-Table-Farming-Wendell-Berry/dp/158243543X/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=books&qid=1262281939&sr=1-1

    Siis ta ehk taipab, et tema minia on “cutting egde” ja “futuristic”, mitte mingi vaene ida euroopa kullakaevaja kel on oma näruses elus julmalt vedanud. Sel mehel, nagu ma aru saan, on vajadus enda mina tõestamiseks millegagi uhkustada. Anna talle see võimalus. Tutvusta talle, et see roheline asi on kõik tuleviku värk. Nii irooniline kui see ka pole, et eestis on nii aastasadu elatud, aga see selleks. Uuri Wendell Berry loomingut. Ma puutun ka pidevalt oma töö tõttu kokku USA upper crustiga ja ma tean kuidas nendega suhelda. Ma ei tea kas nad on midn omaks võtnud või ei ole. Ma arvan, et on. Võibolla sul tuleks end ka natuke ringi kalibreerida ja kavalam olla. Sul on ainulaadne võimalus nende inimeste elusid rikastada, ma arvan. Aga see algab enese rikastamisest. Seega, uueks aastaks uus tuttav sulle, Wendell Berry.

  10. Kõnniteedest tunnen ka mina väga puudust. Samas ärritavad mind kõnniteed mis viivad ei kuhugi. Leian ilusa jupi kõnniteed ja see saab täiesti ootamatult ettehoiatamata otsa ning edasi on kraav/rinnuni rohi/rohelus/lage maa või mis iganes. Miks??? Ja mis veel hullem – mõnikord jätkub kõnnitee teisel pool teed, aga kuidas seda ületada???????

    Raviteele sai mu abikaasa aga väga kiiresti pihta. Nüüd peab mustsõstramoos alati kapis olema ja ta sööb mõnuga nende brändimaitselised kestad tee tassi põhjast pärast ära ka. 😉

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar