“Poisi lugu” Hannes Võrnolt ehk meie lapsepõlvelugude sarja alustaja

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. kui esialgu ei saanud ma raamatust sotti, siis lõpus suisa meeldis. üks asi tegi pisut kurvaks. pean ennast nooreks, aga juba loen raamatuid, kus autor meenutab lapsepõlve ja seikleb minu lapsepõlve radadel ja teeb seda samal ajal kui minagi. osa tegelasigi on isiklikult tuttavad. vanaduse tunne tuli peale.

  2. Elulugude kohta on palju öeldud, et enamasti oleks need paremad kui esimesed peatükid jätaks kirjutamata. Reeglina on põnevam ikka muud lugeda…

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar