Tule ja jää ehk “Minu Islandi” sünnist

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Island on tõepoolest võrratu. Käisin seal tööasju mullu oktoobris, kui Islandil tõsine kriis oli. Kahjuks ei jõudnud ma pealinnast kuigi kaugele, kogu aeg läks töö peale. Imeilus loodus jäi suuresti nägemata. Andsin endale sõna, et lähen sinna tagasi.
    Üllatav on Tarvo sõnad lumevangi jäämisest septembri alul. Eelmisel aastal oli oktoobri keskpaigas seal nii soe, et tänaval käidi isegi lühikeste käistega..

  2. See oligi neil ootamatu tsükkel.
    Ahjaa, see majanduskriis on tal raamatus ka fikseeritud. Kuidas päeva jooksul kohaliku raha kurss hüppas üles-alla mitu korda, ja kuidas möödunud jõulu eel käisid inimesed suurte maasturitega kirikute juures abipakke võtmas – autot polnud ju kusagile ära panna, aga raha toidu ostmiseks ei jagunud.

  3. Üks asi, mis mind selle raamatu ja Islandi elulaadi juures tegelikult masendas, oli see, kui lõdva randmega kogu aeg sadu kilomeetreid maha sõideti…

  4. asi polnud selles, et autor pole kirjanik vaid, et ei kasutatud korraliku toimetajat. peale kohmaka dialoogi oli seal ka väga palju asjatuid korduseid.

  5. Aga väga sümpaatne lugemine oli siiski. Mulle väga meeldis! Sai palju nalja. Mulle meeldis, kui soojalt ja kenasti kohalikke inimesi kirjeldati.

  6. Minu esimene suurem lemmik sellest sarjast! Loomulikult erines Nõmm teistest autoritest ja see just lugemise nauditavamaks tegigi. Oli rohmakam-kohmakam, selline mehelikum lähenemine, a g a see just eristaski seda raamatut. Toimetamise seisukohalt ei oska kommenteerida, sest ei ole selle köögipoolega kursis, kuid mina arvan, et liigse toimetamisega oleks selle eheduse ja karuselt mehelik olemise ära kaotanud.
    Mina loodan küll, et ka tulevikus satub sekka mõni autor, kes on n-ö mees või naine metsast, st et ei ole igapäevaselt kirjutav inimene. Kas Nõmm ongi seni ainus selline?

  7. Minu arust on tore, et vist iga minu-sarja raamat on kellegi lemmik. Või vähemasti väga meeldib. Mina ei oska kõige enam meeldinuid välja tuua, aga ma pole kõiki lugenud ka. Igatahes ajavad sinu mõtisklused peale isu need raamatud nüüd kõik sisse ahmida.

  8. Nagu eelpool kirjutatud, oli septembrikuine lumevangis olemine erakordne. Järgmine lumetuisk lasi end oodata tervelt kaks kuud ning oli alles eile (2 dets). Kogu oktoober ja november oli tavaline soe sügisilm. Islandi omapära ongi see, et ilm võib muutuda talviseks vahel ka suvel. Samas ei takista see tegemast septembri lõpul heina ja silo. Miks aga elan mina Islandil ja abikaasa lastega Eestis? Tegelikult see päris nii ei ole. Elame lihtsalt mitmes kohas ja vähemalt kord aastas oleme kõik ka Islandil koos. Eestis loomulikult rohkem. Me pole jõudnud veel otsusele, kus me siis ikkagi peamiselt elame. Küll jõuab. Ootavad ju islanlasedki juba sajandeid paremat ilma, et siis Ameerikat avastama minna.))

  9. “Minu Island” on minu jaoks kõige-kõige-kõige parem ja huvitavam Minu-sarja raamat. Tõsiselt kohe. Ja Apollo aastalõpu küsitluses panin ka selle kõige enam meeldinud kodumaise raamatu alla. Ma ei oskagi põhjendada, miks see kõige rohkem meeldib… kuidagi kõige elulisem tundus.

    (Minu Soome ja sealt edasi ilmunud raamatud on mul küll veel lugemata, seega võib lemmik muutuda. Aga mul on plaan selle aasta lõpus/jrgm alguses kõik puuduvad raamatud koju osta, kohe kui dekreedirahad kätte saan :D)

  10. Minul ka Island üks lemmik ja mul on hea meel, et teda polnud siledaks toimetatud.
    See kaanepilt… ega te seda Photoshopiga kaasa aidanud? Tundub kuidagi hüperreaalne.

  11. Täna teine Review, mis taas LivingSocial:Books’i tee leidis:

    Lugesin Tarvo Nõmm’i “Minu Island. Tule ja jää sümfooniat” üsna kohe peale “Minu Argentinat.” Pean tunnistama, et ei teadnud Islandi kohta just palju enne seda raamatut, ehk siis teadsin vähe. Seega õppisin “Minu Islandist” äärmiselt palju: riigi, rahva, kommete ja palju muu kohta. See raamat on praeguseni minu lemmik “Minu”-sarja raamatuist. Pikad laused mind ei häirinud: kiillause on siiani minugi “viga.” 🙂 Ehk oli ajaloo fakte mõnes kohas pisut palju liig tihedalt ja üheskoos? Seda tõesti, jah. Muidu, äärmiselt (mulle) arendav lugemiselamus. Mõnus huumor ja võrratud loodusfotod Islandi saarest.

    Autorile tänusõnad põneva ja ilusa “reisi” eest. 🙂

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar