“Siis, kui seened veel rääkisid” ja loodusesarja jätk

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. ÕSi järgi seenele ja googeldamise tulemustel tuli ka sellele variandile palju rohkem vasteid. “seenile” varianti ma polegi kuulnud. see oleks justkui mitmuse vorm “seenele”?

  2. Pole ka veel kunagi kuulnud “seenile” minemisest. Ikka seenele ja marjule minnakse. Kuigi jah, eks ta vähe ebaloogiline ole, et seen on ainsuses ja marjad mitmuses, aga mis teha, loomulikku keelt matemaatilise loogikaga seletada ei saa.

  3. Ma arvasin siiamaani, et “seenile” on hüperkorrektsus, et inimene küll kuuleb tavaliselt “seenele”, aga hakkab mõttes loendama ja ütleb “seenile”.
    Selliste ebamäärase arvu elementidega hulkade puhul on väga soomeugriline tervikut ainsuse sõnaga (ja terviku osa nt “pooleks”) nimetada – vt “sain kätte” ja “poole kõrvagagi pole kuulnud”.

  4. Kuule, minul tekkis seda raamatut (jälle) lugedes see küsimus, et kuidas saab ikkagi panna purki ja ära praadida neid, kes sinuga enne rääkisid? [eks sa küsimus tekiks oma koduloomade tapmisega] – kas sa oled tähele pannud, kunas lastel see küsimus tekib?

  5. “seenile” peaks olema lõuna-eesti murdes, vähemalt minu Vana-Võromaalt pärit tädi kasutab seda sõna seal nii. Päris võro keeles me enam ei suhtle, kuid mõned murdesõnad on meie ammu põhjaeestisse kolinud suguvõsal siiski omavahel suheldes alles, seejuures ka “seenile”.

  6. Võru ja mulgi ongi sarnased, neid muide õpetataksegi ülikoolis ühiselt, loengusarja ‘lõuna-eesti keel’ all.

    Oudekki, mina ei näinud seal probleemi. Mulle meenus siinkohal kaks asja.
    Esiteks, kui ma laps olin, siis sorteerisime pärast korjamist seeni ja mul oli hea meel nende seente pärast, kes purki said. Aga osa seeni visati minema (ei suutnud neid klassifitseerida, igaks juhuks). Vaatasin seda komposti minevat seenekaussi ja ütlesin: “Kahju neist!” – “Ei ole midagi, me ju ikkagi tegelesime nendega!” ütles ema naljaga pooleks.
    Teine juhtum, Milan Kundera raamatust “Surematus”, kui üks paar sai teada peatsest emigreermisvajadusest, mõtlesid nad tükk aega, mida teha oma lemmiklooma, kodujänesega. Lõpuks sõid nad ta ära, tehes seda ülima armastuse aktina, mäludes armastusega iga suutäit.
    Ma ei tea, kas vastasin su küsimusele :).

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • Kairi on Hinge tõmbamise aegHästi kirjutad! Kohustusi harvendada! Hmmm! Ma leidsin sel suvel, et ma ei pea ka kõike tegema, mida mu südametunnistus mulle ütleb. Korvid on ikka ve…
  • Maria on Lugu naabritest ja minust, 1Usun, et lõpuks kõik laheneb! Pärnumaa rannaküla saadab jõudu-jaksu!
  • Kairi on Lugu naabritest ja minust, 1Ah et siis mina olin viimane kihutaja. Jaa, ma hoidsin kõigil kordadel väga madalat profiiti. Viimasel korral, olles veel vaadanud nii vasakul kui par…
  • Thea Lepasaar on Mu „süda 3“ sai valmis!Just lõpetasin 3. osa lugemise, see puudutas mind väga. Sinu kogemised, tunded ja taipamised olid mulle nii tuttavad, olid kui mu enda omad. Ka minu e…
  • Mann on Selg kuuma ahju küljesAmmune Su tegevuste jälgija. Tahtsin lihtsalt öelda, et Su maale kolimise teekonna kirjeldus resoneeris minuga, juba mitu päeva, nii et pidin kohe sii…

Sliding Sidebar