Hulgihinnaga raamatuid… jõulukingiks?
Siin blogis käib palju erinevaid inimesi ja äkki ka neid, kes millegipärast juba jõuludele mõtlevad ja hulgi midagi osta plaanivad.
Meie esialgne idee oli pakkuda Tartuga seotud asutustele meie peagi ilmuvat Tartu jutukogu hulgihinnaga. Kui osta üle 20 raamatu, teeme hinnaks 99 kr raamat. Raamatu link on siin (praegu on küll vahetamata pealkirja taustavärv, see tuleb sama tooniga nagu terrakota-tooni Tartu Raekoda taamal): http://www.petroneprint.ee/tartu_rahutused.php.
Neid ridu kirjutades taipasin aga, et võibolla ka mingisugune muu hulgihinnaga hunnik võib huvitada. Näiteks väga huvitav omanäoline keskkonnaraamat on tulemas: http://www.petroneprint.ee/mina_olen_ookean.php
Ma loodan, et soovite jõuluvana kotti hunniku meie raamatuid toppida! :). Kui on konkreetne huvi, siis meilige pood@petroneprint.ee.
Ahhaa, soodsamalt pakute ikka neid, mis varsti 49.- või 25.- krooniga saadaval 🙂 Selles mõttes, et need on mõlemad väga “raskestimüüdavad” üllitised.
see on siis äkki meie viimane tõmblus üritada teha missioonitundega kirjastamist (ökoraamatut ja ilukirjandust), pärast seda, kui need on kõrbenud, hakkame ainult jama kommertsi tootma (milleks Minu-sarja sõimatakse?)
:/
No sinu lasteraamatud nüüd küll mingi kommerts pole. Ja ei anna need teisedki seda masti välja – paraku või õnneks 😀
käibki kirjastuste eluringi juurde. algul üritad “missiooniga” asju teha, siis avastad, et neid ei osta suurt keegi ja teed müüvat sodi kahjumi lappimiseks (nagu ilmselt “minu” sari), hiljem heal juhul leiad tasakaalu, et vahel saad ka tähtsaid asju teha
Sorry, aga mis on kommertsil häda? Olen ise kõik MINU-sarja raamatud ostnud, tase muidugi kõigub, aga asja võlu ongi ju selles, et need on kirjutanud inimesed, kes end kirjanikuks ei peagi. Aeg oleks välja kasvada arusaamast, et kirjandus on ainult see, mida kirjutavad tõelised boheemlased Kulka rahade eest, sest lugeda seda nagunii keegi ei viitsi ja osta ei taha. 21.sajand on, kullakesed…
Arvan, et Minu-sari võiks olla see koht, kus kohtub lugejahuvi ja kirjutajahuvi ja kus asi jõuab ka kasumisse (ehk siis kohtub ka kirjastajahuvi), kas me siis nimetame selle kommertsiks või mitte, ma ei oska öelda. Selle sarja raamatud on jah reeglina jõudnud kasumisse.
Ja ilukirjandus on kahjumis, nii lastekirjandus kui ka eelmisel aastal avaldatud novellikogu.
Esimene ökoraamat on jõudnud nulli ja teinud väikese kasumi, ma väga loodan, et teise ökoraamatuga läheb sama hästi ja me saaks hakata tegema sellist sarja nii, et iga aasta tuleks üks raamat.
Thela, need meie novellikogud on jah seda tüüpi asjad, mida sa (pre-21. sajand) kirjanduseks nimetad :).
Ütleme nii, et mina olen teine põlvkond (saan kuu aja pärast 50) ja minu eneseotsingute ja väärtkirjanduse lugemise ajad jäävad aasta(kümne)te taha. Viskasin pilgu peale neile novellikatketele ja tõepoolest ei taha neid lugeda 🙂
Maimu Berg, Jaan Kaplinski ja Leelo Tungal on ju küll väärikad ja väärikas vanuserühmas 🙂 .
Ma lihtsalt naersin, kui omal kombel vägagi tabavalt sa kirjeldasid seda, mis on ilukirjandus.
Selle Tartu-raamatu kohta – kas kirjarahvas kribas nö ekstra, selle kogumiku tarvis need lood?
Vaadates neid autoreid ja lugedes katkendeid tekkis minul küll Tartu-raamatu vastu huvi. liiati olen ise ülikooli kaudu Tartuga igaveseks seotud. Tartu on minu jaoks sümbol – vaimsuse ja vaimu sümbol. Vahet ju pole, kas need lood on kirjutatud just selle kogumiku jaoks või mitte.
Osa lugusid on tellitud ja osa oli niigi olemas.
(catalina, tänud meili eest, ma pole vastanud, aga saime kirja kätte ja aitäh.)
Tere.
Seda et… mul on üks küsimus. Ma nimelt tahaks väga seda minu Eesti raamatut. Olen Eesti naine, kes välismaalasega abielus ja tahaks ka talle näidata seda väljastpoolt Eestisse elama asunu kirjutist. Aga lugu selles, et minu mees ei oska eesti keelt. Ja nagu ma aru sain, on see raamat esialgu inglise keeles kirjutatud ja siis tõlgitud. Ja küsimus olekski siis see, et kas seda raamatut kuidagi ka inglise keelsena saadaval on ja mis ma selle jaoks tegema pean, et teda endale saada. Tänan tähelepanu eest ja jään vastust ootama.
“My Estonia” tuleb välja inglise keeles novembri keskpaigas! Tuleb müügile nii Eestis kui meie netipoes kui ka amazonis.
keskkonnaraamatust – Steingraberist siis – üle nädala üllatun, KUI väga see ikkagi tänase päevaga kokku kõlab. Ja mitte ilmtingimata harmooniliselt, jumal paraku. Eriti kõhe on kunagiste katastroofide pärast (raamatus Jaapani Minamata-lugu ja pliilisandite keelustamise pikk saaga), mida takkajärgi lugedes tundub arusaamatu, KUIDAS inimesed aru ei saanud, ja siis tuleb kuskil lehes lugu, kus keegi ilgub toidulisandite pärast muretsejate üle või väidab, et torujuhe Läänemere põhjas ei saa mitte kuidagi kahjulik olla. Mis sest, et keemiarelva sinna uputati ja mitte vähe.
Üks aspekt asjast.
Mul küll läksid maailmapusles mõned tükid paika.
Jah, nõus :(.
Lugesin muide hiljuti seda artiklit – milline on elavhõbeda seis Läänemeres… http://www.spiegel.de/international/0,1518,434329,00.html
ma küll veel väga ei süvenenud, aga kas see keskkonna-värk rasedaraamat ei olegi?
See on kirjutatud läbi raseduse, aga laialt kõigist muudest asjadest, sest maailmas (keskkonnas) on ju kõik kõigega seotud.
Ma kopin siia enda (minu) kirjutatud soovituse, mis ka raamatusse läks:
Ma leidsin selle raamatu kord Ameerika Ühendriikides külas olles, raamatukogus rasedusteemaliste raamatute riiulis sõrmitsedes. Jah, ma ootasin tol ajal last, aga sain kiirelt aru, et see raamat ei ole ainult rasedatele mõeldud. See on suunatud kõigile mõtlevatele inimestele ja räägib sellest, mida oleme teinud oma keskkonnale ja kuidas selle eest maksavad lõivu uued põlvkonnad – kaitsetud lapsed, kes on kõigepealt ohus oma lootepõlve erinevates faasides ja kes on seejärel emapiima süües kogu keerulise maailma toitumisahela tipus. Kuhu me jõudnud oleme, kui kalad on mürgised, vesi on saastunud ja rinnapiim samuti?! Mida ette võtta, et seda ahelreaktsiooni peatada?
Mis mind üha uuesti hämmastab, on autori stiil. Ta on ühteaegu luuletaja ja doktorikraadiga ökoloog – ja just selline on ka raamat, mille ta on loonud. Nii nagu maailmas on tegelikult kõik seotud, on ta sidunud iseenda munarakud, linnud ja kalad, kõikjal toimuvad keemilised reaktsioonid, suurettevõtete korruptsioonid ja inimliku vastutuse kõige selle eest, mida me oma n-ö progressiga tekitanud oleme.
Imetlen autorit, et ta oma raseduse ajal (sest raamat algab kahest triibust tema rasedustestil) suudab uurida selliseid teemasid nagu loote väärarengute tekkepõhjused. Julge naine! Aga ka lugemist pole vaja karta. See raamat pole hirmutamiseks, omamoodi annab see hoopis lootust. Kui meie ümber jätkub selliseid inimesi, nagu on Sandra Steingraber – tarku, tundlikke, vastutust võtvaid –, siis on ehk veel võimalik panna piiri sünteetiliste kemikaalide liigkasutamisele ja -arendamisele.
Jah, on rasedate- ja ka keskkonnaraamat.
Ta on kuidagi sihuke, et tekitab süsteemset arusaama. Elust, elu tekkest (ema kõhus) ja keskkonnast. Läbi konkreetse lapse saamise loo (võlude ja vaevade).
Kui jõulukinkidest jutt algas, siis igale bioloogia-huviga gümnasistile või tudengile (ka keskkonna-alad, meditsiin ja keemikud) oleks kindlasti tore asi. Minu hüdrobioloogist ristitütar saab kindlasti ühe! Juba eestikeelse terminoloogia pärast, mida sõnastikest niiväga võtta pole. Konsultandist bioloogiaõpetaja ootab, millal poodi minna saab – mitu gümna õpiku teemat sees ja väga haaravalt. Tegelikult isegi põhjalikumalt kui õpikus, aga kirja pandud kirjaniku käega ja eluliselt seostatud.
Ja see ei ole sihuke paranoiline ‘maailm-on-hukas’ värk. Näiteks puutuhaga ikka enam nõusid ei pese (pole tuhkagi võtta, eks!), aga nn. õhuvärskendajatest saab hõlpsasti loobuda, kui tead, mida see ‘värskus’ sulle veel toob. Või näiteks selgitab autor, miks nemad riidest mähkmeid kasutasid (allikaviidete lisas, mis on ka ülipõhjalik). Või nt on mitu peatükki rinnapiimale pühendatud, aga autor kirjutab ka sellest, kuidas tema lapsendatud lapsena kasvas – ilma rinnapiimata, sest see olukord oli niisugune.
Muu on Epul eelmises kirjas.
Mina ootan ka ingliskeeleset Minu Eestit…
Ja on veel lugemata möned muudki Minud. Ja keskkonnaraamat ka. Peaks Eestisse raamatuid ostma tulema…
..selleks ei pea Eestisse minema, kuigi ega sul pikka maa ole :), petrone prindi netipoest saad kenasti kõik ostetud ja nad saadavad sulle koju (raamatuhinnale tuleb lisaks ainult reaalne postikulu)
ilusat õhtut!
ja kui soodsalt “mina olen ookean” saaks osta?