Et siis rohelised ei saanud Tartu volikogusse sisse või? See on sel juhul minu süü ka, alates sellest, et ma ei nõustunud rohenimekirjas kandideerima (kevadel-suvel kutsuti) ja lõpetades sellega, et ei valinudki neid ning mainisin oma otsust ka mitmele tuttavale, kellega valimistest eelnevalt juttu tuli.
Aga mul oli selleks oma põhjus, Tartu Lastehoiu Seltsi ümarlaual konkreetsete poliitikutega rääkimine ja nende vaimse tervise-terviklikkuse hindamine… Aga ikkagi, HINGELT OLEN MA IKKAGI ROHELINE ja eile valimiskabiinist väljudes oli kurb tunne. Vatnii.
Huvitav, kas peaks parem vaiki olema. tegelikult vist see on “intiimsfäär”, kes keda valib. Mul on nii kahju, et rohelistel hästi ei lähe, aga tegelikult, lisaks ümarlaual kisamisele ja uksepaugutamisele on roheliste partei nii palju muud teinud, mis mind peaaegu iga nädal on pannud mõtlema, et.. no ma ei usalda. Mis teha?
Aga rohelised võivad muidugi järgmisel korral taas mu hääle saada… Seekord tunnetasin kabiinis täiesti tugevat vastuolu maailmavaate ja konkreetsete kogemuste vahel. Kes siis veel valiks rohelisi, kui mitte mina? Kes siis veel neisse usuks? Kes see veel nad maha jätab?
Ah, las ma olen siis parem rõõmus selle üle, et Isamaaliit, kes on meie Saluveeri-suguvõsa hääled saanud alates aastast 1992 (mina olingi ainsaks erandiks), sai ühe vahepeal mujale läinud hääle taas endale tagasi.
ma tean täpselt, mida sa tunned…
Said ju? 2 kohta? Paberkandjatel lehtedes on ilmunud erinevatel ajahetkedel tehtud kokkuvõtted. Või olen ma asjata roheliste pärast rõõmustanud? :S
Mina vaatan siit reaalajas kaarti, et on alla 5%…?
http://www.delfi.ee/news/valimised2009/uudised/article.php?id=26234419&l=13#map
mis roheline paugautas uksi ja kisas?
huvitav mis sai rohelusel lastehoiuteemal nii ärritada???
aga jah isegi olen roheline maailmavaatelt ja mõttelaadilt aga partei ei ärata usaldust–
Jah, ma juba nägin ka valimiste lehelt, et 4,9 % said häältest ning jäid napilt alla valimiskünnise, mis oli 5 %. Kahju.
Sama siin. Mõttelaadilt ilmselt rohelisem nii mõnestki, omal ajal osalesin isegi partei loomise juures, aga nüüdseks on nad ennast minu silmis pehmelt väljendudes täis teinud.
Ma tean, mida sa tunned. Tean-tean..
Lisaks veel, et kõik ei ole kuld mis hiilgab ehk pane hundile lambanahk selga, hunt jääb ikka hundiks..
Ukse paukudes lahkus poole ümarlaua pealt Jüri Ginter, sest tema meelest sai reformar Jüri Sasi liiga pikalt sõna.
Ja saalist ründas teisi (eelkõige reformareid) roheline hr Kirss, ma ei teagi ta eesnime, ikka väga agressiivselt ründas, kasutaks jah sõnu, et kisas ja vandus.
See kõik ehmatas mind kuidagi ära. Samas Nt Jüri Kõre (IRL) jättis väga tasakaaluka ja mõistliku mulje, kellega tahaks koostööd teha. Tema ka minu häälekese sai.
Meenub ütlemine, et iga rahvas on oma valitsust väärt ning kuigi Keskerakonna võimutsemine minu valimisringkonnas ei rõõmusta, aga eks ta annab ausa pildi Eestimaal elavate inimeste mõtlemisvõimest.
Äkki härra Kirss oli ka Jüri? Kas teil oli seal äkki mingi Jüride ümarlaud?
mina valisin seekord ka Isamaad (Tallinnas), kuigi olin enne nimekirjaga tutvumist kindel, et valin Rohelised, maailmavaate pärast. Aga näe, pole suutnud nad enda ridadesse vähegi atraktiivseid inimesi meelitada – st. intellektuaalselt atraktiivseid. Täiesti tundmatud nimed minu ringkonnas Rohelistel… kahju! See partei on hetkel kahjuks mudas. Sest paljud rohelist maailmavaadet ja poliitilisi ambitsioone evivad kodanikud on juba mõne muu partei liikmed, ära joosta pole nagu ilus… nende liikmed on valdavalt jah kas väga noored ja kogenematud või rabedad vanad ja kulunud, kes endale nüüd uut poliitilist hingamist otsivad. Ei taha selliseid!
Ja kuidas saab valida IRLi, kui on teada, et kui nad võidaksid, saaks ülikoolilinna linnapeaks inimene, kel pole kõrgharidust? Mina just seepärast jätsin seekord nemad valimata ja eelistasin rohelisi…
Ginter ei ole kogu roheliste erakond, ta ongi selline solvuja, see on üsna personaalne omadus:) Ja Kirss pole üldse mingi tegija vist, pole varem sellist nimegi kuulnud. Minul on väga kahju, et roheliste Peep Mardiste sisse ei saanud. Täna lõunaks pärast uut ülelugemist oli rohelistel puudu vaid 30 häält, et volikokku saada. Väga napp kaotus. Kui sa, Epp, oleksid kandideerinud, siis oleksid need puuduvad hääled olemas olnud ja rohelistel arvatavasti kaks kohta. Oleks olnud volikogus keegi, kes jalgrattateede ja muu olulise eest Tartus võitleks. Kahju
kuule, hingelt roheline, sa oled ise roheliste erakonna liige, tead ka või? kae vahel siis seestpooltki, mis meeleolud liikmeskonnas või juhtkonnas valitsevad ja kes on näiteks Maire, kes kolleeg Jürile siin kabjaga annab.
Mis mõttes Maire kabjaga annab? Minu arvates püüab ta Eppu lohutada, et roheliste erakonnal on tublisid inimesi ja ühe liikme uksepaugutamist ei maksa tõsiselt võtta.
Kahju, Epp. Sul oleks oskusi, et roheliste erakonda paremini toimima saada. Imelik, et mitmed arukad ja sotsiaalse kapitaliga keskkonnasõbrad eemale hoiavad? Kas identiteediprobleemi ei teki – et kui vähe/väga ma tegelikult ühiskonda muuta tahan? Blogosfäär on turvaline paik aga palju sellest plõksimisest ka kasu on. Kas tõesti ei teki kiusatust minna ja püüda midagi suurt ära teha – peataks torujuhtme, vms.
Õigust räägite, mul on jah selline tunne, et äkki oleksin ikkagi ise pidanud kandideerima. Mõne “Minu”-raamatu tegemata jätmata. Aga samas minu elu reaalsus oli see, et mul oli (on) vähe uneaega, raamatusari liigub nagu rong, mida saaks pidurdada ainult autoreid rööbastele pildudes (Sorry, me ikkagi ei avalda su käsikirja enne aastat 2012), käima lükatud Tartu Lastehoiu Selts nõudis (nõuab) oma osa, samuti oma laste kasvatamine. Seega ma olen püüdnud vastutada asjade eest, mida olen alustanud.
Ma tundsin ka, et ei ole pädev. Näiteks tuumajaama küsimuses on mind võimalik mõjutada siia-sinna, lugesin küll omal ajal “Roheliseks kasvamise” raamatut kirjutades erinevaid allikaid ka tuumajaamade kohta, aga ilmselt mitte piisavalt (heake küll, see ei ole kohalik Tartu poliitika, aga inimesel, kes on nõus kandideerima, peaks olema kodutöö tehtud kõigis olulistes küsimustes.) Ma ei taha oma isikus muutuda veel üheks lahmivat pealiskaudsust genereerivaks inimeseks. Sain kutsujast aru, et nad eeldaksid, et ma ka kusagil sõna hakkaks võtta ja see hirmutas mind, ma tundsin, et mul ei ole selleks aja-, energia- ega ka teadmiste potentsiaali kogutud. Vähemasti veel mitte.
Samas, kui võtta nii, et oleksin võinud lihtsalt istuda Maarja Jakobsoniga rea allotsas ja äkki tõesti saanud need täpselt vajalikud 30 häält, siis jah.. Oma loogika siin on.
Mina olin Roheliste toetaja. Aga siis hakkas Strandberg tola tegema. Ikka niivõrd, et ületas minu valuläve.
No kuidas ma valin selliseid kloune? Kalle Kulbok ka veel… Oivalised meelelahutajad, kolumnistid, karikaturistid, aga tõsiseltvõetavad tegijad? Mkm. Vähemalt seni pole ma selles vähimalgi määral veendunud.
Ja ma nüüd ei ole küll kontrollinud, aga kas Eestis pole mitte see valimiskord, et need alla künnise jäänud hääled liidetakse suurematele võitjatele juurde? Ehk siis valid Rohelised, saad Reformi ja/või Keski. Brr. Parandage mind, kui ma eksin, hakkaks kergem.
(Minu hääl läks ühe väikese maakoha valimisliidule, ja läks asja ette.)
noh, ma muidu oleks vist ka rohelised valinud Tartus, aga lugesin Ekspressist Strandbergi intervjuud ja… no ei valinud. Hoopis sotsid valisin.
See intervjuu oli katastroof. “Ma ei tea, palju see maksab ja miks see hea on, aga teeks sellegipoolest”. Mul on nüüd usalduskriis nende suhtes, kuigi sai viimastel riigikogu valimistel roheliste poolt hääletatud.
Mind ajas see intervjuu naerma. Ega nende EE intervjuude põhjal vist jäänud küll mitte ühestki poliitikust normaalset muljet.
Rohelised käituvad liiga ausalt — ainsa erakonnana ei kasutanud nad valimistel peibutusparte. Kõik teised parlamendierakonnad tegid seda.