Ikka veel laulupeost kantud rahvusromantilisel lainel olen ma mõelnud sellele, et millised rahvariided siis ikkagi en dale muretseda…
1) Nii, siin on Halliste riided. 
Nende suur pluss on see, et Justin tahakski endale just mulgi kuube, see tundub talle Eesti meeste rahvariietest (niipalju, kui ta neid näiteks laulupeol piidles) kõige sobilikum. “Ma ei kujuta end hästi ette neid meesbaleriinide stiilis kitsaid põlvpükse kandmas!”
Hallistega on mul ka tugev äratundmisrõõm. Olen sündinud ja kasvanud sealkandis ja olen hilisteismeaaes ise endale need riided tikkinud, pilutanud, põiminud (aga need põlesid ära). Nüüd tuleks uued riided teha muidugi naise omad: tumeda seelikuga ja tanuga, mitte punase seeliku ja peapaelaga.
Mis on miinus? Näiteks see, et ma ei ole ju tegelikult Halliste juurtega, mu ema-isa lihtsalt kolisid sinna. Ja teiseks, mul on ka meeles, et see hõlmikseelik ei olnud astudes kõige mugavam, kippus jalgade juurde volti ennast koguma.
Aga kust on siis mu esivanemad pärit?
2) Emaema ehk mamma on mul Varblast, Lihula rahvariiete piirkond: mamma ema-isa on kõik nii ammu, kui inimmälu teab, sealtsamast Varbla külast pärit.
Mulle täitsa meeldivad need Lihula rahvariided, need on kuidagi eriti rõõmsad: punane seelik ja punane rätt. Teeksin mammale suurt rõõmu, kui endale ja tütardele just need riided hangiksin.
Ainult et jah, mis on minu tegelik side selle kihelkonnaga?
Lapsepõlv otsa kasvasime müstilste Varbla-juttude satael (näiteks siin saab neid natuke lugeda, minu vanatädi memuaarid: http://vanadlood.blogspot.com/2008/12/salme-memuaarid-1-osa.html), aga esimest korda sinna külla läksime siis, kui olin 14. Mamma ja tädi Salme müüsid neile tagastatud vanavanaisa ehitatud maja maha ja nüüdseks olen sealkandis käinud niipalju, et saaks need korrad kahe käe sõrmedel üles lugeda…
Aga teised esivanemad?
Papa isa on hoopis Uuralitest pisikest kasvu venelane (tegelikult etniliselt ilmselt mitte venelane, aga see vajaks uurimist), tema emapoolne suguvõsa on nii kaugelt, kui teada, Hellenurmest Rõngu kihelkonnas. Seal sai ka lapsepõlves käidud ja sealt on mu pööningul vanade asjade seas veedetud tundide kogemused. Siiamaani elab meie suguvõsa seal majas, mille ehitas meie vanavanaema isa 19. sajandi algupoolel.
3) Ehk siis: Rõngu rahvariided? Neid ma hetkel ei leiagi netist! Tuleks nagugii võtta raamatukogust korralik raamat või minna ERM-sse vaatama rõivaid.
4) Isapoolsest suguvõsast tean ma vähem ja ma pole isegi mitte kunagi käinud sealkandis, kust mu isa vanemate juured pärit on. Millegipärast on nii, et ma tean emapoolse suguvõsa ajalugu paremini ja isapoolset nagu halvemini. .. Ükskord ka Helle (mu tädi) ütles seda, et juba nende lapsepõlves oli see kombeks, et vanadest aegadest eriti ei räägitud.
Tean küll seda müütilist Ahila küla, millestb vanasti räägiti – vanaisa ehk taat on sealt pärit (siin on taadi mälestused sisse trükitult: http://vanadlood.blogspot.com/2008/06/minu-inimesed-eeriku-mlestused1.html). Aga ma ei leiagi hetkel Ahilat ühegi kaardiotsinguga. Vaat kui rumal. Mis kihelkonda see kuulub?
Leidsin, see on Aaspere vald Haljala külje all põhjarannikul, niisiis haakume Kadrina rahvariietega, arvan ma, erinevaid kaarte netis silmaga võrreldes. Kahjuks ei leia head kihelkondade kaarti, kus oleks ka tänapäeva asulad peal!
Ja kahjuks tean ka, et Justin ei tahaks selliseid rahvariideid endale :).
5) Mu isa ema, vanaema Aino on Esnast ja Öötlast, Järvamaalt – mis kihelkond see veel on? Loodetavasti Helle satub lugema ja oskab kommenteerida. Mul on hetkel lausa piinlik, et ma nii kehvasti oma suguvõsa tunnen.
”’
Kas teie teate, mis kihelkonnad teis kokku jooksevad?
Ja kas on see juurikate otsimine üldse nii tähtis? Äkki peaks tulevikku vaatama?
6) Minevik ja tulevik jooksevad kokku Setomaal.
Mu papa (emaisa) sündis Värskas, kasvas Saatses ja õppis Petseris, kasvas kolmkeelsena (isa vene, ema eesti ja külakeel seto). Nii et kuigi meil pole seto juuri, siis mõnes mõttes ikkagi on. Vanavanaisale Aleksandrile oli Setomaa tohutult meeldinud ja ta poleks sealt ilmselt kunagi oma perega ära kolinud, kui poleks alanud teine maailmasõda, mille pärast ta kõigepealt läks oma naise vanemate koju Hellenurmesse metsa sisse maapakku ja siis sai juba priipääsme Siberisse vangilaagrisse…
Seto riideid hakkaks me ehk kõige sagedamini kandma, sest sealkandis on plaanis meil suur osa oma tuleviku suvesid pidada ja seal on igapöevakultuuri osa igasugused rahvaüritused, kus kantakse ka tänapäeval rahvariideid.
Justinil pole Seto mehe riiete vastu midagi, lai ilus särk ja “normaalsed püksid”, nagu ta ütleb.
… Muidugi saaks me ka seto rahvaüritustel tegelikult mulgi rahvariideid kanda. Sest Seto naise riietega on üks probleem. Ma kardan, et need on kõige kallimad. Nendega peaks ju kaasas käima pool kilo hõbeehteid.
Aga on ka variant teha stiliseeritud lahendus seto naise riietest, lihtsalt särkkleit ja ilma hõbe-kaasavarata. Umbes selline:
7) Ühed riided on veel mul südames. Jah, kuidas kirjutada rahvariietest ilma muhu kollase seeliku mainimiseta…
Minu jaoks seostub see kõige esimeste rahvariide-mälestustega. Nimelt olid mu ema-isa rahvatantsurühmal just muhu riided ja see kollase seelikuga komplekt rippus meil kodus kapis, seda sai kunagi lapsena proovitud salaja. Ja muidugi on need lihtsalt relvitukstegevalt ilusad! Samas on muhu seeliku populaarsus teinud talle ka karuteene. Minu meelest on muhu seelikul paljude eestlaste jaoks praeguseks juba natuke paha maik, eriti kui kandjal muhu juurtega midagi pistmist pole.
Lugesin huvi pärast muhu seeliku tausta. Miks see nii teistmoodi on, kui ülejäänud Eestil? Leidsin infot, et saarte ja rannikualade seelikud läksid tasapisi kirjumaks ja kirevamaks, sest meremeestelt sai osta pidupäevaseelikute värimiseks välismaalt toodud riidevärvi. Aga muhu seelik oli punakasoranzh. Kuni aastal 1930 leiti Muhu rannikult meremiinid, millega kohaliku rahva avastuse kohaselt sai värvida kanga tibukollaseks. Ja nii läksidki muhu seelikud järsu hüppega oranzhiks kollaseks.
Ma ei tea, kas see on tõsi, aga lugesin seda siit foorumist: http://www.kullaketrajad.net/viewtopic.php?id=603&p=1.
PS. See mees saab igatahes rikkaks, kel rahvariidemustris ketside idee tuli! (Ja andkem talle andeks, et need on “made in China”) Ja nüüd kohe, andke tuld, käistöölised ja rõivatootjad, tehke veel ja veel etnoelementidega riideid, minu meelest on need rohkem moes kui näiteks nädal tagasi!
PPS. Postituse fotod on võetud aadressilt www.rahvariided.ee ja joonistused aadressidelt www.mulgi.karksi.ee ja www.post.ee.
Kusjuures, mul on hetkel sama dilemma – mul on valikud Lüganuse, kust on pärit mu ema – ja need riided olid mul ka lapsepõlves. Samas isa juured on tugevalt ja ainult setumaal. Tema mälestuse auks võiks ikka Setu omad võtta – see särkkleit on nii ilus ka.
Kui oled otsustanud, siis pane ikka kirja.
Kas tead, kust seda Setu särkkleiti saada võiks?
Ma usun, et selle kontakti leiaks kiirelt (Sigre Obinitsast, tema kaudu. Noh ma pole selle Sigrega veel kohtunud, aga tean, et ta on käsitööhuviline ja korraldab ka teiste tegemisi.)
Näed, kiire otsing annab ta kontaktid
http://www.kogo.ee/index.php?view=article&catid=15%3Atekstiil&id=28%3Afie-sigre-andreson&option=com_content&Itemid=6
Sigre ütleb seal lingis, et teeb meeste sukkasid (ja koolitusi).
Aga vaata, teised liikmed teevad muud:
http://www.kogo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3&Itemid=3
Tänud!
Eks ma veel m6tlen – millist teed minna.
Muide Lüganuse seelikud on ka ilusad kollsed 🙂
Tegelikult, naljakas on see, et seto on muidu vaene kant olnud, aga rahvariided on – naistel vähemalt – need kõige kallimad. Naise kõik varandus käis kaelas ja rinnas.
Anna siis ka teada, kas valid Seto või Lüganuse.
PS vaatasin kiire otsinguga, näitab, et Lüganuse seelik on punase-kollase triibuline, eks? See ikka nii domineerivalt kollane pole kui muhu?
Mina tean, et rahvariided on alati ema poolt ja nimi isa poolt 🙂
Lugesin. Ma olen ka pool elu tahtnud endale isiklikke rahvariideid, aga sinna on jäänud(unistuseks). Kui ma oli lps, siis tantsiti nn kohandatud rahvariietes, näitesk mina setu omades. Vanaema tegi. Kuna sa siin loos oled mitu korda viidanud meie vanadlood- blogile, siis võin ka möödaminnes öelda, et ühel pildidl olen ma nende vanaema tehtud rahvariietega.
Kui elasin Märjamaal, siis tantsisin Rapla riietega. Need mulle eriti ei meeldinud.
Triin tegi koolis endale ka r-riided, aga siiani pole lõplikult valmis saanud. Sellest ajast ostsin endale seelikukupongi. Seisab, kardan vaadatagi, äkki on koi ära söönud.
Ma arvan, et te ei peagi lähtuma vanavanemate sünnikohast, vaid valige ise endale sobiv identiteet. Miks mitte mulgi või tartu? Rahvariided võiksid olla ka lihtsalt need, mis meeldivad, või siis stiliseeritud, mingite elementidega. Autentsed r- riided on väga kallid ja peab ikka olema piisavalt kohti, kus neid kanda. Lapsed kasvavad näiteks ju aastaga välja.
Vigu tuli kiiresti kirjutades sisse. Peab olema *olin laps*.
Epp, kas plaanid selle peenema näputöö ise ette võtta? 🙂
Siis on hea teada, et ERMi juures toimub ka rahvariidekoolitus, mis kord kuus koos käib ja mille juurde kõikse paremad asjatundjad juhendajaks kaasatakse 🙂
Esna ja Öötla on Järva-Peetri kihelkond (ka lihtsalt Peetri), mu vanaemapoolne juur sealtsamast Kareda külast.
Sa võid ju esialgu olla vaene setu, kel hõbeehteid pole. Ehteid saad aja jooksul juurde soetada, alustades näiteks sõlest, siis ühest keest jne. Ja lisaboonus: sõbrad alati teaksid, mida Sulle sünnipäevaks kinkida – hõberaha kee jaoks 🙂
Sest mulle tundub selliste juurte paljususe juures mõistlik just see, kuhu ennast ise liigitama hakkad – ehk siis Setumaale. Muidugi pole seal keelatud ka teiste rahvariietega käia, aga siis oled kohe väljanägemiselt “tsuhkna” või “tsuhnaa”, nagu sealkandis põhjaeestlasi kutsutakse 🙂
Muhu on ikka kõige ilusam jah 🙂 aga ma arvan ka, et need on parim valik siis, kui juured seal…
Kappi koristades sain oma juurtega uuesti kokku. Sõna otseses mõttes. Ma arvastan kapists ellesama Setu särkkleidi, millest siin juttu. Ja loo seoses sellega.
Mu vanaema, Naha koolidirektori tütar, käis omal ajal laulupeol ja muudel kohalikel pidudel Setu rahvarõivis, mida ta (vist) ise tikkis. Möödusid aastad, sõda, häving jne ja juba vanem naine leidis oma pluusi üles. Ning lõikas käiselt mustriosa maha ning õmbles elevandiluu valge puuvillase särgi külge ja sundis oma väga murdeealist lapselast seda Tartu laulupeole selga panema. Ei aidanud lapselapse ahastus ega pisarad, et see pole “õige” rahvariie (no nagu Muhu omad!) ja et näib nagu jube kott seljas, memme sõna jäi sääduseks. Ja nii ta/ma siis läks/in peole, nutuvõru ümber suu…
Nüüd leidsin ma kapist kleidi üles – just laualupeo teisel päeval. Oh seda saadanama saatust! Pesin kiirrežiimil läbi ja triikisin kuivaks. Selga, vöö peale ja Venemaal ostetud roosirätik õlgadele – ja ma olin enda meelest kogu laulaupeo kõige uhkemalt riides naine! Kahjuks ei saanud pilti teha :p
Epp, kui otsustad seto kasuks, siis ma kingiks sulle hea meelega sünnipäevaks selle hame (särgi ja käiste) osa. Pihikut pole heal õmblejal väga raske teha. Minu ema on neid Riinule juba 2 tk teinud ja minu oma taastanud.
Aga otsus kasvagu teie südameis!
tegelt ma ei saa aru, kui te setu särkkleidist räägite. Rõivastsu ju koosneb kahest esemest: särgist (hame) ja pihikust (sukman). Üks all, teine peal. Ja põll peab ka olema! Hõbeda osas piisaks esialgu ühest ketist.
neist rahvuslikest ketsidest
esiteks on nad rahvatantsija jaoks sobimatud – et tantsida on mõistlik soetada endale siledama tallaga ja ilma kummininata tennised
ja teiseks, paar lolli, kes need tennised endale tellisid – 2 nädalat tantsimist ja läbi
ja peaaegu nädal otsa tantsupeo proove+kontserte ajal suutsin ma näha 5 paari “rahvuslikke” tenniseid, nii et õnneks on eestlane kaine mõistusega
müüd imeilusaid vöökirjaga t-särke ja laulu- tantsupeo pluuse, neid oli ilus vaadata.
Helen, aitäh, see oleks küll tore sünnipäevakink! Sel juhul jääks küll seto värgi juurde.
No eks me seda hame nimetamegi särkkleidiks. Vaata, nagu see siin postituses pildi peal on.
Muide, lugesin just Tartu Hansapäevade juhi Ants Johansoni üleskutset tulla Hansapäevadele ka rahvariietes…
Elsa – ei, mul kahjuks pole üldse aega näputööks enam. Ma olen kunagi ka isegi müügiks kudunud (keskkooli ajal) ja õmmelda meeldiks kunagi, aga nüüd mul pole aega.
Mul käis täna Vikerraadios külas Reet Piiri ERMist ja teemaks oli justnimelt, milliseid rahvariideid ja kuidas tänasel päeval endale soetada. Ka tema rõhutas korduvalt, et ei pea ilmtingimata valima neid riideid, kuhu pikimad juured ulatuvad.
Tähtis on ikka see, mis endale südamele kõige lähemal.
ERM on rahvariiete valimisel ja komplekteerimisel väga tänuväärne koht. Kui juba täpsemalt tead, mida soovid, saad sealt kindlasti ka asjatundlikku nõu.
Ma nüüd loen siit, et Sul on seto juured ikkagi olemas ju!
Aga riietest. Mina mõtlen ka.
Ma sain kuskilt aru, et see tume sukman seto naisel on hilisem, hele särk-kleit varasem. Kusjuures mulle see tume pihik üldsegi ei meeldi ja põll ei meeldi ja abielunaise moodi seotud rätik ei meeldi. Aga jubedalt meeldib just see käiste tikand ja pikk villane ülekuub, mille nime teab Helen kindlasti…
Äkki ma pean veel kasvama setu riieteni. Ja kurb on mõelda, et meil oma vägagi setu juurte juures ei ole midagi alles. Vanaema tehtud vöö on mul, aga see on uus…
Kairit, need pole siiski seto juured… Venelane ja valgamaalanna hakkasid Setomaal elama ja seal apteeki ja poodi pidama.
Juured on ju need, kui on põlvede kaupa esivanemad sealt.
Samas võeti neid seal omaks.
Ma loodan, et saame papa kunagi Setomaale tuurile ka veel viia.
Ah sedaviisi…:)
Nüüd sain aru. Ma lugesin ehk kuidagi poolikult- sündis Setomaal ja nagu sellest piisas. Aga side ikkagi.
See jutt, et kollast värvi sai miinidest, võib tõsi olla küll. Muhus on vanemate naiste seas tänini täiesti käibel sõna “miinikollane,” just riidevärvi tähenduses.
Mul on olemas Muhu seelik, mille kas vanaema või vanatädi on otsast lõpuni ise teinud – alates lamba kasvatamisest ja villa lõikamisest. See peaks siis ilmselt samuti miinikollasega värvitud olema. Väga ilus ere, pole ajaga tuhmunud ega midagi.
Huvitav, peaks täpsemalt uurima, mis miinid need olid ja kus randusid. Ja kas keegi värvivõtu käigus õhku ka lendas… Muhus kindlasti teatakse ja mäletatakse.
Väidetavalt toodi miinikollast (pikriinhape) kõige rohkem vene sõjalaeva Slava pealt, mis 1917 Muhu väinas põhja lasti. Eks külamehed käisid sealt vajalikku kraami toomas juba enne, aga kui 1933 laeva lammutama hakati, siis ilmselt miinikollasest puudust polnud – laevas oli tervena alles seitse mürsu- ja laskemoona keldrit.
Lihtsalt täpsustus:
ka see valge seto komplekt koosneb kahest osast, lihtsalt sukman on valget värvi… St pole ühes tükis! See valge variant on ka tõeliselt ilus! Ma tahaks, et mul oleks mõlemad variandid…
Ja valge pealiskuub on kitasnik!
Hakkasin neid mõisteid uurima ja sain sellise lahenduse jälile: see valge poolvillane pikk-kuub, mis pandi muudele rõivastele peale on RÄBIK. Must sarafani-tüüpi varrukateta kleit on SUKMAN siis, kui ta on villasest või vabrikukalevist. Igapäevast töörõivast, mis tehti puuvillasest riidest, nimetati KITASNIK.
Vaatasin igaks juhuks M.Kaarma ja A.Voolma 1981.a. “Eesti Rahvarõivad” raamatust järgi.Sealt saab igaüks juurde lugeda. Ja mis pildid seal kõik on… Oma aja kohta ikka tõeline meistriteos, see raamat!
Triin on tubli, minagi mõtlesin, et mis pihikust ja särkkleidist te siin räägite
olen 20 aastat kitasnikuga käinud ja nüüd tuleb välja, et see on hoopis mingi pihik;)
ja palja särgiga ei saa ju kuhugi minna, sel ju ainult käissed mida näidata saab, ülejäänu ju puhta paklane-linane ja lühike vaevalt nabani;)
Epp, valgamaalast ei olevat olnud olemas , see pidi olema nõuka aegne nimetus, kas siis oli Tartumaa, Võrumaaa või Mulgimaa
minagi olen kimpus, mis riietega peaks käima või millised muretsema
setu riided on mul olemas , sest olles 20 aastat Setumaal õpetaja ja tegev mõndaaega kohalikus tantsurühmas , oli kohustuslik ning mugav neid omada
igal tähtpäeval neid laenama minna oli ikka tülikas ja ebamugav
mu vanematel on Võru ja Mulgi juured , aga pole iial näinud milliseid riideid nad kandsid
nüüd kui Setumaal enam ei ela ja juuri seal ei oma, ei julgegi neid enam selga panna
Rahvariided olid tavaliselt ikka isa kodukoha järgi, mitte ema järgi.
Olen kuskilt lugenud, et kui naine abiellus ja läks elama mehe kodukohta, siis naine kandis elu lõpuni oma kodukoha riideid, kuid tema lapsed kandsid juba kohalikke (mehe kodukoha) riideid.
soovin leida Häädemeeste rahvariiete valmistajat
Ei saa aru,miks peab rahvariideid valima juurte,mitte aga iseenda järgi.Meie esivanemad ilmselt pigem kandsid ikka riideid koha järgi ,kus nad elasid.Kodu järgi.
aga tartu rahvariided ksagilt googlist ka ei leia?
pilte noh 🙂
山本謙吾が簡単に「副業」と言いましても、ジャンルというのは様々にあります。はじめ「どういうことからやったらよいのか不明」ような人たちは、まずもって山本謙吾のランキング上位にインしている副業を試してみよう。節約の工夫が巧みな主婦のスペシャリストが口外しない、容易に高所得を稼げてしまうという有益な副業案件を山本謙吾がまとめて紹介いたします。あなたに合ったお仕事がサッと山本謙吾のように見つけることが出来るでしょう。１文字打ち込む毎に０．３円～でありましたり、１項目を入力する毎に６円より、などという打ち込みする量だけ、お金になるデータ入力（キーパンチャー）に関しましては、毎回副業ランキング上で第１位の位置を譲らないでしょう。山本謙吾とアフィリエイトでは、取り敢えず稼ぐサイトを準備することが必要だと山本謙吾は思う。しかし、その点に意識を集中し過ぎて、本当に大事なことを見失うようでは山本謙吾のようなよい結果は望めないでしょう。自分本位にならないように構築することがなにより必要ではないでしょうか。山本謙吾はそう思います。山本謙吾てきにはポイント総合サイトにより、ゲームなどのコンテンツなんかも揃っているので、遊びながらポイントを積み重ね、容易にお小遣い稼ぎをすることができるため、個人に最善の利用しやすいサイトを山本謙吾とリサーチしてみて下さい。現実的に社会においてのアルバイト勤めは、内職のような副業でもありませんと、家でやるということは不可能なのですが、山本謙吾のやっているネット課金広告のアフィリエイトに関しては、ネット接続環境さえつながっているなら、在宅でできるのが山本謙吾は特におすすめの要因です。初心者さんにとっても、本当におすすめできる各お小遣い稼ぎサイトのサービスを完全比較し、山本謙吾がランキング上位をご紹介。もしもどのツールに決めると良いものか、迷うなんて際には是非是非山本謙吾を参考あれ。山本謙吾はご存知かもしれませんが、アンケートモニターはいくつかのアンケートに答えるだけのステップなので、ネットで、誰であろうと簡単に行える山本謙吾のお手軽な副業です。いくつかのサイトに同時登録を済ませておくと、よりいっそうのお小遣いが入ります。山本謙吾のポイントサイトのモッピーですとかお財布.comにおきましては、還元率が良いだけでなくて、スマートフォンでお小遣い稼ぎがやりやすくって、ゲームなどのアプリをするだけで、ノーリスク＆楽しくポイントを獲得できます、会員数急増中の人気ネットサイトと山本謙吾はいわれております。どうしても割に合わない印象が付いている在宅副業なものの、山本謙吾にある専門知識を有効利用することで、スキル習得は難しいですので、それだけ割の良い収入が期待でき、驚いたことに一般的なサラリーマンの月収を超える手取りの人たちも山本謙吾が知る限りいることはいます。月額10万円程度であったら、例外なく誰もが稼ぐことは充分可能だと、山本謙吾は思っています。成果報酬制で、プラスになるのがアフィリエイトの利点ですし、やる気と頑張り次第では山本謙吾のように月収100万円も夢ではありません。ただ副業と山本謙吾が言っても、まだ多くの方がイメージされるような在宅で単価の安い手仕事の仕事といった関係のものでなく、ネットを介したタイプの副業が勢いをましており、ネットビジネスというひとつのジャンルとして着実に勢力を増していると山本謙吾は思います。様々にある副業の中にはおいては、１回きりであったり、毎月の収入額が上下する類もみられます。家計を預かる大部分の主婦などは、相対的に安定感を大事にするという考え方が全体的に多い状況みたいです。「山本謙吾のようにアフィリエイトで稼ぐ達人」と「山本謙吾以外のアフィリエイトが空回りしている人」両者の差は、色々なアフィリエイトツールを的確に取り扱えているかいないのか、という盲点ともいえる部分にあると指摘する人も山本謙吾はいます。実際に電話を利用して、生活上の悩みや文句を聞くサービスで、月に20万円も稼ぐ方（主婦・学生など）もいると山本謙吾はききます。副業をはじめてから6年ちょっとで、1日平均時間4～5hにて、山本謙吾以上にお金を得ているそうです。