Haige, vol 3

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Samad kogemused. Läbi haiguse uuele tasandile. Muidu vist jookseme kogu aeg, tahame kuhugi jõuda, paremaks, targemaks, täiuslikumaks. Kuni ühel päeval su füüsiline keha sind alt veab ja sa oled sunnitud lamama ja järele mõtlema.

  2. huvitav raamat on haiguste ja tähenduste kohta olemas. lise bourbeau “sinu keha räägib”. haiguste metafüüsilistest põhjustest 🙂

  3. Siia haakub, vist, üks tuntud sentens:
    tempora mutantur, nos et mutamur in illis,
    ehk, antud juhul, – ‘tasandi’ muutumine ongi OK!

    Jõudu!

  4. Mina olen haigust võtnud alati nii, et “mu keha annab mulle märku, et vaja on puhata”, sest ma olen liiga palju energiat pannud mujale ning jätnud haigusepreventsiooni – ka selle mõtetega – unarusse. See ei ole ka “puhastumise” konseptsiooniga iseenesest vastuolus, pigem on nii, et inimene peab puhkama ja mõtlema ning kui ta seda ei tee, siis haigus sunnib.

    See kehtib muidugi selliste kergematlaadi asjade kohta…

  5. ja mina mõtlesin ka, kui sellesse samma tõppe jäin, et see on psühholoogiline. (haigusele eelnes suur tüli ämmaga). terve pere on ka meil haige, seekord on viirus eriti hull. Kuid mu vend ütles – ole normaalne, see on viirus. Ja kui ma mõtlen, et tavaliselt olen ma terve nagu purikas, siis korra aastas ju võib haigeks jääda, või mis? Ise mõtlen, et ju on immuunsüsteem nõrgem, ja ka ei ole ma saanud mõnda aega välismaal päikse all käia.

  6. Tere Epp,

    Kas Minu Türgi juba esksiteerib ? Ise elan seal kolm aastat ja olen nõus end avama ja lugusid rääkima 😉

Arhiiv

Hiljutised kommentaarid

Sliding Sidebar