Jõulud on jah üks kahe otsaga asi…

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Kallis Epp!

    Küll õiged vastused leiavad sind ise üles. Vähem muretsemist ja rohkem rõõmustamist! Kallistused kogu perele! Iga uus tuleb alati uut moodi:)
    prt

  2. Ilusat uue aasta tulemist kogu pesakonnale. Ära mõtle vana-aasta õhtul nii eksistentsiaalseid mõtteid! Las need jääda argipäeva.
    Maakodu maal? Kas Karksi selleks ei kõlba? Te ju ei kavatse esialgu eestipaikseks jääda.
    Kas Marta sai mu kallistusd kätte? Ma ei saanud neid kahjuks ise füüsiliselt edasi anda. Eks me kevade poole tuleme Triinuga teid üle mõõtma.

  3. Mis tontideks?
    Helle, tervitasime küll sinu poolt (aga ta hästi enam ei mäletagi sind!!!)
    Karksi kindlasti on ka meie võrgustikus, aga see pole siiski see päris oma koht. Ma vist kusagil siin natuke kirjutasin ka sellest – Karksis on see, et meie maksaks, aga see oleks ikkagi kõigi teiste oma samapalju. Ja eelkõige ikkagi isa-Tiiu oma. see pole mingi kriitika, lihtsalt on nii. Papa-mamma, elunäinud inimesed, ütlesid, et ega see jagamine lihtne ole jah, nemad olevat kohe nii arvanud.
    Nüüd on siis see seis, et Karksis on meil oma suvemajake olemas ja oleme aidanud korda teha fassaadi ja aknad, aga teist korrust praegu ei kiirusta.

    Ok, aga nüüd tagasi, ameerikalikku kõrvitsapirukat küpsetama!

  4. Mida vanemaks me saame (ja paraku vanemaks saame me kõik), seda olulisemaks muutub see koht, kuhu tagasi tulla. Kuhu tekivad juured ja kus käia emakeselt maalt elujõudu juurde saamas.
    Töö suhtes on mul endalgi kahtlusi ja kõhklusi. Aga vähemalt kodu on koht, kuhu ma alati tagasi tulla tahan.
    Kaunist aastavahetust!

  5. Head alanud aastat kogu teie perele!

    Kui kavatsete päris oma maakodu muretseda, siis suvel siin-talvel seal (kusiganes) variandil on üks suur miinus – peate suure tõenäosusega silmitsi seisma faktiga, et teie majas hakatakse nö sees käima. Vist kõigil mu sugulastel-tuttavatel, kelle suvekodu natuke omaette, on see probleem. Vahel ei varastatagi midagi, suuri asju inimesed sinna targu ei jäta nagunii…aga tihti võetakse kaasa asju a la shampoon, käterätik, ämber, veevoolik jne. Päris tihti on aimata ja külavahel teada, kes need pätid on, vahel on need tegelased ka aastakese vangis, aga siis liiguvad jälle ringi. Igatahes jätab selline asi väga vastiku tunde sisse.

  6. Jah, naaber oleks abiks, aga selleks, et ta vargapeletisena toimiks, peaks ta ikka päris lähedal elama-olema, lisaks veel usaldusväärne ja meeldiv inimene. Oleme me isegi mõelnud maalekolimise mõtteid aga see pätiprobleem (kui ise kasvõi paar nädalatki eemal olla, pikemast ajast rääkimata) on tänu tuttavate-sugulaste kogemustele üks pidureid.

  7. Minu jaoks oli ka see pätiprobleem oluline. Sugulastel viidi isegi aknad raamidega minema ja mingid potikivid ka! Asjadest rääkimata!
    Soovitan vaadata teil siit Tartust vaadata kahes suunas, kus on tihekülad: Peipsi ääres ja Setomaal. (Paljudes Eesti kohtades on ju hajaasustus, nii et naaber näeb naabri tulekahju ära, aga mitte midagi suurt enamat.)

    Meil on oma armas koht juba leitud (st küsimus on, kas julgeme seda võtta või mitte), Setomaal, sõprade talu on seal lähedal. See talu on endises tihekülas, kust vaid kaks maja on alles – ja meie maja juurde saaks ainult naabrite majast mööda, peaaegu et läbi hoovi sõites. Naabrid elavad aasta läbi sees ja jutu põhjal tunduvad väga toredad, noor pere kolme väikese lapsega ja koeraga. Nii et see pättide-vastane-kindlustus on enamvähem ideaalne. Need kaks maja on paarisaja meetri kaugusel teineteisest, vahel on õunapuuaed (ja teisel pool on männimets).
    Vaat nii…
    Igatahes me ei läinud vaatamagi neid kohti, kus naabreid polnud. Kõige esimene vaadatud koht oli jah ilma naabrita, aga siis saime aru, et kui üldse mängida selle mõttega, siis peab seal mõttemängus naaber olema…

  8. Samasse teemasse: tegelikult on olemas ka turvafirmad, aga sellega olevat kaks teemat. Esiteks, peaks kohe uurima, kui kaugel, mitme km kaugusel asub turvafirma kiirreageerimisüksus, ja teiseks: mu hea tuttav, kes on aastaid töötanud kindlustuses juristina, väitis, et väga sageli ei jõua turvafirma õigeks ajaks kohale ja pätid jõuavad ära varastada, seega tekib ikkagi protsessitav kindlustusjuhtum.
    Nii et see ei tundu mulle nii kindel kui naaber.

  9. Turvafirmasse ma maaelamise puhul ise ka ei usuks.
    Aga eks iga kohaotsimine ole erinev – me pigem mõtiskleme päris-elupaigast, kus aasta ringi sees elada. Naabrid võiks olla muidugi (teie paarisaja m kauguse naabrid on hea kaugus mu meelest), aga maatükk peaks ka paras lahmakas olema. Ideaalis võiks ju ahjupuud omast metsast saada 😉
    Ja samas peaks olema piisavalt Tartu lähedal, et saaks ise tööl käia ja tulevikus pisimutukat linna lasteaeda-kooli-ringidesse jne vedada.No bussipeatus võiks ka olla suht lähedal. Nii et lõpuks on ikka see õige paik “mere ääres, metsa sees, kesklinnas” või kuidas see oligi 🙂

  10. Nii tore kuulda, et setu-maja üha kinnistumas on 🙂
    Aga ehk saab nii, et kui kunagi peaksite Eestisse püsivamalt (tagasi?) kolima, siis elate nt talve linnas ja see jääks maa/suvekoduks? Ja ega ei pea ju mõtlema, et ostame selle koha igaveseks. Iial ei tea, kuidas elu läheb ja mis suunas ise arenete.
    Mõnusat kirjutamist!

  11. Sellise romantilise maakodu idee saab teostada Prantsusmaal mitte aga näljases ja tigedas eestis. Kahjuks.

    Aga noh, eks unistama peab ikka.

    Mul endalgi ju eestis maakodu. Seisab tühjana juba aastaid. Maksimaalselt ilusas kohas. Jõekäärus ja vesiveski tammi ääres.

    Aga las kohalikud aga tassivad mu ahjupotte ja aknaraame. Eks see ole minupoolne vaesteabi. Niikui nii ma seal ju makse ei maksa. Vähemalt siis seegi natuke eesti inimese rõõmuks minu poolt. Muidu kõngevad seal omaette kadedusse veel ära. Kel seda tarvis, eksole.

  12. Sellise romantilise maakodu idee saab teostada Prantsusmaal mitte aga näljases ja tigedas eestis. Kahjuks.

    Aga noh, eks unistama peab ikka.

    Mul endalgi ju eestis maakodu. Seisab tühjana juba aastaid. Maksimaalselt ilusas kohas. Jõekäärus ja vesiveski tammi ääres.

    Aga las kohalikud aga tassivad mu ahjupotte ja aknaraame. Eks see ole minupoolne vaesteabi. Niikui nii ma seal ju makse ei maksa. Vähemalt siis seegi natuke eesti inimese rõõmuks minu poolt. Muidu kõngevad seal omaette kadedusse veel ära. Kel seda tarvis, eksole.

  13. to ehhh: kui sul maakodu tühjalt seisab, siis jah lõpuks ikka tassitakse. Kui sa elad ja liigud, siis vast vähem. Meil pole (ptui-ptui-ptui üle vasaku õla) selle 8 aasta jooksul kordagi sees käinud, samuti mitte ühelgi sealkandis elaval või maakodu omaval sõbral-tuttaval. Kalleid asju me muidugi maal ei hoiagi. Meil pole isegi muruniitjat, vaid vikat.
    Nii et meil on romantiline makodu vägagi olemas ja toimib.

  14. Tühjaks tassimisest:
    seisis üks kohake aastaid tühjana, keegi ei puutunud. Siis osteti ära. Ja kui ostja järgmine kord kohale ilmus, oli pool katust ära viidud… Eks see oma küla rahvas viis, kuni omanikuks tuttav, ei puututud, aga võõra vara…

  15. seepärast tulebki kohe kõigiga sõbraks saada. meil on see olnud teadlik lähenemine. Me pole võõrad, vaid omad.

  16. Oma maakodu muretsemiseks liiga noor? Olin 21, kui taluomanikuks sain. Tundus isegi, et näe liiga hilja, oleks varem olnud, oleks osanud oma plaane teisiti seada.

    Varastest: meie talu on küla kõige viimane, kaugel eemal kõigist naabritest. Vargaid ei karda. Pole selline küla, elavad seal ainult pensionärid ja hilises keskeas külavanem.
    Läbisõitjaid-möödaminejaid ka ei karda. Võib-olla peaks, aga selle järgi oma maakodu ei valinud küll, et kas võib keegi sisse murda või mitte. See, et aastaringi elavad naabrid kõrval, pole veel mingi garantii. Selle loogika järgi ei peaks korterivargusi üldse olema, aga korterid varastatakse tühjaks ka siis, kui pererahvas ise kodus on. Sõbral viidi just hiljuti kõrvaltoast sülearvuti minema, kui tema ise teises toas magas. Naabrid olid kõik puha ümberringi 😀 Eks siin võib muidugi rääkida sellest, et maainimesed on tähelepanelikumad, aga maainimesed ka nt öösel magavad.
    Maakodu ostul saagu määravaks ikka see, et tunne oleks õige. Kui tunnet pole, pole mõtet osta.

  17. to helen: mina küll ei tahaks, et (naabritega, suvaliste inimestega) sõbrustamise motiiviks oleks hirm, et muidu nad järsku teevad minuga seda, teist ja kolmandat koledat asja. Ja vat kui teaks kohti, kus selline võõra vara laialiviimise (aktsepteerimise) mentaliteet sees, siis selliseid väldiks küll nagu tuld – no minu arust see ikka pole normaalne, ei peaks olema.

    Korterelamuid on ka erinevaid – on praegugi tegusaid ja üksteisega suhtlevaid kooslusi uutes majades, aga ise olen elanud aastaid nn asutuse majas, kus kõik tundsid kõiki juba töökoha kaudu. Iga võõras nägu registreeriti koheselt (jah, majas olid ka aktiivsed pensionärimemmed akende peal…) ja kuigi praegu on seal majas palju ka võõrast verd, siis ei tule küll nagu meelde, et seal vargusi oleks olnud.

  18. Catalina: muidugi ei pidanud ma seda silmas, et potentsiaalsete varastega sõpradeks saada! Pidasin silmas seda, et kui naabritega sõpradeks-tuttavateks saada, siis nad hoolivad. Ja panevad tähele. Tekib naabrivalve. Kaakidega piirkonnas on asi ilmselt keerulisem, sellises olukorras mul kogemus puudub, aga Epule südamesse jäänud kohake ei tohiks minu teada kaakide vallutuspiirkonda kuuluda.

  19. toetan heleni mõtet absoluutselt, et naabritega tuleb tutvuda. meie enda omadega veel pole jõudnud, aga loodan, et kevadel saame sellega ka ühele poole: palju majapidamisi pole vaja läbi käia.

    tutvuda tasub juba kas või selleks, et kuulda, kuidas külaelu toimib, mis seal toimub, mida mitte. möödunud suvega saime näiteks teada, millal käib kauplusauto ja millises majas elab külavanem, kes on küla kõige pikaajalisem elanik jne. need teadmised saime küll kõik vallasekretäri käest, aga abiks eelinfo on see ikkagi, kui on plaan minna naabritega tutvuma.

    päris imelik oleks minu meelest kükitada oma talus keset küla ja mitte naabritega suhelda hirmus, et äkki keegi arvab, et sa tahad suhteid luua selleks, et vargusi välistada 😀

  20. 🙂 mu näite eesmärgiks polnud hirmutamine.
    Naabritega tutvumine ja vastastikune abistamine on täiesti loogiline. Samas ei tulnud pähe pärast ostulepingu sõlmimist kohe naabritega tutvuma tormata, et ÄKKi keegi tuleb vargile. Ajapikku on suhted ise tekkinud. MÕni naaber on ise kohale kõndinud, mõne juurde on endal asja olnud. Ja enam selliseid vahejuhtumeid (ptüi 3x, eks ole) pole olnud.
    Minu arvates on mõte maa(suve)kodust väga hea.

  21. Normaalses tempos naabritega suhtlema hakkamine ja enda külaeluga kurssi viimine on muidugi loomulik, lihtsalt Heleni poolt esmalt väljatooduna kõlas see nats naljakalt 🙂
    Aga eks igal pool ole inimesed erinevad, ja enda suhtlemisstiili peab naabrite omaga kohandama jnejne. Mis vastastikku abistamisse puutub siis….noh, asi võib ka absurdi minna. Tuttav ostis endale väga Tartu lähedale küla serva talu, mida vaikselt elamiskorda kõpitseda, ja üsna kohe olid platsis mõned külainimesed, kes leidsid, et tal (üksik inime) on autos ruumi ju üle ja seega võiks ta neile pidevalt tasuta transateenust osutada (buss antud kohast linna käib muide iga 30 min tagant ja maksab Tartu linnaliini bussi hinna). Alguses püüdiski tuttav kena olla ja vastu tulla (no ta loomu poolest äärmiselt malbe ja viisakas naesterahvas nagunii) aga mingil hetkel hakkas end ikka lõpuks kehtestama 🙂

  22. Me ka pärast ostulepingu sõlmimist ei tormanud tutvuma kellegagi. Asja ei pea ju hüsteeriliselt ajama, aga ma olen nii palju uudishimulik inimene küll, et lihtsalt tahan teada, mis mu külas toimub. Tahan igal juhul esmajoones tutvuda inimestega, kellega ühes külas oma suvesid veetma hakkan, pärast seda alles hakkaks talu korda tegema.
    Kui huvi pole ja tahad eraklikuna elada, siis miks mitte. Mina tahan nt küla kõige vanema proua käest uurida, kes meie talus enne elasid ja mis inimesed olid. Leidsime sealt posu pilte, võtan need järgmine kord kaasa ja palun rääkida, kes on kes. Võib-olla leidub sellel proual pilte meie talu endisaegsest välimusest: see on abiks taastamisel.
    Ei pea ootama, millal suhted ise tekivad. Milleks? Sama hästi võib ohjad enda kätte haarata ja naabritele külla minna. Kook kaasa võtta ja juttu ajada. Miks peaks ootama, kuni keegi teine esimese sammu teeb?

    Aga, nagu juba ütlesin, kui uudishimu ja suhtlussoovi üldse pole, siis võib kahtlemata omaette hoida. Ma pole sedasorti inimene lihtsalt.

  23. MASENDAV! Ausalt, töeliselt kurb ja üllatuslik on lugeda, et maakodu soetamise möttekuse pöhiprobleem on varastamine. Oh aegu…

  24. Ma siin küll juba maru palju sõna võtnud, aga ei ole see olukord tegelikult päris nii hull 🙂 Kui oma talu otsisime, siis ausalt öeldes varguseteema ei tulnud kordagi jutuks, absoluutselt ei osanud mõelda sellise asja peale. Ja praegu ka ei tundu, et kuigivõrd peaks, nii palju vaid ehk, et kuna meil praegu talu selline, et uksed lahti kõik ja astugu aga sisse, kes soovib, siis trimmerit seal ei hoia.

  25. Trintsuga nõus – on jah masendav, väga masendav. Aga kui tõesti kõigil tuttavatel, kel maal suvekodu, on see kahjuks reaalsus, siis mis teha. Ja tõenäoliselt majanduskriis seda probleemi ei vähenda ka 🙁
    Õudselt tahaks loota, et olukord on parem, kui aastaringi sees elada.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar