“Hardball” ehk astumine uude liigasse

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Epp, minu meelest on Sul see väga öige suhtumine. Kes Su peale ikka mötleb, kui Sa ise ei mötle. Tuult tiibadesse!

  2. Mina oma elu jooksul ei õppinudki seda ära. Pidev lootus, et teised mõistavad poolelt sõnalt, saavad aru vihjest, omavad piisavalt taktitunnet jms., ei osutunud tõeks. Palju jamasid oleks olnud olemata.

    Igal juhul, õnnitlused.

  3. olen ka ise kogenud, et kui olla viisakas, sõbralik, teha kõik mis minu võimuses… siis kummalisel kombel istutakse pähe, kogu oma suhetepuntra ja majanduslike probleemidega.
    Aga kui võtta rangem joon, siis on endal lihtsam elada. Ekspressi artikli põhjal, lugedes 5 inimese juttu, mõtlesin kohe, et see on kiireim viis enda pankrotti mängimiseks. Sinu võimalus suuremat honorari maksta on tulnudki sellest, et sul pole senini ühtegi kuupalgalist töötajat ja seda joont peaksid kindlasti jätkama, majanduse ebakindel aeg peaks muutma ettevaatlikuks ja liigseid riske ei tohiks võtta. Kui emapalk lõpeb, tahad ju isegi veidi palka saada ja siis suureneb ka kohe maksukoormus sots, töötuskindlustuse ja tulumaksu näol..
    Minu sarja raamatud on huvitavalt kirjutatud ja idee on geniaalne… aga kui raha on vähe, võib raamatu ka ostmata jätta ja raamatukogust laenutada.

  4. Minuga on aga hoopis lõbusasti. Lugedes epu blogi, tekkis mul tunne, et “mina tahan ka aus olla” -mida iganes, öelda oma mõtteid välja jne.
    Mulle tundus, et Epp väljendab ennast.. eks igaüks saab siit bloogist oma iva.
    hakkasin seda praktiseerima oma ämma-äia peal, kes pehmelt öeldes üritavad meile pähe astuda, igal võimatul ja võimalikul juhul meile helistades, öeldes, et me peaks tegema remonti jne. jne. nad tahavad ka pidevalt meie pool mööblit tõsta (verbaalselt), nii et mul süda läheb pahaks. kui ma ei suuda end kohe kehtestada, siis järgnevad (ka kurjad) meilid.
    Olen hakanud “vastu hakkama”. Paraku, mimi moodi responsi sealt ei tule, ilmselt nõukogude kasvatus. tahaks ka, et keegi vabandaks, ja leiaks, et ka mul on raske.

  5. Tubli oled!
    Selline jalg maas ja kindel tunne tekib seda lugedes.
    Maailmale ana seda, mida maailm sulle annab. Jälle üks lihtne reegel muidugi, kuid enamiku ajast raske mõista.

    P.S. Tore on muidugi ka see, et täna saan ma sinu esimese ameerika raamatukogust kätte 🙂 Eks ma siis muljetan oma blogis 🙂

  6. Väga õigesti oled käitunud Epp! Ega selline uus käitumine polegi muud kui et õpid tasapisi iseennast armastama ja austama. Mina olen ka olnud nooremana selline leebekene ja ikka üritanud kõigiga hästi läbi saada ja kui keegi on okkaline olnud, siis pigem hea suhte hoidmise nimel kõik alla neelanud. Enam ma nii ei tee. Ja see pole mitte egoismist vaid sellest, et ennast tuleb hoida ja armastada, siis on ka teistele võimalik rohkem anda.

  7. Loen ja tunnen end ära. Epp, tubli oled, et piirid paika paned. Ka mina olen aastate jooksul pidanud seda aina õppima ja õppima, üha uute peksasaamiste hinnaga, muidugi. Saad haiget, nutad kalli najal, ühel hetkel lööd pea püsti ja nina sirgu ning liigud tugevamana edasi. Soovin Sulle jõudu ja palju edu! On üks ütlus, mida neil puhkudel meeles pean- kui hindad ennast ja oma aega, hindavad sind ka teised. Ja kallid on nii märksa rohkem kaitstud, sest üks pehme ja nutune ja järeleandlik ema pole ei mehe, laste ega sõbrade jaoks sugugi kergem taluda kui konkreetne, tugev ja teokas ilmasammas 🙂

  8. Mina ise alles õpin seda.. ja sageli osutub, et olen ikka veel liiga nõrk.

    Kui hardballi õigesti mängida, ei pruugi see teistele sugugi halba muljet jätta.. hullem võib olla see, kui nad näevad sind päevast-päeva end salamisi närviliselt/ebamugavalt/õnnetult tundmas.

    Oluline on muidugi tasakaal leida 🙂 ainult hardballi mängides võib advokaadiks saada.

  9. Kulla Epp! Nii hea on lugeda, et hakkad põlis-eestlaseks tagasi muutuma – selliseks veidi turris emmeks. Ja tead, Sinu lapsed peavad saama käia selles rühmas, mis Sinu kodus tegutseb. See on ju ainult aus teie pere vastu, sest sa oled andnud nii palju oma kodust ja perest ja ajast.
    Asju peabki välja ütlema, kogu aeg peab, pärast on palju hullem, kui see kõik ükskord paisu tagant pääseb…
    Ole ikka tubli!

  10. “Inimene on õnnelik siis, kui tema hing on rahuldatud. Praegu pole meie hing rahuldatud, sest ta tunneb nälga.
    Mis on hinge toit? See on väga lihtne – rääkida alati tõtt, sest iga kord kui olete rääkinud tõtt, tunnete rahulolu.
    Tee õnnele algab nüüd ja praegu: alates tänasest päevast hakkan rääkima tõtt.

    Tõe rääkimises on salajane vägi ja see tuleb teie juurde ning võtab teie südamelt kogu kibedusekoorma.”

    http://www.ayurvedaselts.ee

  11. Siit olukorrast peaks inimestel õppida olema.
    Muidugi, öeldakse, et nagunii saab õppida ainult oma kogemustest, aga vähemasti saavad sellised jutud lasta teistel inimesel nende enda kogemusi ÄRA TUNDA. Et nendest siis ÕPPIDA. Ja EDASI MINNA.
    Selline see elu ju ongi.
    Kusjuures oma hardballi-mänguga tekitad sa olukordi, kus ka teised inimesed on sunnitud ÕPPIMA ja EDASI MINEMA, isegi kui see ebamugav on. Nii et tegelikult teeb kõigile head, nii endale kui teistele.

    Jah, raudselt olen nõus Cristaliga, et su oma lapsed peaks küll su tehtud lastehoidu mahtuma. Aga sa vist ei kahtlegi selles.

  12. Aap on üsna haruldane nimi, minu vanema poja nimi on ka Aap. Leidsin selle ühest juturaamatust.
    Lasteaiarühma suhtes selline asi, et niikuinii kõikides munitsipaallasteaedades on lapsi alati rohkem kui norm lubab – paar-kolm kuni viis tükki. Lihtsalt, no mida teha, kui lasteaedu ja kohti ei ole piisavalt? Eralasteaial on muidugi karmimalt pilk peal.

  13. õige on, et kõigile ei saa meeldida. ei pole vajagi. ja vahel nõuavad asjaolud rohkem jäikust, kui tahab see meie sees elav “ei-taha-halb-olla” – mina.
    nii saadaksegi keskealiseks on muidugi päris muhe järeldus. ma ise loodan küll et keskiga on meist veel miilide kaugusel. olgu siis nende haardboolidega kuidas on.

  14. Tahan olla hea inimene: enda, teiste, kolmandate jne. suhtes aga selle hea olemise tagajärjeks oli (minu puhul) vabandav suhtumine, üritasin ebameeldivaid asju vältida (mööda vaadata)…kuni ühel hetkel märkasin, et ei suuda enam olla vabandav ja tunda end süüdlasena sellepärast, et kellegil on muud ootused/lootused jms. Ole selline nagu oled, s.t. tunned ja pisuke annus egoismi peab olema, muidu tallutakse jalge alla ja ei hoolita.
    Tegemist ei ole keskealiseks saamisega – vaid enesekehtestamisega – igal ühel on oma arvamus ja võime teha kompromisse, tunnistada vigu jms. pateetilist võiks veel lisada. Minu puhul saabus enesekehtestamise võime koos teise lapse sünniga – ehk on see omadus naisele kaasa antud, et ühel hetkel saab karikas täis ja siis käib klikk – mis lähedastele tuleb ootamatult ja põhjustab hetkelist peata olekut aga usu, pärast on kergem – ei saa elu lõpuni lapseks jääda. Kusagilt lugesin, et laps(-ed) kasvatavad naist.

  15. see ei ole kalestumine ega egoism, see on lihtsalt elus ja terve iseenda mina leidmine. siiani üritasid teiste meele järgi elada… aga kui sulle on antud sinu elu, siis tuleb seda iseenda tõekspidamiste ja südametunnistuse järgi elada. teiste tahtmise kohaselt elades elad mitte südametunnistuse, vaid süütunnetega – aga need on kõige kindlamad inimsuse ja eneseväärikuse tapjad. ei ole vaja meeldida ega lipitseda, vaid just tõe järgi elada.

    kindel on ka see, et alati leidb neid, kes sinuga manipuleerida püüavad – neid, kes hakkavad hädaldama, et sa teed neile haiget ja oled julm ja häbematu jne. sellest ei tohi lasta ennast õnge võtta, sest oma sisimas tead sa ju ikkagi, kas sa oled nö õige või mitte. ja kui seisad oma piiride eest armastusega, siis pole sest lugu.. ka need, kes on su najal elanud ega pole viitsinud oma jalgu alla võtta ja oma valikute eest vastutada, peavad hakkama seda ükskord ise tegema. ja ka see on ainult hea .

    jõudu ja tarkust!

  16. palju 6nne 🙂

    yks olulisemaid 2ratundmisi minu senises elus on olnud arusaam, et igayks teeb l6ppude l6puks seda, mida ta tahab. M6nikord teeme seda, mida me ei taha teha selleks, et hiljem saaksime teha midagi, mida me v2ga tahame v6i selleks, et v2ltida millegi sellise tegemist, mida me veel v2hem tahame.

    Ja kui ma endaga sellest vaatepunktist alati aus olen, siis saan ma iseendaga palju paremini l2bi ja suudan teistele paremini seletada, miks ma teen nii nagu ma teen ja nii nad ei solvu v2ga palju kui ma midagi sellist teen, mis neile ei meeldi. Sest k6igile korraga ei saagi meeldida ja minu ISE on minule k6ige t2htsam. ja minu ISE jaoks on minu ja minu l2hedaste heaolu k6ige olulisem. K6ik muu tuleb hiljem.

  17. jah, üldiselt mul ikka õnnestub hardball olla, kui vaja, kuigi endal võib halb olla natuke aega.

    a mul suht sama olukord… õde on minu juures, algas 3. nädal. sinna koledasse ühikasse ta minna ei taha (ma ise ka ei tahaks vist, kuigi…) ja tüüp, kellega ta pidi korteri üürima,pole oma rahasid kätte saanud… ja mina olengi viimne linn ja varjupaik… tänavale ka ei taha tõsta, aga koolis on tal ju ometi vaja käia.

  18. Hmm, tegelikult, kui rangelt seda kontrollima hakatakse? Ehk ülejäänud lapsed on jah lastehoius, aga Marta lihtsalt “kodus”? 🙂

    Mimi on ilmselt mingid kriitilised piirid ületanud, hea et ta ise ka sellest aru sai. About time…

  19. Wow! Milline pauerit täis tekst! Ammu pole sellist lugenud, kohe on tunda, kui palju jõudu sulle on see ausus andnud!
    Ära siis jälle ära kustu!

  20. Äge! Keskealiseks saamisega pole sel vist pistmist, muidu peaks mul enesekehtestamine ikka juba selge olema. Aga täiesti kadestamisväärne! Mul endal just see tunne eluaeg, et “küllap nad saavad ise aru” ja “kuidas ma seda nüüd ütlema hakkan” ja “küll ma ise ikka kuidagi saan”. Vale, läbinisti vale hoiak! Üks ja ainuke elu, üks ja ainuke tänane päev – tagasi ei pööra seda kuidagi, uuesti ei ela, kuidas ka ei tahaks.
    Sinu jutt tekitas tahtmise ennastki lõpuks ometi kokku korjata ja ebamugavate asjade väljaütlemise edasilükkamine (kus on ikka lause!) ära lõpetada.
    Aga: KUI kirjastuses juhtub vahetevahel ülearu palju toimetamise-keeletoimetamise tööd kuhjuma, siis võiksin mõne sedasorti tööotsa mõnikord võtta – polegi juba mitu aega teinud.

  21. Vaat see sissekanne on vahva. Sa elasid vist liiga v2he siin Ameerikas, et 6ppida inimestega ilma “huina-muintatamata” (minu terminonloogia mida kasutan eesti elu kohta) suhtlema. Otse ja konkreetselt. Sellega ei ole sealmaal keegi harjunud. Kapitalismil on seal veel ikka tohutult kasvamisruumi.

    Tubli, Epp. Minu poolt tervitustega OK sign!

    A.

  22. Mind aga huvitab, mis sai siis selle lastehoiu-situatsiooniga? Kas kellegi teistest emadest südametunnistus ei hakkanud kuskilt pitsitama?

  23. Tiia, aga ma ei tahaks seda asja ajada mitteametlikult – sest ka reaalis on probleem, et lapsed ei mahuks ära.

    Illegaal, ausalt öeldes pole see olukord veel lahenenud, aga üks ema on öelnud, et asub uut rühma tegema – loodetavasti laheneb.

  24. Isiklikult arvan ma, et Ameerikas on palju rohkem huina-muinatamist ja eestlased palju konkreetsemad 🙂 Ok, et viisakuse poolt jääb asi siin kohati suhteliselt nutuseks, aga samas on tihtipeale kergem asju ajada, kuna pole sinna vaja ette ja taha viisakaid pöördumislauseid ja muud kraami toppida…

  25. oioi kui palju tuttavaid mõttelõngu ja mälestuste lõhnu see jutt lahti kerib.
    minugi olemus on olnud järele anda, pehme olla. mängida pidevalt “hea” inimese rolli, kes kõigi mured jõuab kuulata, kõigega kuidagi hakkama saab ja alati (pool)tasuta tööd teeb.
    ka mul on oma klikk! momendid olnud.
    paraku jääb “vana” mina ikka aegajalt välja lööma.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar