20 aastat tagasi ja nüüd

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Hea lugu. Paranda üks aastaarv ära, kuigi igaüks saab aru, mida Sa mõtlesid.
    Neid ööalaulupeod toimusid ikka suht salaja, alles veidi hiljem hakati rääkima. Või oli asi selles, et olen maalt. Kust mina saingi teda!!?
    See Eestimaa laul 11. septembril oli ikka kõvasti promotud üritus, seal olid ka valitsevad poliitikud ja opositsioon kohal. Pool ajast olid kõned, pool laulud. Seal see Heinz ütleski, et me võidame nagunii.
    Savisaar, Velliste, Kallas jt rääkisid.
    Taat võttis kogu asja raadiost kasseti peale. Järelikult oli ülekanne. See peaks veel alleski olema, aga vaevalt, et enam kasutatav.

  2. Mina ei saanud oma meretaguse asukoha tõttu ise küll kohapeal olla, aga istusin kella kolmeni teleka ees ja… mis seal salata, pühkisin pidevalt pisaraid. 20 aastat tagasi olin kohal, nüüd vaatasin telekast, aga ma arvan, et emotsioonid ei olnud mitte väiksemad kui tookord. Mäletan, et 20 aastat tagasi oli minu sees pisike hirm, et appi, mida me teha julgeme… et mis nüüd küll saama hakkab?! Eile ka natuke enne kontserti muretsesin, et äkki kordub aprillijama, aga kui seda rahvahulka nägin, siis rahunesin maha. Minu arvates on vaenlasele üsna hirmutav sellist rohkearvulist isamaalist patriotismi näha. Igal juhul oli eilne laulupidu rohkem kui oleksin osanud oodata – lihtsalt superelamus!
    P.S. Epp, kas sa märkasid, et tekstis on üks aastaarvu apsakas? //Seda kummalisem on tegelikult üritada mõista, mismoodi ikkagi juunis 2008 said toimuda spontaansed laulupeod.//

  3. võimas oli see eile. tähtis polegi vast see, kas asjad oli nii nagu 20 aastat tagasi, sest tegemist ei olnud ju re-make’iga. noorena on mul ütlemata hea meel, et ma sellest kõigest eile osa sain – nii palju Eestit nii väikesel pinnal koos. paarkümmend aastat tagasi olin ka liiga noor ja samuti liiga Tallinnast eemal, et sellest osa saada.

  4. mul on üks tuttav sakslanna, 27aastane üksikema, kes figureerib siiani ilma mobiiltelefonita. Ja ta on hakkama saanud nii Eestis, Saksas, Shveitsis kui ka nüüd Costa Rical.Ta lubab olla planeedi viimane inimene, kes endale mobla soetab. Ja tunnen ka üht meesterahvast, kes alles siis, kui tast olude sunnil 2007.a üksikisa sai, oli sunnitud hankima endale mobiiltelefoni

  5. minu meelest oli tõesti tore, et selline üritus ette võeti, eriti rõõmustasin, kui palju noori oli pealtvaatajate seas, justkui 20 aastat tagasi, kui ise kohal sain olla.
    kuidas laulmistest tol ajal teada sain? ikka suusõnal… isegi telefoni polnud meie kodus veel (ainult kaksteist aastat olime järjekorras olnud ning õiged tutvused puudusid). ehk on see põhjuseks, miks meie pere on üks nendest, kes väga hästi siiani ilma mobiiltelefonita hakkama on saanud! ainult Eestisse tulles oleme olude sunnil nelja peale ühe hankinud, et sõpradele/tuttavatele kättesaadavad olla. oma tutvusringkonnas (kanadas) tean veel mõnda eestlastest peret, kes põhimõtteliselt sellist ostu võimalikult kaugesse tulevikku lükkavad.

  6. 20 aastat tagasi öölaulupidude ajal tegin sessi Tartus ning minuni jõudis teadmine, et ootan oma esimest last. Meelde on jäänud mais 1988 Tartu Levimuusikapäevadel esitatud “ei ole üksi ükski maa” esitus. See oli nii võimas tunne mida kirjeldada ei oska aga meelde jäi. Samuti septembris 19888 toimunud Lauluväljaku ürituse melu. Eks eile õhtuse ürituse fooni määrasid ära mitmed asjaolud:
    1)usun et enamus eestlastest on omaette tõdenud pärast Gruusia sündmusi kui habras nähtus tänapäeva maailmas võib olla kurja naabri kõrval iseseisvas riigis elamine.
    2)Kanteri kuld. Uskuge või mitte aga 2000 aasta suvel rääkis Raul Rebane erakordse entusiasmiga tulevasest olümpiavõitjast Kanterist.
    3) Sume suve ilm.
    Oli sümpaatne näha eile õhtul nii palju noori inimesi. Ei morjendanud pidu ka see, et alkoholi polnud. Ning kuigi olime valmis kottide läbivaatamiseks siis see, et seda ei tetud oli pisiasi aga meeldiv. Igati tore pidu praegusel ajahetkel.

  7. Istusin ka teleka ees ja vahepeal nutsin lahinal. Väga ilus oli juba teleka ees, mis siis veel kohapeal!
    Ja korraks mõtlesin mina ka, et arvestades Gruusia sündmusi on see laulupidu sattunud väga õigele ajale. Kas või natukenegi annab see edasi signaali, et me hoiame kokku, täna samamoodi nagu 20 aastat tagasi. Ja mina olen ka eestlaste üle uhke!

  8. käisin ka teisipäeval kohal. mõtlesin sama mida Justin, et eestis on võimalik, et president tuleb kõnet pidama ja kotte ei kontrollitud ja see on NIIII lahe. mulle meeldis kogu üritus. minul oli võimas tunne. eestlane olla ON uhke ja hää.

  9. Anna, ma arvan, et teleka ees ongi lihtsam härdas meeleolus püsida.
    Eile sai teiste tuttavatega arutatud, kes peol kohal olid. Väga palju olenes meeleolu konkreetsetest inimestest, kes läheduses seisid.

  10. Mina olin nendel esimestel öölaulupidudel kohal (mõned aastad peale keska lõpetamist) ja mäletan, et esimesed ööd oli see väga spontaanne, võesti sõnad üles, aga teist ja kolmandat salmi jub juba hästi ei teatud, järgmistel öödel oli juba keegi dirigeerimas ja isamaa, jne edasi kõlasid päris hästi (olin ka mõnel ööl ona laulukooriga, siis sai juba mitmehäälselt lauldud). Miilitsad partullisid sidrunitega ümber platsi, tunne oli sellise härda asemel hoopis veidi mässuline, kuigi kõik jäi õnneks suht-koma rahulikuks, veidi ärev hetk tekkis kui sini-must-valged välja võeti.

    Seekord käisin ka…20a tagusega tundus selline kenasti organiseeritud kontsert, tulin juba päris vara ära, autos lalusin raadiole kaasa ja kodus vaatasin telekast aga 20a taguse üritusega muidugi võrrelda ei saa.

  11. 20 aastat tagasi olin mina 17-aastane, aga no mitte midagi sellest ajast eriti ei mäleta. ju oli oma eraelu ka tollal kiire. 11.septembri üritusest on meeles vaid see, et läksime kohale sõbrannadega hommikul suht vara, et ettepoole saada ja ikka olime alles kuskil keskel. 😀

    nüüd andsin oma perele (eelkõige muidugi mu kolmele teismelisele) karmi käsu kohale ilmuda. tulid kõik. ja elasid kaasa. ja mu 18 ja 19-aastased pojad olid vaimustuses. ja on hetkel väga huvitatud ärkamisajast. vaatavad isegi vastavaid dokfilme telekast. 😀

    ka mina olin vaimustuses sellest korraldusest. minu meelest peaks ka laulupidudel olema alkoholimüügi keeld.

  12. Mõtlesin tükk aega, et Arteris oli ju hoopis teine jutt. Ja siis sain aru, et selle nädala Arter pole veel ilmunudki… Eelmises Arteris oli vist see Gruusia-lugu, mille otsast lõpuni mehele ette lugesin, üllatununa, et keegi mitut minu peast läbi lipsanud mõtet märksa paremini kokku võtta oskab, kui ma seda iial suudaks. Epp, ära jäta kirjutamist, palun. 🙂

  13. aga mulle meeldiks arteri jutte kõigepealt arterist lugeda, sest siis on laupäeval rohkem lugemist. see pole ka kriitikana mõeldud, vaid mulle endale meeldib tegelikult paberkandjal asju lugeda. Siis on alati juures uus foto ja uus pilt. muidu loen ruttu netist läbi, ja siis..?!

  14. Mina olin toona küll alles 11-aastane, aga üht-teist ikka taipasin.
    Nüüd lugedes tulevad toonased tunded-mõtted meelde. Paljustki saan alles nüüd aru.

    Aitäh Epp, väga hea lugu on!

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar