Need, kes armastavad maakera

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Olen ka sedalaadi reisimisele parasjagu mõelnud, aga ikka kipuvad mingid proosalised takistused tekkima. Et kui vanad lapsed võiks juba olla, et neilgi oleks võimalik sellist “reisi” nautida? Et nad ei ripuks piltilikult öeldes minu küljes, vaid toimetaks ka kaasas? Kas lasteaias (või kui hiljem minna, siis) koolis probleeme ei teki, kui nad mõne nädala ära on? Kas “asja enese kõrvalt, mille pärast sai teele asutud”, oleksid nende tähelepanu-lähedus jm vajadused rahuldatud? Jne. Aga muidu, just niimoodi tahaks “reisida”, lapsi ei suudaks koju jätta või neile seda sama kogemust keelata.

  2. Hea, eksistentsiaalseid mõtteid esile kutsuv tekst. Aga, lugemisel tekkis mul probleem – ma mõistan nii miniat kui ämma…
    Kas selle probleemi nimi on tolerants?

  3. Krista, aga mis sorti reisi sa mõtled. Seda on seal http://www.lonelyplanet.com foorumis ka arutatud (vaata thorn tree linki seal, palju alafoorumeid)… Ümbermaailmareisi jaoks on üks variant laps just vaetult enne kooli minekut… või siis reis suvel tema koolivaheaja jooksul… Mina aga mõtlen rohkem seda aastast ühte kohta elama minekut. Vabatahtlikuna tööle. Kui minna väikeste lastega (nt 3 a ja 6a), siis ideaalis tahaks ma leida sellise töö, et saan oma lapsed sinna kaasa võtta (töö teiste lastega nt). Aga kui on suuremad, juba kooliealised, siis on ju olemas kohalikud koolid. Siis tasub muidugi arvestada, et mida vanem laps, seda aeglasemalt ta uut keelt õpib, ja et tasuks minna suve alguses, et ta sügiseks juba keelt räägiks.
    See on väike kokkuvõte foorumist loetu ja minu enda mõtete kohta.
    Mis sellesse puutub, et kas lapsed naudivad, siis… ma ei tea. Lapsed kohanevad kiiresti, seda kindlasti. Ja lastele meeldib, kui nad saavad palju aega oma vanematega veeta. Neile meeldivad rahuolevad, õnnelikud vanemad. Ja nende maailmapilt kindlasti avardub tohutult. Samas on see neile (ja ka vanematele) kindlasti kohati keeruline ka.

Arhiiv

Hiljutised kommentaarid

Sliding Sidebar