Unetu öö uiutusi

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. ÕS ütleb, et ikka nagu oleks kahest juttu. Püksipaar, sokipaar, armunud paar:). Proovisin linkida aga postitus kadus ära.

  2. Mina läksin paar aastat tagasi üle mobiiltelefoni kalendri ja selle arvutiga sünkroniseerimise peale. Ei tunne puudust ka paberkalendri kaasas kandmisest, saab veidi väiksema käekotiga ka hakkama. Küll aga tunnen puudust nähtusest nimega “märkmiku vahel”, sest nüüd ei ole kuhugi surada miljonit väikest ja olulist asja. Hea küll, visiitkaardite jaoks on eraldi pisike tasku, tsekid ja näiteks ravimiretseptid mahuvad hoolega punnitades ka rahakotti. Aga suuremad vajalikud paberid – alates skeemist, kuidas sõprade suvemaja juurde sõita ja lõpetades lennukipiletitega – on kuidagi imelikult lahtiselt kotis. Rääkimata sellest, et kugugi ei ole kuivama panna esimest sel kevadel korjatud lilleõit. Vanasti oli märkmiku vahel nende jaoks oma tasku.

  3. just-just. ÕS annab näiteks “Jäi paariks-kolmeks päevaks” mis on ilmselge näide, et grammatiliselt korrektne on kaks, kuigi tavakeeles võib see tähendada sama, mis “mõned”

  4. Liisa, mul koguneb ka pabereid, mida oleks hea kalendermärkmiku vahel hoida. Aga äkki ajaks asja ära hästi väikses formaadis kalendermärkmik või hoopis aadresside ja telefonide märkmik (mul on see vanamoodne asjandus veel olemas, hea kirjutada peale telefoninumbrite ka inimeste meili- ja postiaadresse ja kui telefon ära kaob, siis ka backup olemas). Praegu olen kahe süsteemi vahepeal. Kalendermärkmik olemas, aga praktiliselt polegi täitnud seda. Peaks proovima seda telefonimärkmiku asja.

  5. *Paar on ikka kindlasti *kaks ja *mõned on kaks või rohkem, aga mitte palju.
    Kui oled helde andja, siis võid ju paari asemel kolm küll anda, näiteks raamatuid.

  6. “Mul on sahtlis kindapaar” (2) vs “Mul on sahtlis paar kinnast” (pigem rohkem kui 2) vs “Mul on sahtlis paar kindaid” (2).

  7. “mul on autos paar-kolm (cd)plaati” tegelikult 4 (‘paar paari’ :D) või isegi 5, aga keda see ülitäpsus huvitab, neitseid v-b. kõik sõltub ju olukorrast. kindlsti, kui midagi viid ja ütled et viid paar siis ei pane keegi pahaks kui paari asemel kolm on. mina küll ei paneks;)

  8. Nagu paljud varasemad vastajad, tõlgendaksin ka mina paari kahena, st kolm oleks meeldiv üllatus, aga oodanuksin ikka kahte eksemplari 🙂 Nii et puhtstatistiliselt võid küll mureta olla.

  9. Ahjaa – kindapaar vs paar kinnast: kindapaaris on kaks ühte paari kuuluvat kinnast, paar kinnast on kaks kinnast, kumbki erinev. Minu jaoks vähemalt 🙂

  10. kui keegi ütleb, ma toon paar raamatut, siis ma eeldan, et ta toob rohkem kui kaks ehk siis mõned raamatud, nii 5 näiteks 😀 ausalt!

  11. Minu arvates on küsimus selles, et “paar” tähendab kahte ja tavaliselt ka kahte kokkukõivat nähtust. Samas on eesti keeles olemas väljend “paar-kolm” tähendusest “tsipa rohkem kui kaks” või “mittekokkukäivad mõned”. Aja jooksul on see “-kolm” lihtsalt väljendist ära kadunud ning “paar raamatut” tähendab tegelikult “paar-kolm” raamatut, see “-kolm” on lihtsalt vaikimisi info. Semantikas oli sellisel fenomenil mingi nimetus ka, aga seda ma ei mäleta.

  12. Kui lubatud on paar asja, siis ma ootangi ainult kahte asja! Kui lubatud on paar asja, aga saan 3-…, siis tihti mõtlen, et hei, pea lubadust! Kui öeldakse sõna “paar”, siis on see minu jaoks automaatselt number 2. Ja see paar ei pea olema üldse mitte nn kokkukäiv nähtus.

  13. Et siis ‘paarisarv’ tähendab arvu, mis jagub kolmega? No on see vast filoloogilis-matemaatiline üllatus!

  14. ma olen ikka hea mitu korda saanud sinu üldiselt ju vägagi köitvat blogi lugedes imestada, kuida sul sõnade tähendusega ühtelugu probleeme tekib. Tuleb see mitmekeelsusest? Aga suurema osa senisest elust oled sa ju ikkagi eestikeelne olnud? Ja kirjanik, kelle peamine töövahend ongi sõna – et see selliste sõnadega kimpu jääb, on küll üllatav. Loogika ka ei aita? Abiellujaile öeldakse: teist saab paar. Kui laps sünnib, ei öelda kogu koosluse kohta enam paar, öeldakse perekond, sest neid on kolm. Kinnistunud väljendid: noorpaar, pruutpaar, vanapaar, sokipaar, kindapaar – kujutad sa ette, et seda saaks kolmena mõelda? tead kedagi, kellel on kolm sokki vajavat jalga? see, et sa sahtlisse võid panna kolm sokki, ei tähenda ju, et need on siis paar – sokke tehakse ikka PAARIkaupa, nagu kindaidki, kummalegi jäsemele üks. Ja PAARILINE kipub ühtelugu ära kaduma, mistõttu Üksijäänu tuleb ära visata. Ja kui kehalise tundides öeldi paljude harjutuste juures: leidke endale PAARiline – sina võtsid siis mingi kolme- neljaliikmelise pundi kokku v?
    Ja miks siis öeldakse: paar-kolm? Sest KOLM on see PAARIST järgmine hulk. Viis korda võid arvata, mis on siis eelmine.

  15. Keel ei allu alati loogikale, keeles on peidus paradokse, nagu näiteks see sõna “paar” erinevas kontekstis.

  16. Mõte, mis tekkis Loogiku kommentaari lugedes:

    Mul on miskipärast tunne, et just (aja)kirjanikud ja muidu sõnadega mängijad võiksid kalduda sõnade tähenduse ja tagapõhja üle juurdlema, mitte ei võta neid automaatselt ja iseenesestmõistetavalt.

    Mul endal on kerge filoloogiline kiiks juures ja nii mõnigi kord hakkab mõni igapäevane sõna või fraas häirima, justkui vajaks lahtivõtmist ja uuesti kokkupanemist. No nagu laps tahab teada, mis on raadio sees 🙂

  17. Jah, näiteks mõtelge fraaside “päikese käes” või “sõbra juures” üle.
    Päikesel on käsi ja sõbral on juur! 😉

  18. ma ei ole enamiku seisukohaga nõus. paar tähendab tõesti üldjuhul kahte, kokkukäivaid esemeid.
    enamasti.
    samas, väljendis ‘paar raamatut’ ei moodustu paari ja sõna “paar” tähendab siin ilmselgelt “mõni”. rohkem kui üks ja ilmselt vähem kui viis.
    ma olen enda seisukoha õigsuses absoluutselt veendunud, aga ei tahaks pikemaks väitlema jääda. kõike paremat.

  19. kui sôbral oleks juur, siis ehk oleks ôige öelda “sôbra juurel” “sôbra juures” asemel?
    aga see paari küsimus üllatas mind ka.

Arhiiv

Hiljutised kommentaarid

Sliding Sidebar