Laste vabapidamisest

Äkki oskate aidata, sain sellise kirja –

“Tere Epp,
kirjutan väikest arvamuslugu ja tahtsin küsida, ega Sa ei tea, kui vanalt USA seadused kohustavad vanemaid oma lapsi järelvalve all hoidma? St nad ei võigi teatud vanuseni üksi kooli minna või üksi kodus olla. Või millistes Euroopa riikides see veel nii on? Inglismaal on vist 10-12 aastaseni, jällegi täpselt ei mäleta.
Tahan kirjutada, et ühelt poolt on see eesti laste suur iseseisvus hea (näiteks suvevaheajal), teisalt jälle on suur osa lapsi täiesti omapead ja hoolitsemata, sest seadus ei kohusta vanemaid oma lastel otseselt silma peal hoidma.”

küsisin ajakirjanikult, kas võin selle teema oma blogisse panna, tema nime nimetamata, sain vastuse:

“Jah, võid ka mu emaili kirja panna samina@hot.ee, kui keegi tahab isiklikult midagi kirjutada. Ütle ehk lihtsalt, et üks ajakirjanik kogub infot sellel teemal.
Tegelikult on nukker näha neid lapsi, kes päevad läbi ringi kolavad ja kelle vanemad absoluutselt ei huvitu, kus nende laps on, kas tal on kõht täis või sokid kuivad. Mul on praegu üks selline 7aastane “poole kohaga” laps, nädalavahetustel kell 10 hommikul tuleb ja õhtul pool 10 läheb, kui ma seda talle juba tungivalt soovitan. Käib meiega päev läbi kaasas, on meie toidul …”

—

Minul isiklikult ei olegi selle teemaga väga pistmist veel. Mingisuguseid hajali märkusi vüin teha küll:

– USAs näiteks on hirm laste pärast ja nende valvamine kindlasti suurem. Isegi näiteks 10-12 aastasel ei lasta üksi koolist koju kõndida. Kuna seal toimib koolibusside süsteem, siis bussijuht vastutab selle eest, et laps saaks kooliuksest oma kodu sissesõiduteeni, ise olen näinud, kuidas seal siis emad ootavad, et enda silma järgi juba varateismelised lapsed koju kõünnitada (näiteks kolmkümmend sammu tee äärest majani), see on muidugi võimalik elustiilis, kus ema ongi jäänud professionaalseks koduperenaiseks, eeslinnades väga sage elustiil.

Aga näiteks New Yorgi linna töötavatel lapsevanematel on küll raske, sama raskus on muidugi ka Tallinnas – kui lapse koolipäev lõppeb keset päeva, mis temast edasi saab, kui lapsevanemad töötavad?

– Ei saa muidu, kui pean viitama jälle Põhjamaade perepäevahoidude süsteemile, kuhu võetakse ka koolis käivaid poole päeva lapsi. Ja loomulikult võiks meil olla rohkem tasuta kohti, kuhu lastel minna oleks võimalik, lisaks raamatukogule. Nii et vastuseks selle ajakirjaniku rõhuasetusele – et muutma peaks seadust – , arvan ma, et muuta ja arendada võiks ka insfrastruktuuri. Neid kohti tekitada, kuhu lastel minna oleks. Soomes on nt sellised mängumajad (leikkipuistod), kus lapsed saavad mängimas käia tasuta. Tsiteerin ühte kohta meie lastehoiuseltsi blogist: “kohaliku omavalitsuse poolt rahastatud leikkipuistod ehk mängumajad, kus lapsed saavad käia mängimas: seal on neil lauluringid ja tegelusringid, mänguasjad on seal kõikidele soovijatele kasutamiseks.”

– Teismeliste ula peale jäämist saab ennetada näiteks ka lapsehoidmine ;). Meil on kodus juba peaaegu et uus laps… ma ei teagi, kuidas teda nimetada, ta pole enam laps, ta on 13aastane noor neiu. Ta on nagu pereliige, talle meeldib meil, ta aitab mul väikeseid lapsi hoida ja ta saab selle eest taskuraha. Käib viimasel ajal peaaegu igal õhtul ja on sageli ka nädalavahetustel meil. Sellist asja ei saa ilmselt ühegi süsteemiga tekitada, aga ma soovitaksin ja julgustaksin, kui teil on kodus igavlev teismeline, siis leidke talle pere, kus ta saaks lapsi hoida, või vastupidi, kui vajate abi, siis otsige tutvuskonnast see teismeline! Tegelikult, kui see on oma kodus, kus ema ise ka samal ajal liigub, siis võib see abiline olla ka nt 9-10 aastane. Olen oma teismeliste abiliste kohta kunagi teinud meie laste blogis postituse – http://annajamarta.blogspot.com/2008/02/teismelised-lapsehoidjad.html

Niisugused mõtted, aga diskussioon on avatud, kui soovite ajakirjanikku aidata ;).