Prügilate lähedal elamine ja terviseriskid

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Prügila alternatiiv ongi seesama sorteerimine ja taaskasutus. Mida rohkem jäätmeid läheb taaskasutusse, seda vähem meil on uusi prügilaid vaja ja seda väiksemad nad olema peavad. Kui me nüüd alustasime sorteerimist, siis minul tekib küsimus, miks seda _uut_ prügilat vaja on?

    Võib-olla on, aga seda nad peaksid eelkõige selgitama.

  2. Kirjutan siis esimest korda kuigi loen juba kaua :), vaatan, et siin kõva arutelu prügimajanduse teemal.
    Mul on nimelt selline probleem, et meie ümbruskaudsete majade elanikud ei oska õigesti prügi sorteerida. Nt paberi ja papi kasti pannakse tetrapakid ja igasugused muud pakendid mis meenutavad pappi jms. Kes peaks inimesi teavitama ja põhjalikumalt informeerima? Ühistu vanem on suhteliselt loid ja ilmselt ei tea isegi kuidas prügi sorteerida. Mis arvate?

  3. USAs olid meil sellised suured kleepsud ühel päeval postkastis, kus tehti kõik puust ja punaselt selgeks.
    Kes maksis? Pakun, et kohalik omavalitsus.
    Siin on link, ma oma toonases fotoblogis tegin pilti ja kirjutasin sellest.
    http://petroned.blogspot.com/search?q=pr%C3%BCgi

    Aga Eestis? Eks siin tilk tilga haaval käib teavitustöö. Kurb on see, kui ajakirjanikud kasutavad seda prügiteemat ära odava populaarsuse võitmiseks, mitte ei anna oma parimat asja selgitamiseks. Väga kuri näide siin Olaf Suuderist, uhh – http://www.epl.ee/artikkel/415605
    Kui see tõsi on, siis… Sorteeritud prügi tagasi prügikasti laua pealt lükata ja kommenteerida, et igavene jama sellega ja tema selle jamaga kaasa ei lähe…
    Jama on jah! Põhiliselt see, et tühju pakendikonteinereid ei jätku. Aga ajakirjanik ei tohiks sellist rumalat mõttetut mässumeelsust õhutada. See on meie kõigi ja meie laste huvides, et sorteerimise ja ümbertöötlemise normaalselt käima saaks.

  4. Prügilate teemal tasuks ehk pöörduda otse Eesti Rohelise Liikumise poole. Neil on piisav know-how ja kogemus edukaks tegelemiseks selliste küsimustega. Aga sekkumiseks on vaja kohalike poolset initsiatiivi.

  5. Tegelikult on see üks vana ja maailmakuulus tõde: muidugi on uut, keskkonnasäästlikumat prügilat vaja, et vanad prügilad (loe: keskkonnale üliohtlikud vene ajal hoolimatult rajatud reostuskogumid) kinni panna, “but not in my back yard”. Nii õpetamegi küla küla järel välja, kuidas uuest prügilast pääseda. Ja siis oleme õnnelikud, sest oleme ju keskkonna heaks midagi ära teinud…
    Ning ühel hetkel ei mõista, mis toimub, kui rahvusvaheliste kohustuste tõttu paneme vanad prügilad ikkagi kinni ja inimesed viivad rämpsu metsa või vanadesse karjääridesse, sest uut prügilat pole kusagil. Või siis on prügivedu Lõuna-Eesti inimestele hirmkallis, sest kõik veetakse Jõelähtme prügilasse. Roheline mõtteviis ei ole must-valge! Juba nimigi ütleb, et see on värviline. Kas selle lingi peal olev jutt käib samasuguse prügila kohta, nagu kavatsetakse praegu rajada? Või võrdleme reipalt hane hakklihamasinaga ja kurdame, et masin kipub häälekas ning reostav olema, lisaks armastab hirmsasti vett. Minu meelest on selline uutele prügilatele vastu seismine lühinägelik ja vastutustundetu. Ühe sõnaga kirjutades – karuteene.

  6. Aga kuhu siis prügila rajada? Kuskile tuleb see ju teha, kuid igal pool on ümbruskonnas elamuid-talusid. Väga kaugele prügi tekkimiskohast prügilat ehitada ka ei saa, sest siis on liiga pikk maa vedada, kulub liiga palju kütust jne.
    Samas aga on siililegi selge, et mitte keegi ei taha oma kodu lähedale prügimäge.

  7. Agu, minu meelest pole see karuteene – sest seda probleemi laiemalt esitledes hakkaks inimesed ehk rohkem mõtlema, kui oluline on prügi vähendamine.

    Ma arvan, et need uuringud on moodsate prügimägede kohta, sest need ju värsked uuringud nn lääneriikidest.

    Lahendus? Tjah, kas kusagil leiaks sellise tühermaa, kus poleks asustust lähedal ega põlismetsi, -rabasid… Ja sinna kusagile ehitada see moodne prügimägi. Mis kardetavasti kusagilt ikkagi varem või hiljem lekkima hakkab.

    Vähemasti peaks need inimesed, kes enda tahaaeda terviseriski võtavad, kuidagi majanduslikult hüvitatud saama.

    PS. Kui kaugel on kaugel, erinevad uuringud on erinevaid distantse arvestanud. Ühes näiteks vaaldeldi 1,8 miili (umbes nelja kilomeetri) läheduses elavaid.

  8. Minul kipitab alati keelel küsimus, kui keegi ei taha “prügigisorteerimise jama kaasa teha”, et aga kust ta teab, et tema lapsed on nii intelligentsed, et nad suudavad lahendada olukorra, mida tema ise ei suutnud.

    Mina sorteerin prügi (põlev ja mädanev ja taara ja muu) viimased 15 aastat. Kas ma olen geenius?

    Epp, sulle küsimus: kas ma võin plekist kätekreemi tuubi ka segapakendi konteinerisse panna? Ja plastist sushikarbi ka? (karmalaenu protsent muidugi tõusis selle kaasaostetud sushi peale…)

    Ja aitäh, et sa seda asja ajad.

  9. Võid küll. Segapakendikonteinerisse võib panna absoluutselt igasuguse pakendi. Iseasi, et kõike seda ei saa siiski ümber töödelda – sorteeritakse läbi.
    Võid panna ka hambapastatuubi jms, mida ilmselt ei kasutata.

  10. Siin on katkend, räägib Siret Kivilo, Eesti Taaskasutusorganisatsiooni arendusjuht.

    – Kas on mingit liiki pakendeid, mida mul on küll õigus panna sinna konteinerisse, kuid mis suure tõenäosusega ümbertöötlemisele ei lähe?
    – Väga raske on ümber töödelda pakendeid, mille seest pole võimalik toodet lõpuni kätte saada: hambapastatuub, ripsmetuši pakend, sinepituub, pumppudelid, mille kork ei käi maha. Kui nende pakendikonteinerisse viimise vaev on liiga suur, siis jah, viige prügikasti. Samas on teil õigus tuua igasugune pakend ikkagi meie konteinerisse – pakendiseadus sätestab, et tarbijal on õigus pakendist tasuta vabaneda ja meil on kohustus igasugune pakend tarbijalt vastu võtta. Enamiku tarbijate jaoks on oluline see, et mida vähem jäätmeid prügiämbrisse satub, seda vähem peavad nad kulutama raha jäätmekäitlusele.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar