Astmaatakk jm.

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Kuna sul on kunagi enne ka astma olnud, siis äkki see argument hetkel ei kehti, aga…minu arvates olid need sümptomid küll ehtsa paanikahoo omad. Eriti, kui enne oled kogu selle bleachiga jms kokku puutunud (muidugi, astma ägeneb ka stressiga nagunii). Aga mul oli eelmisel aastal mitu “astmahoogu”, kui ma mõtlesin, et suren lihtsalt ära, sest hingata ei saa. Aga hiljem tuli välja, et mingit astmat ei ole, lihtsalt ärevushäire ja sellest tulenevad paanikahood.

    See jutt polnud muidugi rahustamiseks mõeldud, sest ärevushäiret on raskem “ravida” kui astmat (nohh, selles mõttes, et tõmbad piipu ja vähemalt hoog läheb üle), aga lihtsalt teadmiseks, et äkki võiks sellele mõelda. Kuna sul nagunii seal majas elades selline stress peal pidevalt. Et siis…ikkagi on ju psühholoogiline? Kõik tuleb meie mõtlemisest, tegelikult.

    Jõudu!

  2. astma öeldakse ka paljus psühholoogiline olevat. mul käivad nt. raskete perioodide ajal niisama õhupuuduse hood, aga ma tean, et ma ise mõtlen neid endale.

  3. Allergiline reaktsioon puhastusvahendile ei pruugi tekkida kohe. Selle tekkimiseks võib kuluda mingi aeg, kuni organismis nn. kriitiline piir ületatud saab (kehtib ka muude allergeenide puhul) ja siis alles tuleb reaktsioon. Üldise stressi foonil võib allergiahoog olla tugevam ja samuti võib asi olla selles, et Su organism harjus Eestis elatud ajaga mahe-eluga ära ja sai nüüd äkitselt keemiašoki. Vähemalt sedasi tundub see asi amatöör-keemiaallergiku seisukohalt.

    Paanikahäire sümptomid sarnanevadki astmahoole, kui ikka jupp aega köhid ja hing on kinni, tuleb kellele iganes paanika peale. Paanikahäire põhiomaduseks on sümptomite tekkimine ilma mingi põhjuseta, kui varem on astma diagnoositud ja selline ülitugev allergeen nagu kloor majas, siis tuleks esialgu ikka allergeen eemaldada ja siis vaadata, kas südamekloppimis- ja hingematmishood tulevad tagasi või mitte. Astma diagnoosiks piisab vist ühest pealtnäha põhjuseta, aga lämmatavast köhahoost aastas, lugesin seda kunagi kusagil arsti ukse taga stendilt.
    Mind aitab kraapiva kurgu ja ähvardava astmahoo vastu imemistablett “Isla-Moos”, sisaldab islandi samblikku ja on hea enne loenguandmist või olulisemat vestlust põske pista – peaks muidugi keetma raviteesid, aga ega köhahoog ei küsi, kus olen või kas saan teed keeta.

    Pai Sulle ja naudi USA ilusaid ilmu, kuni saad – meil siin ladistab vihma ja kõik on lögane ja libe, isegi ilmastikukindlas rõivas ei taha nina majast välja pista.

  4. Oh, ma olen sama meelt, et kaks naist ei sobi pikalt ühe pliidi taha. Oma emaga saan küll koos toidud tehtud, kuid see ju ka sisseharjunud lapsepõlvest. Kuid ämmaga meil sõnatu kokkulepe, et kui tema meil külas, siis teen mina kogu aeg süüa ja kui meie temal külas, siis ei tiku mina köögis süüa tegema. Ja toimib!
    Ma tean seda tunnet, mul oli sarnane värk viimati vanaema matustel, kus hingata ei saanud. Pooled sugulased ehmatasid ära, et mis lahti on. Värske õhk ja paar pitsi alkoholi tõi jume uuesti tagasi ning viis hingamise rütmi. Kuid mul see ühe teise asjaga seotud, mitte astmaga 🙂

  5. Eks naistel nende ämmadega ole sama pull kõigil. Eriti nende toimekatega, tean omast käest. Ilma keemiatagi.
    Aga kuidas Justini vanemad ennast suvel käies teie juures tundsid? Kippusid ka baktereid hävitama? Suvi on ju eriliselt vohav, ka bakterid kosuvad. Ja mõtle kui palju “õunabaktereid” teil veel oli 🙂

  6. Astma…
    Kõike astmast loe otsingusõnadest.
    Astma algus on aga sageli üsna väheste tundemärkidega, mis peaksid panema aga mõtlema astma kunagi tekkida võivale võimalusele.

    Lõhnatundlikkus on inimestel erinev ja erinev on ka lõhna meeldivus. Mina näiteks ei hakkaks iialgi kaenlaaluste nuusutajaks deodorantide testimisel.

    Hoopis iseasi on erinevate ainete toime nahale ja limaskestadele. Ühed ained on leebed, teised aga ärritava toimega. See ärritav toime võib põhjustada nii häireid hingamisteedes (aevastamine, läkastamine, silmade kipitus või sügelemine) kui nahal ( punetus, kipitus, sügelemine).

    Nahka ja limaskesta ärritav toime on ebameeldiv ja peabki seda olema, sest see on organismi kaitserektsioon keemilise aine ohustava toime vastu. Ja õige käitumine selles olukorras on kontakt kemikaaliga lõpetada (värske õhu kätte minek, rohke veega loputamine, nõgesepõõsast välja astumine).

    Kui aga limaskestade ärritus toimub lõhna peale, millel puudub otseselt ärritav toime (kõikvõimalikud lõhnalisandid kodukeemias) ja Sa hakkad selle peale läkastama ja aevastama, siis pead mõtlema allergia võimalusele, ülitundlikkusele teatavat sorti kemikaalide suhtes. Mis vähegi sul aevastusi esile kutsub, sellest loobu.
    Allergia võib areneda tasapisi ja suhteliselt kerges vormis, kuid võib tekkida ka kiiresti, juba esimesel või teisel kokkupuutel kemikaali või ravimiga.

    Ärritusköha pole astma, kuid näitab sinu organismi kõrgenenud tundlikkust keemia suhtes ja täiesti põhjendatud on keemiat enda ümber minimaalseni vähendada.

  7. Mulle piisab poes mõnekümnest sekundist pesupulbrite-kodukeemia vahes, kui hingamine juba raskeks läheb. Üritan kaugelt “oma” pesupulbri asukoha paika panna ja sealt läbi tuhiseda. Arumaeisaa, kuidas nad läbi pakendite haisevad?

  8. Meie peres on ka astma ja klooriga sekeldusi olnud. Kõige suurem probleemide põhjustaja on vanaema, kes pikki aastaid aiandusega tegelenud on. Ja ühel päeval diagnoositi tal astma, aga tema seda ei tunnista. Igal aastal korduvad tomatiistikud tema magamistoas ja pikad tunnid umbses ja õietolmuses kasvuhoones, kus ta tegelikult olla ei tohiks. Ja peale eduka aianduspäev lõppu köhib ja nuuskab ta õhtu otsa, endal silmad punased ja hingamine kinni.
    Kloori keelas ema tal juba ammu ära, sest ka mina olen allergik ning üldse pole meie kodus kloori kasutamine vajalik. Aga mõnikord teeb vanaema ikka salaja oma klooripuhastussessioone ja järgneb jälle õhtu täis köhimist, nuuskamist, punetavaid silmi ja hingamisraskusi.

    Ning eile juhtusin vaatama üht reklaamipausi ja mõtlesin, kui üleliialdatud enamus reklaame ikka on. Kõigepealt Cillit Bang, millega köögis rasvaga kaetud pliiti ja mootoriõli köögipõrandal puhastati. Ei jõua mulle hästi kohale, kuidas reklaamikodud alati nii mustaks saavad minna. Ja ei jõua mulle kohale ka see, et kõik need keemilised ained peavad ju ikka metsiku puhastusmõjuga olema, et nad reklaamis näidatud mustusest jagu suudavad saada. Aga koristatakse nendega ikka paljaste kätega!
    Ja siis mingi WC-puhasti, mis pidavat kõik veepiirist allpool elavad bakterid ära tapma. No ma ei tea, aga mind need bakterid ja pisikud küll eriti ei häiri…

  9. Veel üks asi, millest ma aru ei saa, on see, miks lõhnavabad pesupulbrid kallimad kui lõhnastatud on. Sest loogiliselt mõeldes peaks ju need ained, millele lõhnaaineid lisatud on, kallimad olema. Aga reaalsus on hoopis vastupidine…

  10. Kas ikka on kallim? Näiteks Miniriski kulub vähem. Temast saab kauem pesta, kui tavalisest haisupulbrist. 2kg Arielist saad 20X pesta. Miniriski peab Sul olema 750g, et 20X pesta.

  11. Tegelikult on sul vist isegi õigus. Kontrollisin oma andmeid ja tõesti, Eestimaine Mayeri on odavam, lõhnavaba ja seda jätkub ka kauemaks kui näiteks Ariel’i või Tide’i. Ju see kehtib ka paljude teiste lõhnavabade pesupulbrite puhul.

  12. Epp, kuidas sa yldse suudad nendega nii pikalt koos elada? Oled vist vaga leebe loomuga ja leplik? Ma ei suudaks juba ammu nendega nii kaua yhe katuse all olla. Just sellise kaitumise ja suhtumise tottu on mulle vaga paljud ameeriklased vastumeelsed. Kahjuks on nad enamus sellised ja teistsuguse suhtumisega annab tikutulega otsida.
    Parane kiiresti.

  13. heh, mulle just tundub Justini ema selline veidi süüdimatu, siiras ja lahe memm 🙂 oma vead on ju kõigil, aga Epu postituste põhjal midagi väljakannatamtut ja piiritut leebust nõudvat ta küll ei ole.

  14. Just sellise katiliku lahmiva suhtumise tottu on mulle vaga paljud eestlased vastumeelsed. Kahjuks on nad enamus sellised ja teistsuguse suhtumisega annab tikutulega otsida.
    nojahh..

  15. Erilised nilbed on aga veel need inimesed kes endi autodesse l6hnakuused tahavaate peegli kylge nina ette tilbendama riputavad.

    USAs on nendeks tavaliselt mustad ja redneckid. K6rgklassi inimeste autodes sellist jama ei n2e. Sama k2ib ka muu keemia ja haisukate kasutamisele majapidamises. See on siis omalt poolt nagu klassi ja hariduse asi ka.

  16. Lõhnakuused, valgendid, kõikvõimalikud haisvad värgid.. uhh.

    Aga mul tekkis selline küsimus hoopis. Mul on kuidagi tekkinud stereotüüp või arusaam, et ameeriklased eriti süüa teha enam ei armasta? Noh nagu vanasti oli, et pere istub ühise laua taga ja nice home-cooked meal.. Pigem ostetakse igasugu juba valmis tehtud värke. Kas su ämm on oma kanasupi ja söögitegemisharjumusega selline tore erand?

  17. oi, keeruline juhtum. kahtlustan, et see valgendi + n-keemia oli justkui viimane piisk karikasse ja vallanduski psühhosomaatiline astma. sul nina ilmselt kogu aeg “kikkis”, et mis keemialõhn järgmiseks… tuttav tunne.
    ehk te siiski saaksite kuidagi-gi-gi kokkuleppele, et sinu seal olles teatud keemiatooteid ei kasutataks? või siis teine variant, et kannatad lihtsalt selle aja ära, justkui pime ja ninata ja kurt ka. lülitad end välja ega pane tähele.
    see on võimalik, olen kogenud. sest seda (maailmavaadet) lihtsalt ei saa muuta (mulle on selline mulje jäänud), (seal) ellu jäämiseks tuleb muuta oma suhtumist.

  18. hei,

    allergia võib avalduda teatavasti ükskõik millisel eluhetkel – ole sa siis 3 või 33 aastane. Nii et see ei ole küll miski argument, et kuidas sa siiani oled nt kodukeemiat talunud ja nüüd enam ei talu. Muuseas Suurbritannias leiti mingi uuringuga, et nendes peredes kuis kasutati ohtralt tavapärast kodukeemiat oli lastel 4 korda suurem tõenäosus astmat põdeda.

  19. Mari – nädalas süüakse siin peres take-outi 1-2 korda, väljas restoranis käiakse korra ja ülejäänud korrad teeb siis pereema süüa. Ma arvan, et ta on jah päris tubli kokkaja (aga suure ökoloogilise jalajäljega samas ka oma kokkamise pärast; toitu on koju alati rohkem muretsetud kui vaja ja osa läheb halvaks).

    Take out on peamiselt etnilised toidud. Viimati tellisime kreeka toitu, enne seda hiina, india ja mehhiko. Kõik muidu tore, aga see tekitab ekstra pakendeid… ;(

    Liinet, Mariaana jt – jah, me leppisime kokku, et ma üritan eemale hoida, kui ta valgendiga pesuruumis toimetab.
    Marta mängis ju seal pesuruumi kõrval oma mängutoas ega teinud teist nägugi nende aurude suhtes. Aga mul süda nii valutab laste pärast – mina olen ka lugenud neist uuringutest, kuidas kodukeemia ja astma on seotud, samamoodi on leitud kodukeemia ja vähi vahel linke. Enamik ajast me elame oma kodus, aga siin saavad nad päris suure laksu…

Arhiiv

Hiljutised kommentaarid

Sliding Sidebar