Ja veel üks katkend mu roheraamatust.
Vastab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht Peeter Eek.
Miks on elanikkonnalt vastuvõetaval ohtlike jäätmete hulgal kaalupiirang (enamikus kohtades 20 kg inimese kohta)? Kas poleks parem, kui inimene, kel on ohtlikke jäätmeid ja tuleb neid üle andma, võiks seda teha piiramatus koguses?
Seadustest mingit piirangut ei tulene – kohustus olmes tekkinud ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikel omavalitsustel, üldjuhul saab inimene jäätmeid kogumispaika tuua tasuta. Piirang on seega kohaliku omavalitsuse seatud.
Miks? Sest kui sellistes kohtades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta, siis kahtlemata tahavad sinna tuua oma jäätmeid ka ettevõtted. Aga oma jäätmete käitlemise eest peavad maksma ettevõtted ise, see ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus.
Kas ohtlike jäätmete vastuvõtmist vastavates jaamades sätestatakse ka elupiirkondade järgi – s.t kas tohin viia jäätmeid sinna linna, kus ma ei ela või pole n-ö sisse kirjutatud?
Põhiloogika on muidugi, et jäätmed peaks saama ära anda elukohajärgselt, aga probleemi pole, kui keegi tahab üle anda väikest kogust ohtlikke jäätmeid oma kodust eemal. Probleem tekib, kui mitte-elukohajärgselt püütakse ära viia suuremat kogust – sest selle eest maksab jäätmejaama omav kohalik omavalitsus, kes arusaadavalt ei taha endale liigseid kulusid… Selliste probleemide põhjus on, et väga paljudes kohtades ei ole jäätmejaama, kuna palju omavalitsused ei tähtsusta veel seda temaatikat,
Kas vana veepõhise ärakuivanud värvi tohib viia tavalisse prügisse või on see ohtlik jääde?
Vana veepõhine kuivanud värv on mitteohtlik ehk tavajääde. Õige oleks kuivanud värv purgist-ämbrist eemaldada, panna värv segajäätmete hulka ja tagastada pakend pakendikogumise süsteemile.
Kas kõik aerosoolpudelid on ohtlikud jäätmed?
Aerosoolpudelite puhul on kõigepealt oluline, mis toodet see sisaldab. Teatud tugevad kemikaalid, näiteks putukamürgid, kuuluvad igal juhul ohtlike jäätmete hulka. Aga näiteks kosmeetikast tühi aerosoolpakend ei ole ohtlik ja selle peaks tagastama lihtsalt pakendikogumise konteinerisse.
Mida peaks inimene tegema katkise mobiiltelefoniga?
Telefon on nn elektroonikaromu – uut elektroonikatoodet müües on iga müügikoht kohustatud vana tasuta vastu võtma. Lihtsalt jäädet ära anda saab ka kõikides elektroonikaromude kogumiskohtades.
Mis teha vana, ilmselt asbesti sisaldava eterniidiga?
Asbest on kindlasti ohtlik jääde, samuti seda sisaldavad ehitusmaterjalid.
Mis neist asjust saab, mis ohtlike jäätmete jaamades kokku kogutakse?
Värvid, kemikaalid ja õlid põletatakse üldjuhul Tartus AS-is Epler-Lorenz spetsiaalses ohtlike jäätmete põletusseadmes, õlivärvid suuremates kogustes ka Kunda tsemenditehase ahjus. Päevavalguslambid töödeldakse ümber, s.t elavhõbe eemaldatakse.
Elektroonikaromude töötlus toimub tootjavastutuse põhimõtetel vastavate organisatsioonide lepingute alusel nii Eestis kui välismaal, üritades võimalikult suurt kogust jäätmetest taaskasutada.
Kas oskate nimetada mingeid asju (nagu näiteks säästupirnid või vanad arstirohud), mida inimesed peaksid tooma ohtlike jäätmete kogumispunktidesse, aga nad ei too, sest ei pea neid ohtlikeks?
Uuringute alusel on tavaprügilasse ladestatud olmejäätmetest umbes 1% massist tegelikult ohtlikud jäätmed – see teeb Eestis aastas umbes 3600 tonni ohtlikke jäätmeid prügimägedel! Meie oluline puudujääk on just kohalike omavalitsuste tegevus, lokaalsete jäätmejaamade puudus. Eesti peale kokku on neid 30, peaks olema aga umbes 100.
Mis on teie hinnangul keskkonnale kõige ohtlikumad ained/asjad/materjalid, mis kindlasti tuleks tuua ohtlike jäätmete kogumiskohta?
Ilmselt on need elavhõbe (näiteks kraadiklaasid) ja pestitsiidid ning muud mürkkemikaalid.
—
Kas tead, et…
– Kindlasti tohi ohtlikke jäätmeid WC-potist alla valada. Veepuhastusjaamad ei suuda heitveest mürgiseid jääke eraldada ning sisuliselt mürgitad sa enda ja oma laste veeringlust. Samamoodi ohustad sa põhjavett, kui mürgiseid jääke lihtsalt prügimäele saadad.
– Aegunud ravimeid saad tagastada igasse apteeki.
– Vanu, veel töötavaid mobiiltelefone ja muud elektroonikat saad ära anda kuulutustelehtedes: www.soov.ee ja www.kuldnebors.ee.
– Ka tavaline aknaklaas on ohtlik jääde ja tuleks viia kogumispaika.
– Kui teil on kodus rohkem ohtlikke jäätmeid kui kohaliku omavalitsuse kaalupiirang lubab, siis võid minna jäätmeid viima koos pere või sõpradega, kaalupiirangu number suureneb nende võrra.
—
Ohtlikest jäätmetest hoidumine
Ohtlikud tooted — Ohutud alternatiivid
Aerosoolid — Pumbaga pritspudelid, rulliga pudelid, aroomitaimedega või kuivatatud lehtedega lõhnanõud
Ammooniumil põhinevad puhastusvahendid — Äädikas, sool, vesi, sidrunimahl, söögisooda
Ummistusi lõhkuv keemia (nt „Torusiil”) — Keev vesi 0,5 tassi söögisooda ja 0,5 tassi äädikaga
Põranda ja mööbli puhastusvahendid — 1 osa sidrunimahla ja 2 osa oliivi- või taimeõli
Lateksvärvid — Kohupiimavärvid, lubjavärvid
Õlivärvid — Linaõlivärv
Keemilised pliidipuhastusvahendid — Söögisooda ja vesi, sool värskelt tekkinud laikudele
WC-puhastid — Söögisooda ja hari
Vaipade ja pehme mööbli puhastusvahendid — Tärklis või söögisooda pinnale puistata ning tolmuimejaga puhastada
Epp, ajad väga õiget asja ja olen su roheraamatu lugemise järjekorras, aga kas õige on “ohtlikest”? Või on “ohtlikkudest” või “ohtlikutest”? Kust seda kontrollida ja kuidas? Sul käib siin palju rahvast, äkki keegi valgustab. Või sa ise.
@ ninatark: http://www.keeleveeb.ee . Kui teadmishimu on nii suur, siis võiks ise järgi uurida.
vot see on piinlik ninatarklus.
Mina enam ei jôua seda rohejama lugeda. Ausôna. Jah, ma sorteerin prügi jne.jne, aga sinu tekste enam ei viitsi sellepärast lugeda, et lihtsalt ei ole enam huvi. Mulle meeldisid sa palju rohkem, kui Ameerika jutte kirjutasid vôi niisama elust olust. Kuidagi on see eesti väiksus ka sinule môjunud. Igavaks oled muutunud. Ma arvan, et varsti kolidkika sinna Ameerikasse tagasi. Juba vaatad, kus eladagi seal. See, et sulle Ameerikas ei meeldi, vôib tôsi olla, aga Eestis meeldib sulle veel vähem.
Eesti ja Ameerika. Mulle meeldib omal kombel mõlemal pool, ja omal kombel olen mõlemal pool poolik.
Need katkendid panin siia üles, sest keegi palus, aga kes ei soovi, ärgu siis ometi lugegu neid.
Muidu Ameerika teemat kirjutan ka edasi… Aga mitte sulle meeldimiseks… Või kes seda teab, miks ma neid kirjutan. Mina ei tea. Sellised Epppppu-teemalised fännide või vihkajate kommentaarid ja analüüsid ajavad mind nõutult muhelema.
Mina olen üks neist, kes hea meelega neid roheteemasid loeb, see on juba aastaid olnud nii südamelähedane valdkond. Ja ikka on hea midagi uut teada saada, isegi kui 90% jutust on juba tuttav. Mul on hea meel, et rohelisus on viimasel ajal popiks muutunud-muutumas.
Aga nende küsimuste-vastuste osas muigasin mõrult just eelviimase paari peale: konkreetne küsimus, kas oskate nimetada ohtlikke jäätmeid, ja vastus no nii ümmargune kui veel olla saab. Ma arvan, et see küsimus tuleks uuesti küsida, et vastuse saaks ikka loetelu kujul.
Siin on link artiklile “U.S. agency to encourage recycling of cellphones”, ehk tegutsevad ka sinu mehevanemate läheduses:)
http://www.iht.com/articles/2008/01/08/technology/cell.php
Je me souviens que Garance Doré avait mentionné dans un de ces posts que sa dermato lui avait déconseillé d’utiliser de l’eau du robinet pour nettoyer son visage… je trouvais ça DINGUE… finalement ça ne l’est pas tant que ça apparemment .Je devrais tester mais j’ai peur que mes pores ne soient pas suffisament nettoyés = points noirs direct avec ma peau. Tu nous tiendras au courant après qql mois sans eau? Merciii XX