..katkend mu roheraamatust.
www.taaratark.ee Keskkonnaministeeriumi korraldatud lehekülg, kus lingi “Mida teha pakenditega” all on antud ülevaade sellest, mis pakendid sobivad millisesse kogumiskonteinerisse ning millised asjad sinna ei sobi.
www.eestipandipakend.ee Lingi “tarbijale” all on antud üle Eesti kõigi poodide nimekiri, kus asuvad taaraautomaadid pandipakendi märgiga pudelite ja purkide tagastamiseks. Ka on siin kirjas täpsemalt, millised on nõuded tagastatavale taarale.
www.eto.ee/ ja www.rohelinepunkt.ee Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Lingi all “Avalik Kogumisvõrk” on kirjas kogumiskohad: sinna saab viia kõiki neid pakendeid, millel pole pandipakendi märki. Neil on mitut sorti konteinereid: paber-papp, klaas-metall-plast ning ainult klaaspakendid.
Lisaks on infot kohalike maavalitsuste kodulehtedel (nagu www.tallinn.ee, www.tartu.ee jt): kus asuvad kohalikud jäätmejaamad ja ohtlike jäätmete kogumiskohad.
Epp, mulle tundub üha enam, et alustatud on valest otsast. Inimesed pröökavad selle üle, et sorteerimine võtab neilt raha ja aega ja keegi ei mõtle tegelikult loodussäästlikkusele.
Tead sa mõnda eestikeelset lehekülge, kus oleks ilusalt, jõhkralt ja väga selgelt kirjas, MIKS sorteerida? Ma söödaks selle paljudele ette 🙂
Kahju on. Selle prügipaanika valguses näen ma selgelt, kui laisad ja hoolimatud on nii paljud mu ümber 🙁 Lisaks sellele ka… vabandust, aga lollid. Kuidas muidu seletada küsimusi “kas vorstinahkasid peab ka pesema hakkama?”
Teise kandi pealt – sain täna Su roheraamatu kätte ja lugesin ühe raksuga läbi. Mõned teemad tegid väga-väga kurvaks. Aitäh Sulle, et ta ikka valmis said!
Pean mõtlema sellise hea lingi üle. Praegu lahkun liinilt, aga keegi teine ehk oskab seda linki soovitada.
Ma tahan roheraamatust ka tasuta e-raamatu teha, pean veel uurima, kuidas seda täpselt teha. Kas panna lihtsalt nt eraldi blogi kujul kõik peatükid üles? Pean mõtlema.
Ega sellist linki vist hetkeseisul ei olegi. Harja ajab punaseks süüdimatu argument “aga nõuka-ajal ei sorteeritud ja polnud ka häda midagi”. Nõuka-ajal ei olnud ka iga leib kilekotis ja iga 100 grammi sinki kilepakendis ja nii edasi… Kui ma nüüd mõtlen, siis ca. 15 aastat tagasi tekkis mul vanematega koos elades poole aastaga sama palju prügi, kui nüüd iga kuu. Maal elades on muidugi lihtsam, sest toidujääke praktiliselt pole, kass elab õues ja ei käi kastil ning piima annab oma lehm.
Muide, minu argumendile, et biojäätmed muu prahi vahel eritavad metaani teatati lihtsalt, et siis peaks ju hakkama lehmi tapma – nemad ju ka eritavad metaani. No mis sa vastad sellisele?
E-raamatust võiks kindlasti ka PDF-versioon olla, siis on teda mugavam kaasa võtta ja sellest saavad aru ka pihuarvutid ja muud sarnased seadmed.
Mul on siiski jäänud arusaamatuks, kas pandipakendina tagastatud plastikpudelid lähevad siis uuesti joogitaaraks või sulatatakse ümber mingiks muuks asjaks. EPP kodulehelt seda teavet ei leia. Ja kui need lähvad ümbertöötlusse ja osadeks lõhkumisele võiks need ju niisama hästi laiaks astuda ja tavalisse pakendikonteinerisse panna. Mis on vahet? Ainult saadav kopikas tasku põhja? Aga keskkonna mõistes, mis on vahet….