Päikselisi mälestusi: hetk Sloveeniast
Rändasime mööda Euroopat ringi, seljakotid seljas. Oli november, viis aastat tagasi.
Justin oli juba mõnda aega oianud, et Sloveenia tahab olla nagu väike Ameerika, aga ei tule hästi välja. Noortel on seljas hip-hop riided, aga valesti (ma ei mäleta, mis seal siis valesti oli) ja seintele kirjutatakse inglisekeelset graffitit, aga kirjavigadega jne.
Siin kõndisime mööda järjekordset vigase kirjaga seinast ja Justinit tabas naeruhoog.
Ta viskas oma jaki seljast…
…ja asus poseerima…
Kutsusime ühe mööda kõndiva pahaaimamatu noormehe meist pilti tegema.
Ja päike paistis. (Tervitusi päikesele!)
Muide, miks ma ei pane kunagi eppppp-blogisse fotosid, sest ma ei mõista hästi.
Kui panen valikuks full size, siis tulevad pildid hiiglasuured, nii et korraga ekraanil tervet pilti ei näegi, kusjuures nad ei ole tegelikult väga suured, umbes 300 KB. Kui panna valikuks thumbnail, siis tulevad liiga väikesed (aga neid saab suuremaks vajutada muidu).
Pildid on (minu jaoks) parajad, ja väga lahedad. Päikeselist sügistalve!
Pilt, kus Justin jakki seljast võtab, on hästi lahe. Selline hoogne ja elus pilt 🙂 Poseerimata pildid ongi kõige ilusamad tavaliselt. Inimene on neil tema ise mitte keep-smiling nägu.
Tee pildid kindla laiusega nt 350-400px, siis peaks ilusti taies suuruses ara mahtuma.
Veel reisumuljed, veel, ja pikemalt! 🙂
See esimene pilt on väga hea jah 🙂
hihihiihihiii…
uskumatu, et nii võib naerda. aitäh!