Hakkasime www.kassidkoju.ee liikmeks, vol 1

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. asenduskodu kass siiski pole pereliige… lihtsalt sul endal on parem, kui sa ka lapsele seda muljet ei jäta.. ta on võibolla nädala pärast läinud..

  2. Aga kuidas vana kass temaga leppis? Meie võtsime vanale kassile lisaks poja, ütleme ausalt – et ta vanale jalad alla saaks, kes kippus paksuks diivanipadjaks kõmmelduma. Kolm päeva kulus kohanemiseks ja ma olen siiani kindel, et sõbraks said nad tänu väikse kiisu kogenematusele ja siirusele: ta võttis suurt nagu head vanemat sõpra, isegi ema (on praeguseks tema kõhu alla karvutu laigu närinud, käib tissi otsas, kuigi sealt midagi ei tule). Niimoodi siiralt ja naiivselt ta end teise alale sisse seadiski ja praegu on nad väga lähedased. Hea meelega asuks ka kassidele turvakodu pakkuma, aga kardan, et vana kass teeb neil elu põrguks: neil teistel vanadel on ju tõrjutuse kogemus olemas.

  3. meil on tohututes kogustes abivajavaid kassipoegi ka;) you name it, ja meil on ta olemas.ainult siiamilaadseid pole siiani olnud.
    samas on tohutu hunnik kasse alles järjekorras oma hoiukodu ootamas ja on esialgu ikka tänaval edasi.nii et tõesti: meil on hädasti abi vaja!

    ja aitäh sulle, Epp, selle postituse ja hoiukodustamise eest!

  4. mina ka tänan sind, epp 🙂

    ma just täna mõtlesin, et näed, meil (Tartu kassikaitsjatel siis) sellised ja sellised mured ja puha mured ja nii edasi… ja siis nüüd äkki loen siit sellist armsat üleskutset ja puha 🙂

    Looduses peab valitsema tasakaal, seda ütles juba Sammalhabe, eksole 🙂

    tähh, epp, oled Hea 🙂

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar