Välismaa mehega abiellumisest, 2. osa, ehk Anna-Maria versioon

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Ilusad ja arukad vastused. Justnimelt – milleks üldistada (eriti jubedad üldistused olid artikli kommentaarides) ja kui leiad inimese, kes on sinu jaoks parim partner, ei hakka ju teda sellepärast maha jätma, et ta on juhtumisi teisest rahvusest.

  2. Täiesti nõus Anna-Mariaga. Mind häirib eesti naine – välismaa mees teema juures just see, kui asja käsitletakse seisukohalt, et eesti naistel on teadlik eesmärk just välismaa mehega abielluda. Täiesti absurdne on panna kõik eesti mehed ühte patta kui joodikud, luuserid vms ja sama absurdne on väita, et kõik välismaa mehed on perekesksed või rikkad. Samamoodi on Eesti jõudnud sellisele arengutasemele, et pole põhjust välismaale abiellunud eestlannasid süüdistada rikkuse tagaajamises. Abiellutakse ikkagi inimesega, mitte rahvusega.

  3. lugesin Anna-Maria ja Epu vastuseid ja vahele seda lehelugu ka. vastuolu torkas silma: mõlema naise vastustest õhkub arukust ja inimesekesksust, mõistmist, et nii naised kui ka mehed on eelkõige inimesed, üksikisikud, alles seejärel tuleb sugu ja rahvus, aga leheloos domineerib ikka objektistav-asjastav suhtumine, täpselt see “eesti mehed, meie pruute röövitakse” ja üks üldistus teise sabas. ma saan aru küll, et selle loo autorile omane on soov šokeerida ja mitte ükskõikseks jätta (mis on ju saavutatud), aga kui arvestada, et meedia taastoodab tegelikkust, siis eelistaksin mina küll teistsuguste soorollide ja hoiakute taastootmist ning vähem üldistusi.

  4. oot-oot. Sa väidad, et oled lubanud esimesest abielust avalikult mitte rääkida ja nüüd kirjeldad siin söögitegemisi etc. pea ikka lubadust palun.

  5. Lugesin seda lehelugu ja leidsid kinnitust minu kahtlused, mille kohaselt kunagi Pärnus elanud elukaaslane ei ole kohalik;) On küll maskeerunud eesti meheks, aga pole tal neid kohaliku miinuseid; see-eest jagub küllalt võõramaalase plusse.

  6. Tere,

    Sattusin siia juhuslikult. Lugesin nimelt Inno Tähismaa veebist lugu, mis oli kirjutet kommentaariks Teie poolt tehtud loole Eesti Naises Ingrid Tähismaast.

    http://innojairja.blogspot.com/2007/11/mis-ma-oleks-epp-petronele-rkinud-kui.html

    See võttis mul suu lahti? Ma kõike ei usu ka, mida Inno Tähismaa räägib, aga kui poolgi sellest tõele vastab, siis täiesti arusaamatu, kuidas võib sellist artiklit kirjutada ilma teist poolt ära kuulamata.

    Sry, et siia kirjutan. Samuti ütlen, et ma ei tunne kumbagi, ei Ingridit ega Innot. Ega mullegi ei meeldi, et Inno Teid prostituudiks nimetab, aga lugu on tõesti hämmastav.

  7. Vaata, Peeter, Inno Tähismaa on haige inimene. Skisofreenik, nagu tema suguvõsas paljud on. Kui sa tema blogi rohkem loed, siis sa näed, et Ingrid on tama kinnisidee, tema elu. Ja ta on, nagu kasvõi see Soome koolitulistaja, absoluutselt ebaadekvaatne. No mõtle ise, miks peaks üks normaalne mehepoeg tegelema oma eksnaise ja laste ema tõrvamisega? Normaalne ja hästi sotsialiseeritud inimene leiaks mingi muu tee oma probleemide lahendamiseks.

    Ja reaalses elus on ju ikka nii, et olukordi saab valgustada nii ja naa. Piinlik on lugeda kasvõi seda sushi tegemist. Ja siis? Minu mees kokkab ka ja paljud mehed teevad seda. See on nii normaalne, et enamusel meestest ei tuleks pähe sellest rääkidagi.

  8. Minu meelest ei saa ei Peeter ega Inno aru, et Eesti Naine ei teegi uurivat ajakirjandust. Loo eesmärk oli teha puhtalt meelelahutusest kena portreelugu ühest edukast Eesti naisest, mitte tõde ja õigust taga ajada.
    Ka Ingrid ei kasutanud ära võimalust mingit kibedust välja valada, kuigi 13 ebaõnnestunud abieluaasta peale oli seda tõenäoliselt kogunenud terve raamatutäis.
    Ainus, mida Inno võib tõesti loole ette heita, oli see, et need tema lapsepõlveprobleemid olid sisse kirjutatud, aga eks me kõik oleme tema blogistki ja tema enda suust nendest paljusõnaliselt lugenud.

  9. lugesin ka uuesti eesti naise lugu ja siis inno kommentaare.
    äärmiselt piinlik hakkas, epu pärast. tõeline prostitutsioon. ja kas sellise kallutatud ja makstud loo autor tõesti arvab, et see talle kunagi tagasi ei tule? meie väikeses eestis?

    ma ise ei tunne neist kedagi, kuigi nii epu kui ingridi kohta olen kuulnud, et neil on
    haiglane tähelepanuvajadus, mis arvatavasti tuleneb sügavast sisemisest alaväärtuskompleksist. ja et nad mõlemad on pealiskaudsed manipulaatorid, kes tegelikult inimestest ei hooli, vaid ainult omakasust.
    hakkasin ise pärast eesti naise lugemist mõtlema, et nii epp kui ingrid on lihtsad emata kasvanud maatüdrukud, kes siis järsku suurde linna on sattunud. äkki see on neid segi löönud?

    ja mis puuutub innosse, siis eks ennegi on tõerääkijaid hulludeks ja skisodeks sõimatud. ja eks nad tunduvadki sellistena, sest inimesed on tõest nii võõrdunud, et igaüks kes hea tava kohaselt ei valeta ja keeruta, tundub imelik.

  10. Pole ei Ingridil ega Epul häda midagi. Toredad tegusad inimesed, kes ei aja taga mineviku varje. Au mõlemale.

    Aga Inno võiks oma tuleviku pärast loobuda Ingridist mõtlemisest. Ta elus on kindlasti muudki kui Ingrid. Ja kui kinnismõte lahti ei lase, siis pole ju häbi asi psühhiaatrilt abi paluda.

    Kui keegi kuulutab “tõde” mille vastu mitte keegi huvi ei tunne peale kuulutaja enda, siis ongi aeg psühhiaatrilt abi paluda.

  11. Mõned mõtted seoses “võõramaalastega” abiellumisega…
    Ega jah, armstus rahvust ei küsi ju. Samas aga väita, et eesti naised raha ja varandust taga ajavad välismaale kolides, pole õige. Kolimine on rohkem sellesama armastuse kõrvalnäht. Põhjus (või üks põhjustest) nimelt selles, et eesti naised valdavad inglise (saksa, prantsuse jm…) keelt. Seesama keskmine ameeriklane (inglane, sakslane, prantslane…) aga eesti keelt tavaliselt ei valda, seega on naisel teises keskkonnas lihtsam hakkama saada ja ennast teostada.
    Justin on äärmiselt tubli ja vahva erand, koos käputäie teiste vaprate meestega, kes on julgenud “turvaliselt” kodumaalt Eestisse kolida ja võtnud vaevaks ka keelt õppida! Enamjaolt aga ei ole mujal maal elaval mehel mingit põhjust pisikese riigi keelt omandama hakata. Ja nii need naised mujale kolivadki.
    Kõigi asjade alguse – armastuse – põhjuste ja allikate üle aga on püütud sajandeid juurelda, edu!

  12. Hei, Inga, ma pole sulle vahepeal meilinud, sest Justini järgmise aasta komandeeringuteplaan pole bosside poolt veel kinnitatud…
    Ma tean muide päris palju välismaalastega abiellunuid, kes ei suple raha sees. Meil olid ka esimesed aastad keerulised, kogu aeg kippusime oma eluga miinustesse jääma, ei tulnud ots otsaga kokku. Ma abiellusin ju äsja kolledzhi lõpetanud noormehega (kujutad Ameerikas elades umbes ette, mida see tähendab… “proper job” oli veel leidmata jne.) Alles viimasel ajal on lihtsamaks läinud. Ja tean USAsse abiellunud eestlannasid, kes lihtsalt rahaliselt ei saa lubada Eesti külastamist rohkem kui iga 2 a tagant. Ja seal lämmatavad eluasemelaenud jne.

    Põhimõtteliselt läheb üks osa vastusest “miks?” eestlaste haridustaseme juurde. Eestis on kõrgharitud naisi ju rohkem kui mehi. Juba omal ajal maaraamatukogus töötades jäi mulle slma, et naised käisid lugemas, lugesid väliskirjandust, mehed mitte. Palju oli maal ka paare, kus mees oli traktorist-kombainer, aga naine õpetaja. Kui sellised paarid hiljem lahku lähevad, kust see naine endale leiaks väärilise partneri?
    Ja keskkoolis oli meie klassis ÜKS poiss! Teised langesid välja. (Nojah, meil oli humanitaarkallakuga klass ka, reaalis oli poisse rohkem. Aga siiski.)

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar