Mitte nõrganärvilistele
Ma ei arva, et öeldes “tuumajaam”, peaks kohe ütlema “Tšernobõl!” Seal tehti ju jobude poolt katse, mille käigus lülitati kaitsesüsteemid välja. Kindlasti on tänapäeva tuumajaamades õnnetuste oht miljon korda* väiksem (aga siiski olemas), kindlasti on sajad laborid ja tuhanded teadurid kümneid aastaid tegelenud selle kõige turvalisemaks muutmisega.
Aga kui te peaks tahtma vaadata seda filmi (õigemini fotosid, millele fotograaf ise peale jutustab) Tšernobõli kandi haigete laste lastekodust… Siin see on.
http://todayspictures.slate.com/inmotion/essay_chernobyl/
* Ühe raporti kohaselt tegelikult üks šanss 10 000 reaktoriaasta kohta. Üks reaktoriaasta on üks reaktor ühe aasta jooksul töötamas. Ma ei ole veel pihta saanud, kui palju neid reaktoreid siis töötab maailma peal kokku? Jaamu on praegu ca 450, aga igas jaamas on vist mitmeid reaktoreid?
400 reaktorit 30 riigis
üldiselt üks jaam, üks reaktor, ainult suurus erineb
http://www.iaea.org/cgi-bin/db.page.pl/pris.oprconst.htm
Mul on siis suure ringi küsimus matemaatikutele.Kuidas arvutada tõenäosust, millal võib toimuda järgmine õnnetus… kas kõik vajalikud andmed on üldse olemas?
Niisiis.
Selle nn Rasmusseni raporti kohaselt on šanss õnnetuseks üks 10 000 reaktoriaasta kohta. Üks reaktoriaasta on üks reaktor ühe aasta jooksul töötamas. Praegu töötab maailmas 439 reaktorit, suuremalt jaolt ehitatud 1965-1985.
Ise mõtlen, et kas võib niimoodi arvutada… kõhutundega, et 10 000 jagaks reaktorite peale ära, saab ca 23 aastat … Et nagu 23 aastat peaks olema rahulik, enne kui selle tõenäosusteooria järgi juhtub uus õnnetus. Ja arvestama hakkaks 1986. aastast, mis oli viimane õnnetusaasta, seega tuleb vastuseks 1986 pluss 23, seega tõenäosusaasta 2009.
Või on see lausa jura?!
olen käinud selles Minski vähi-haiglas ja kohtunud päris paljude lastega, kellel on vähk. siiamaani mäletan seda öönest tunnet, mis mulle jäi pikaks ajaks. ja kuigi ametnikud ütlevad, et haigete arv väheneb, siis tõde on see, et Tshernoböli lapsed jõuavad nüüd sellesse ikka, kus nad hakkavad abielluma ja lapsi saama. haigeid lapsi.
m
Jesus Christ.
Ma parem ei puuduta seda teemat rohkem…
1) reaktorite ehitus / valmimisaeg ei puutu asjasse.
too “klassikaline” raport seda ju ei sisalda.
ütleb vaid: kõikide reaktorite keskmine õnnetuse tõenäosus
on 1 / 10000 aasta kohta.
2) ka ei puutu asjasse see, millal viimane õnnetus oli.
see ei muuda kuidagi olemasolevate reaktorite omadusi.
3) ka ei saa arvutada, millal juhtub järgmine õnnetus,
see on absurd.
saab aga arvutada:
tõenäosuse, et järgmisel aastal juhtub vähemalt üks õnnestus.
tõenäosuse, et järgmisel KAHEL aastal juhtub 1 või rohkem õnnetust.
…
kuni selle hetkeni, mil tõenäosused “õnnetus juhtub / õnnetus ei juhtu”
on võrdsed. siis saab öelda: aastaks XXXX on tõenäosusega 1/2
mõnes praegu olemasolevas reaktoris midagi kriitliselt katki läinud.
tõenäosus, et ühe reaktoriga juhtub konkreetse aasta jooksul õnnetus:
P = 0,0001
reaktoreid maailmas:
N = 439
tõenäosus, et mitte ühegi reaktoriga ei juhtu konkreetse aasta jooksul õnnetust:
p = (1-P)^N = 95,70%
ja siis saab arvutada välja graafiku “aastad vs tõenäosused”.
Esimeses tulbas siis aasta-arv,
teises tõenäosus, et kuni selle aastani (kaasa arvatud) ei juhtu midagi:
2008 95,70%
2009 91,59% (=95.70 ruudus)
2010 87,66% (kuubis)
2011 83,89% (jne)
2012 80,29%
2013 76,84%
2014 73,54%
2015 70,38%
2016 67,36%
2017 64,47%
2018 61,70%
2019 59,05%
2020 56,51%
2021 54,08%
2022 51,76%
2023 49,54%
2024 47,41%
2025 45,37%
2026 43,42%
2027 41,56%
2028 39,77%
2029 38,07%
2030 36,43%
ehk siis, 2022 / 2023 aasta vahel on tõenäosused
“mõni reaktor ON rikki läinud” ja “ükski reaktor EI OLE rikki läinud”
umbes võrdsed.
tegelt on see kõik jama, kuna vanu reaktoreid võetakse tasapisi maha
ja uutel on kriitlise vea tõenäosus (tehnilises keeles on selleks
mtbf, mean time between failures) ilmselt parem kui praeguste oma.
aga seda ei saa tõlgendada nii, et järgmine õnnetus juhtub aastal 2023,
õnnetuse juhtumise tõenäosus on sama nii aastal 2023 kui
homme hommikul kell pool viis. lihtsalt, selleks ajaks on
tõenäoliselt mõni pauk juba lahti läinud.
Kui nüüd üht vana anekdooti pisut parafraseerida, siis tegelikult valitseb igas jaamas ja igas reaktoris igal ajahetkel täpselt 50-50 võimalus, et midagi juhtub.
Kaks varianti: kas juhtub või ei juhtu…
Aga Sosnovõi Boris on see juhtumise tõenäosus kardetavasti mõneti suurem…
Me peaks defineerima õnnetuse. See kuppel, mille sees tänapäeval tuumajaamad on, peavad kõik reaktorist pihkuva kinni hoidma. Reaktorite ehitus on selline, et sellist suurt plahvatust, mis selle kupli minema lennutaks, ei saa toimuda. Mh peab kuppel taluma nt kuni 5 tonnise lennuki pihtalendamist, lennuliinid ei tohi ületada tuumajaamu, tuumajaama asupaika otsides arvestatakse maavärinate ja veeuputustega… rohkem nõudeid ja iseärasusi pole meeles ja konspekti pole käepärast. TTÜ-s loeb prof Heiki Tammoja Elektrijaamade kursust, tema käest võiks tuumajaamade kohta küsida.
http://www.ttu.ee/?id=1338
Väike ülevaade Tsernobõlis toimunust: http://urmase.blogspot.com/2006/05/sndmustest-ternoblis.html
Ning, lubatagu mu energeetikateemalistele mõtelustele viidata:
http://urmase.blogspot.com/search/label/energeetika
Mind huvitab see, et 86. aastal sündinud siiani tundub, et terved lapsed, kes elavad Tšernobõlist tunduvalt eemal, näiteks Eestis … Kas on mingi tõenäosus, et midagi juhtub alles nende lastega?
Konkreetselt räägin endast siis, ja oma sõpradest, ja noh, kõigist, kes 86. aastal sündinud on.
Ja neid pilte oli täiesti kohutav vaadata…
oooo
Hi, its fastidious piece of writing on the topic
of media print, we all know media is a enormous source of
data.